Unediplomaatia

veebruar 13, 2015

Sattusin unes ühe-kahe sõbraga inimsööjatele külla ja kõik kulges kenasti, jõime veini ja ma sain kinnitust, et inimesi, kellega nad suhtlevad, nad ei söö. Kui siis selle peale, et ma selle jutuks võtsin, mainis majaperemees häbelikult, et tõtt-öelda nad just mõtlesid, et nüüd sööks meid ära ja et õigust öelda üllatav, et ma sellesse nii halvasti suhtun, justkui nad oleks sellepärast mingid halvad või imelikud inimesed. Ma siis mõtlesin, kuidas võimalikult taktiliselt väljenduda ja ütlesin esimese hooga, et vaata, me oleme erinevast kultuurist – teie jaoks on inimeste söömine normaalne, meie jaoks ei ole. Sain kohe ka ise aru, et seda on võimalik solvavalt tõlgendada – nagu ma suhtuks neisse eksotistlikult, stiilis “on selline metsik suguharu” – ja selgitasin kiiresti, et näiteks minu jaoks on see, et keegi mind ära sööks, üks hirmsamaid asju, mida ma suudan üldse ette kujutada – “võtke seda nii, et mul on lihtsalt selline foobia.”

Ja suundusin laua äärest kraanikausi juurde, sest ei suutnud varjata oma võidukat irvet selle üle, kui osavasti ma olin seltskondlikult piinliku olukorra lahedanud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: