Nagu öeldud, päris elus on tagajärjed

juuli 8, 2015

Alles jõudsin mainida, mis vahe on kultuurilisele Teisele, Kolmandale või Neljandale projitseeritud vabadusel ja pärisvabadusel – et viimasega on see tüütu asi, et tagajärjed tulevad – kui elu tõi kohe näite.

A. koristas kuuri, tuli sealt äkitselt tagasi tuppa ja teatas, et meil on kuuris siilipesa, ei tea, kust pagan nad küll sisse ja välja käivad.

Läksin vaatasin – kuuri seina ääres, poolenisti põrandatala all oli mulla sees lohk, lehti ja samblatuuste täis veetud; üks siil külili, okkad meie poole, karvane kõht teisele poole ja minu nägemist mööda vähemalt kaks väiksemat tegelast ninapidi kõhukarvades. Seep see on, kui kevadel liiga agaralt erootikaga tegelda.

Jäigi esialgu mõistatuseks, kust nad sisse ja välja käivad. Sellel kuuril ei ole vähemalt meie aia poolt sellist auku seina all näha, kust siilisuurune loom käima mahuks ja uks käib kah korralikult kinni. Ainus, mis mul pähe tuli, oli see, et sealt kuurist pääseb teise kuuri, mille ukse alt annab end ehk läbi litsuda. Aga kahe kuuri vahel on päris kõrge lävepakk, tavalise trepiastme kõrgune: kas siil jaksaks trepist käia?

Igatahes üht aktiivset siili olen viimased paar päeva õue peal askeldamas näinud, põrutab rohu sees ringi, nii et vagu taga; kui see ongi mamma, siis ju ta jaksab trepist käia. Huvitav, kui ta tahab hakata poegi õue peale viima, kas meil tuleb siis siililifti mängima hakata?

Advertisements

4 kommentaari to “Nagu öeldud, päris elus on tagajärjed”

  1. lendav said

    Ma arvan, et siil jaksab trepist ilusti käia. Ta on hulga osavam, kui seda pealtnäha müraka kehakuju järgi arvata võiks. Kuidas väiksed siilid ronida jaksavad, seda saate varsti näha. No ja kui ikka ei saa ronitud, siis tuleb teil liftiks hakata jah 🙂

    Meenub isa jutt sellest, kuidas siil hüppab (selleks et kanamune kätte saada). Kas see lugu tõsi oli, ei tea.

    Teiseks meenub lapsepõlvest juhtum, kus tihased olid adra sisse pesa teinud. Seal on selline rauast tühi kolu, mille külge adrahõlmad kinnituvad, auk üleval ääres. Pesa oli põhjas. Kassid käisid küll küünitamas, aga kedagi kätte ei saanud – tõeline raudne kindlus. Sinnamaani oli kõik ilus, kuni pojad küllalt suureks said ja oleks pidanud pesast välja tulema. Noorukesed veel, ei jaksanud nii kõrgele hüpata. Isa märkas mingi hetk et tihane teda õue peal jälitab ja hirmsat lärmi teeb. Ja ühel hetkel tabas ära, mille küsimus – läks ja lükkas adra külili. Pesakond tuli välja, pojad õpetati lendama. Sellest ajast ilmusid meie maja ümber puude otsa raudtorust pesakastid, mis siiamaani tublis kasutuses on.

  2. Manjana said

    See viimane lause kõlas küll nii, et pole parimat tegevust maailmas, kui nummidele siililastele lifti mängida 😀

  3. lendav said

    Näh, siin on siili ronimisoskus kenasti näha:

    Aga hüppamine on vist ikka müüt. Ega ma ei mäleta ka seda lugu hästi, võibolla paps rääkis munade järele küllaltki kõrgele ronimisest, mitte hüppamisest.

  4. Teresa said

    Kui meil maal veel osmik oli, siis saime ühel suvel vaadata, kuidas ema-linavästrik poegi pesast välja meelitab. Pesa oli maamaja laial katusel. Ema kutsus poegi katuse äärele ja keelitas neid sealt suure vahtra otsa hüppama-lendama. Tükk aega läks, kuni kõige arglikumad ka puu otsa said.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: