Peen propaganda

mai 3, 2015

Hakkasin ärgates unesegase peaga mõtlema, kuidas saaks teha edukat alkoholismivastast propagandat nii, et see tuleks kasuks kultuurse joogitarvitamise oskusele.

Esimene mõte oli: kuidas oleks, kui alkoholi saaks edasipidi osta ainult nii, et ära tuleb kuulata sommeljee nõuanded: mis tempertuuril, mis toidu juurde – mida te üldse süüa kavatsete? sel juhul sobib ideaalselt selle-ja-selle buketiga jook.

A. arvas, et seda saaks juurutada ainult siis, kui alkomüügikohti oleks nii vähe, et tekiks pikad sabad. Ja sabasolijatele lastaks valjuhääldis sommeljee loengut. Aga nad laseks selle kõrvust mööda.

Mina uskusin pigem individuaalsesse lähenemisse, A leidis, et nii palju ei jätkuks müüja-sommeljeesid ja kust see raha võetaks. Kui me alustasime eeldusest, et loeng kestaks veerand tundi, siis kulus tõesti palju müüjaid. Langetasime nõustamise kestuse viiele minutile; arvutasime, et ühe müüjaga pood jõuaks 12-tunnise lahtiolekuaja jooksul teenindada 144 klienti, ümmarguselt 150. Tartus on 100 000 elanikku, ütleme, et iga päev käib alksi ostmas 15 000 inimest. Sel juhul oleks vaja 50 kahe müüjaga müügipunkti.

Seda kõike muidugi eeldusel, et päevas ostab tõesti ainult selline hulk rahvast.

A. mõtles ja leidis, et loeng kuulataks kala näoga ära ja ostetaks ikka oma Kuke Viin või Säästu Kange. Tõhusam oleks testitäitmine; kui testi ära ei lahenda, osta ei saa. Sel juhul peaks ostja vähemalt keskenduma.

Selle peale tuli idee, et testi saaks lisada ka info tervisemõjude kohta. Tubaka tervisemõjude kampaaniad olevat ju suitsetamist vähendada suutnud. Aga põhiliselt oleks ikka küsimused stiilis “mis viinamarjasordist jooki te tarvitate aurutatud kala kõrvale?” ja nipiga küsimused “aga kui kala on tomatikastmes?”

Jäi ette selline takistus, et kui test on korra juba peas, saab ka selle iga kord kalanäoga ära teha.

Testi saab muuta, arvas A. Igal juhul saab seda igaüks omaette poenurgas teha, ilma et nendega tegelemiseks oleks rohkem töötajaid vaja.

Ja boonus oleks kahtlemata see, et väga purjus inimene ei suudaks testi ära täita ja sellega oleks lahendatud see probleem, et kuigi purjus inimesele ei tohi alkoholi müüa, on raske silmaga vaadates joobeastet kindlaks teha.

Advertisements

3 kommentaari to “Peen propaganda”

  1. Marta said

    Ja suurepärane lisateenimisvõimalus intelligentsemale publikule 🙂 …
    – Palun, kas te võiksite oma punase veini kõrvalt mulle pudeli Laua Viina ka võtta…

  2. tavainimene said

    Mul korra käis ka mõte peast läbi, et meelemürke peaks müüdama ainult IQ testi läbimise ja tervisetõendi esitamise järel. Aga jah, järelturg.
    Huvitav, kuidas see mõjuks, kui viina, õlle ja “longerote” aktsiis tõsta no ikka tõsiselt kõrgeks ja doteerida selle arvelt kvaliteetveine?

  3. nodsu said

    Siis hakataks lihtsalt kulistama neid doteeritud kvaliteetveini samamoodi nagu Säästu Kanget.

    Pealegi, on olemas ka kvaliteetviinad, mis teatud toidu juurde sobivad; ja õllekultuurgi. Küsimus ikka pruukimisharjumustes ja -kommetes, mitte selles, mida konkreetselt juuakse. Kulistaja jaoks määrab kulistamisobjekti peaasjalikult hind, ta võib sama hästi kulistada ka kvaliteetset kraami, mis sobiks hästi ühe või teise toiduga ja mida peaks üldse jooma õigel temperatuuril, mitte nagu see kulistaja.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: