Ealised iseärasused

august 20, 2015

On märke, mis annavad mõista, et ma olen suureks saanud; nii heas kui halvas.

Hea on see, et ei tea kust on tekkinud võime oma tööd ja raha planeerida: alles see oli, kui ma rõõmustasin, et mul pole põhjust põdeda, kui kahe nädala töö viimasele minutile jätan, sest saan selle hädaga – ja magamatusega – ka kahe päevaga tehtud. Nüüd panin tähele, et kõige “Orlando” kõrvalt – mis võttis viimased paar nädalat üle päeva nii kolm-neli-viis tundi aega – olen vaikselt, vaguralt ja peaaegu möödaminnes iga päev paraja portsu tööd ära teinud, et ühtlases graafikus püsida: täpselt parasjagu, et enne tähtaega jääks paar päeva settimiseks ja paar päeva puhastamiseks.

Olid omad eelised ka kahe nädala materjali hoogtöö korras ära tõlkimisel: peaaegu kaks nädalat vaba aega, seejärel adrenaliin ja põnevus. Mündi teine pool oli põdemine “miks ma juba tööle ei hakka” ja paanika, seesama, mis adrenaliini ja põnevust pakkus.

Nüüd tulevad ilmsiks rahuliku igapäevase nokitsemise eelised: kui kahe nädala tööd tõepoolest kaks nädalat enne tähtaega alustada, siis peab iga päev tegema parasjagu nii palju või vähe, et see ei ole õieti töö, vaid üks võrdne tegevus teiste päevategemiste hulgas: ühesõnaga, pigem vaheldus.

Samamoodi rahaga. Veidi üle aasta tagasi, kui oli ette näha, et aasta teises pooles tuleb suuremaid väljaminekuid, mis mind ärevaks ajasid, tegin bilansi: ühele poole deebet, teisele poole kreedit, ehk mis peaks välja minema ja sisse tulema. Selgus, et polegi kõige hullem, jääb isegi elamiseks järele; ainult et iga kord, kui arve laekub, ei tohi paljalt sellepärast, et kontol on parajasti rohkem raha, seda uljalt laiaks lööma hakata. Mõtlesin välja numbri, mille ma nädala jooksul poes ära võin kulutada ja hakkasin kassatšekke rahakoti vahele korjama, et ise näeks, mis toimub. Läksin oma säästueelarvega muidugi peaaegu iga nädal lõhki, aga mitte väga palju; ja kuna ma olin selle numbri mõelnud välja teatava varuga ja suuremad väljaminekud ennustanud jälle võimalikult pessimistlikult ja ümardanud ülespoole, siis kokkuvõttes püsisin parlanksis.

Ainsad apsud tulid sellest, et kui ma keskendusin deebeti ja kreediti tasakaalustamisele, läks vahel meelest jälgida, kui palju kontol reaalselt raha on: unustasin pisiasja, et kui keegi peab mulle mingi arve iks päevaks ära maksma, ei tähenda see tingimata, et raha mul selleks päevaks ka käes oleks. Mis tähendas, et aeg-ajalt tuli ikka laenata, sest pank ja elektrifirma tahavad miskipärast raha, mitte minu esitatud arvet ära osta.

Aga kokkuvõttes on ikkagi hämmastavalt hästi: avastasin just, et mul on sügisesest FIEde maksulitakast kaks kolmandikku juba makstud, ilma et ise päris kuivale jääks, ja arve, millest peaks ülejäänud kolmandik tulema, on juba üle nädala tagasi ära saadetud. Nädalaeelarve kõrval aitas sellele kaasa iseenda ülekavaldamise plaan: ma jätsin osa tööde pealt arve esialgu saatmata ja ajastasin saatmise nii, et arve laekuks umbes täpselt siis, kui ma tahan hakata makse maksma.

Nagu oleks täiskasvanuks saanud, ma ei või.

Halvad küljed on ka. Vaatasin ilusaid pilte, mis L. proovis tegi ja ohkasin, et pildid on ise ilusad, aga mina näen oma aukus põskedega välja nagu hobune. Ei mingit kasu sellest, et ma kaalun kümme kilo rohkem kui kahekümneselt, näost olin siis ikka ümaram.

Kurtsin A.-le, et väljanägemise huvides peaks ennast nagu paksemaks sööma. Aga kuna ma ei ole enam selline kilu nagu noorest peast, siis võib juhtuda, et enne ma nägu ümaraks ei saa, kui juba tervisele hakkab. Ei tahaks oma niigi äraretsitud põlvi lihtsalt ilu pärast üle koormama hakata.

A. arvas, et pealegi ei oleks kindel, et see näost näha jääks.

Jah, kurtsin mina, see on see raskusjõud, rasv voolab näost kohe alla, pärast seelik ei mahu selga, aga põskedest olen ikka kõhn.

“Seisa pea peal”, soovitas A.

13 kommentaari to “Ealised iseärasused”

  1. Manjana said

    Raamatupidaja minus ajab kommenteerima. Vabandan ette oma õpetamishimu pärast. Ma arvan, et need, keda sa aktivaks ja passivaks kutsud, on tegelikult tulud ja kulud. Aktiva ja passiva on alati tasakaalus, kuna nad on sellise riistapuu nagu bilanss (tõlkes tasakaal) kaks poolt. aktivas on sinu varad, nagu näiteks pangaarve jääk, sularaha. passivas on näiteks pangalt saadud laenud ja sinu kasum, ehk too rahasumma, mis tekib kui tuludest kulusid maha võtta.

    ma hakkasin ka oma isiklikke kulusid ja tulusid kirja panema, kui tekkis mure, et äkki ei tule omadega välja. nüüd ma tean suht täpselt palju mul millelegi kulub ja kust saaks kokku hoida, kuhu võib rohkem kulutada. mul on ühe kuu piires pidevalt arvestus palju mul keskmiselt päevas kulub, kui see number on see mis tavaliselt, on kõik hästi. kui läheb väiksemaks, saab natuke priisata, kui suuremaks, tuleb vähem kulutada. tegelt võiks ma praegu arvestamisest loobuda, kuna ma oskan nüüd loomulikult õigesti kulutada, aga nüüd on juba harjumus arvestada tekkinud.

  2. nodsu said

    ok, olin lohakas. Ma pidasin silmas nõudeid ja kohustusi, siis hakkasin mõtlema, et neid tuntakse tavakeeles vist võõrsõnaga paremini. Õiged võõrsõnad oleks kreedit ja deebet, aga ma panin hajameelselt aktiva-passiva.

  3. nodsu said

    Parandasin deebetiks ja kreeditiks. Kui midagi veel valesti näed, ütle julgesti. Ma tglt ootan endalt, et ma teaks selliseid asju, tähendab, vigade parandamine aitab seda rutem saavutada.

    A mu mõte oli see, et ma keskendusin nõuetele ja kohustustele – st mida mul on õigus kelleltki saada ja mida mina pean ise kellelegi maksma – , mis on pikas perspektiivis hea, aga lühikeses perspektiivis unustasin samal ajal oma rahavoogusid jälgida. Nii et vahel oli konto tühi, aga pank tahtis pangalaenu juba maha võtta.

  4. mentira said

    Väljanägemise – ja tegelikult küll mahavõtmise – osas meenus ühe tuttava masendav konstanteering: kui sa sööd saiakese, on seda näha tagumikust, mitte näost; kui sa jätad saiakese söömata, peegeldub see näos, mitte tagumikus.
    Tühja tagumikust, a ma olen ka nuputanud, et kas ja kuidas oleks võimalik nt aukus silmi täis süüa; ilmselt ei olegi.

  5. nodsu said

    Tagumiku ümaruse vastu ei ole mul midagi, aga mingist hetkest alates hakkab suurem kaal vist tervise peale. Tahaks ennast hästi tunda ikka ka, mitte ainult ilus olla.

  6. Teresa said

    Kui Jumal või lapsevanemad on sulle (teatud vanusest alates) aukus põsed loonud, siis selle vastu aitaks tõepoolest ainult ebatervislik rasva kogumine. Minuga on sama lugu ja pean leppima, et kui ikka käia tahan, siis
    iga aastaga vanem ja aukuspõselisem välja näen.

  7. nodsu said

    Ma kahtlustasin osalt isegi seda, et mul on ühelt poolt kaks hammast välja tõmmatud. Kuni tuli meelde, et pilt, mille peal ma oma aukus põski vaatasin, oli tehtud teiselt poolt, nii et hammaste kraesse ei saa midagi ajada.

    Nähtavasti tuleb otsustada, et “it’s not a bug, it’s a feature”, lõppeks käib ju kõlakas, et Marlene Dietrich lasknudki endal ekstra selle jaoks paar tagumist hammast välja tõmmata, et aukus põskedega paremini põsesarnu rõhutada. Isegi kui see on kõigest kuulujutt, on selline välimus nähtavasti kellegi arust küllalt ihaldusväärne, et sellist asja uskudagi.

  8. Iiah said

    Ausõna, Sa näed masendavalt ilus välja. Ei ole mingit tarvidust põdeda. Teised kõik ei ole alati nii heas vormis ja siis tundubki, et äkki peaks nende moodi olema. See on nagu juustega: kel on sirge, tahab lokke, kel on lokid, sirgendab. Tegelikult on kõik suurepärane, just nii, nagu peab. Ära midagi muuda.

  9. Lokalisaator said

    Iiahil on õigus. Ma annaks ei tea mida, et mul oleksid põsed aukus ja seelik selga mahuks!

  10. nodsu said

    See, et põsed on aukus, ei garanteeri kuidagi seeliku selgamahtumist.

  11. Lokalisaator said

    Kui vaadelda kahte kaasust: sinu ja minu oma, siis tundub, et garanteerib 😛

  12. nodsu said

    eiei, mul ei mahu vanad seelikud samuti selga. ja “vanad” tähendab siinkohal “need, mis 2009. a suvel veel mahtusid” – tegin daatumi just kindlaks, otsides välja need pildid, mis sai kunagi Humana moevõistlusele saadetud (ja mille eest 100-kroonine kinkekaart võidetud). vat neist riietest ei lähe õige mitu enam selga, rinnust või vööst või puusast kitsad, olenevalt sellest, kuskohast konkreetne rõivatükk kõige rohkem ümber oli. Peale vaadates ei ole vist aru saada, sest igale poole on ühtlaselt juurde tulnud ja proportsioonid on endised (v.a. see, et nägu jääb kehaga võrreldes aina kitsamaks).

  13. nodsu said

    leidsin just ka ühe 2011. aasta pildi, kus mul on kleit, mis enam sugugi selga ei taha tulla.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: