Pimedal kanal trehvas jälle ehk teeme ise konkordantsi

august 30, 2015

Hoiatus: sellest tuleb halvastikomponeeritud postitus vanamuusikast – peamiselt enda tarbeks, et mul oleks huvipakkuvad lingid ühes kohas koos.

On juba mitu korda juhtunud, et ma komistan kahe meloodia suguluse – või kui lugu taandada oma kondikavale, siis võiks lausa öelda, et identsuse peale.

Üks oli “Mantovana” ja “Rosina” sugulus;
üks oli märkamine, et “Furioso” nimelise tantsu muusika põhineb kuulsal “Ruggiero”-teemal – seos on muidugi loogiline, sest “Ruggiero” teemat olevat kasutatud “Orlando Furioso” retsiteerimiseks ja nime saanud ta ühe katkendi järgi sealtsamast: “Ruggier, qual sempre fu, tal esser voglio…”;
ja üks kord see, kui ma märkasin, et 15. sajandi Itaalia-Hispaania (tollane Lõuna-Itaalia oli pigem Hispaania kultuuriruumis) “La vida de Culin” ehk “La vita di Cholino” ja 16. sajandi Prantsusmaa “Branle de la Haye” on praktiliselt sama lugu. (See viimane link oli küll representatiivne, aga igavavõitu, seepärast panen siia praegu juurde veel ühe lingi, kus on põnevam “Haye” esitus – vanamuusika ja idamaade miksimised on alati head, iseasi kui kaua see ülal püsib, sest see on terve album ja neid seal tavaliselt kaua ei hoita. Nimi on “Constantinople – Musique du Moyen Age et de la Renaissance”. Müüakse mitmel pool neti peal.)

Nii. Tänase avastuse juurde.
Kuulasin hajameelselt üht Van Eycki (flöödi-Van-Eycki, mitte kunstniku) “Fluyten Lust-Hofi” salvestist läbi – Marion Verbruggeni oma, Lutsu raamatukogus olemas ja saab laenata ja puha – täiesti primitiivselt praktilistel eesmärkidel, ega ma siis mingi muusikainimene ei ole, tahtsin lihtsalt kuulata, on seal midagi, mille järgi saab tantsida – ja mis ma kuulen. Lugu, mille nimi on “Malle Symen” ja millele on vastutulelikult lisatud inglise tõlge “Crazy Simon”, on täiesti selgelt sama lugu, mis “Farewell, Dear Love”. Üks neid lugusid, mida söör Toby “Kaheteistkümnendas öös” jorutab ja mille kallal terve see seltskond seal käkerdab – mul ei ole praegu täpselt meeles, mismoodi see eesti keeles algas, aga igatahes oli seal see koht, kus söör Toby laulab “Kuid ma ei sure iialgi”, kukub tooli pealt maha ja keegi teine, vist narr laulis vastu “söör Toby, oled siruli”, selline peen huumor.

Ronisin kohe Playfordi andmebaasi uurima, kas seal on lugu nimega “Crazy Simon” või muud sarnast – võin etteruttavalt öelda, et “Simple Simon” on, aga see ei ole sama meloodia.

Guugeldan ringi: keegi poleks seda justkui tähele pannud. See “Malle Symen” figureerib küll mitmel ortograafilisel kujul – “Mall Sims” või “Mall Simme”; Fiddler’s Companion, mis on muidu info leidmiseks paras varasalv, suudab omavahel siduda ainult need kaks viimast ja “English Echo” (ja mööndustega ka “Wanton Seasoni” – milles mina jälle erilist sarnasust ei taju, kui nad muidugi üldse sama lugu silmas peavad kui see “Wanton”, mis ma seda nime otsides leidsin), Van Eycki huvitaval kombel isegi ei maini ja ütleb pealkirja seletuseks hoopis “The title refers to an unknown lady {Mall=Moll(y)}.” “Farewell, Dear Love” on küll ära mainitud, aga “Mall Simsiga” sidumata.

Fiddlers Companioni uuemas versioonis on täpselt sama jutt.

Aga kuulake ise, on ju “Malle Symen” sama lugu, mis “Farewell, Dear Love”. Või sama lugu “Mall Simsi” nime all.

Kes tahab noodist vaadata, palun, “Farewelli” noot ja Van Eycki raamatu allaadimise koht – raamatut ma parem otse ei lingi, ise teate, mitmemegase faili te alla tahate laadida. Aga õige lugu on esimeses köites ja kannab seal vahelduse mõttes nime “Malsimmes”. 9. leheküljel.

Ma ei suuda tegelikult praegugi uskuda, et keegi peale minu seda tähele ei ole pannud – see, et guugeldades midagi välja ei tule, ei pruugi veel näitaja olla, vabalt võib ühes või teises ülikoolis paberkandjal teadustöid olla, kus see on ammuilma kirjas. Või isegi Grove’is või kuskil sellises kohas.

Iseasi, et kõigi jaoks ei ole samad asjad sarnased – mul õnnestus viimati bändi vaevu veenda, et “Ruggiero” ja “Furioso” on sama lugu. Võib-olla nad praegugi ei usu, igatahes nad väitsid, et ei näe seal midagi ühist.

Advertisements

25 kommentaari to “Pimedal kanal trehvas jälle ehk teeme ise konkordantsi”

  1. nodsu said

    Panin just tähele, et lugu, mis on Broadside Bandi “Il Ballarino – Italian Dances, c1600” albumis balletto “La Sirena” nime all, on sama lugu, mis figureerib “Gratie d’Amore” raamatus “Caccia d’amore” noodi järel olevas lautotabulatuuris. Võimalik, et see tabulatuur vastab tantsu lõpus olevale märkusele “…gagliarda che si fa con la sua ripresa al ballo del piantono” (kuigi selle tabulatuuri rütm ei ole galjard). (Teisest küljest, nt Caroso “Gagliarda di Spagna” ei ole samuti rütmiliselt normaalne galjard; aga kolmandast küljest, Caroso “Ballo del Piantone” jälle on, mis siis, et taktidesse jagatud, nagu ei oleks),

  2. nodsu said

    Vt ka kommentaari, kus on märkus, et “Conte Orlando” on pmst “ballo del granduca”.

  3. nodsu said

    Mis “Rosinasse” puutub, siis leidsin ometi selle frottola, mille refrääni peale see tants tehtud on: frottola kannab nime “Poi che’l ciel e la fortuna” (või “Poi che il ciel…”) ja on ilmunud Ottaviano Petrucci VII frottola-raamatus (IMSLP-s olemas). Hetkel on juutuubis ka üks Retrover Ensemble’i salvestus olemas (aga tantsimiseks oleks see tempo aeglasevõitu, nii et kui tahta kontserdil laulu ja tantsu siduda, siis tuleks kiiremini laulda).

  4. nodsu said

    Johhaidii.

    Feuillet’ kontratantsuraamatu “Les galeries d’amour” on pmst sama muusikaga, mis Negri “Spagnoletto”. Ja Caroso raamatu “Se pensand’al partire” on algusest suht sarnane.

  5. nodsu said

    Playfordi “Ladies Delight” on vist sama viis, mis “Mulberry Garden”, peab kontrollima.

  6. nodsu said

    Vahelduseks ka teiste omi: siin raamatus (Maloney “Tempo, gratia e misura” on “Nobiltà di dame” meloodiate konkordants.

  7. nodsu said

    Heldeke. Väidetakse, et hurooni jõululaul on “aria della Monica” versioon, aga see on omakorda väga sarnane “Fum, fum, fumiga”. Hmm, hmm, hmm.

  8. nodsu said

    kirjutan igaks juhuks ka üles, et Caroso “Alta Orsina” meloodia meenutab mulle väga “Fortune my Foe” oma.

  9. nodsu said

    kui ma väga ei eksi, siis “Cesia Orsina” algus on enam-vähem sama, mis “Austria Gonzagal” (keskelt paistab erinevaks minevat. mõlemad Caroso “Ballarinos”.)

    • nodsu said

      Ühtlasin meenutab “Austria gonzaga” mulle üha enam ja enam “Piantone” (Caroso, “Ballarino”) muusikat, mida Maloney rmt seostab küll kõikvõimalike “Torza” ja “Torchia”, “Torca” ja “Torga” ning “Non ti partir” ja “(Tu) ti/te parti” nimeliste lugudega. (pluss üks “aria della signora Fior d’amor” ja üks “Padoana ditta la Fondi”).

      ma ei saa aru, kas keegi teine pole seda “Austria Gonzaga” sarnasust tõesti tähele pannud, või ma lihtsalt ei leia neid tähelepanekuid üles; või mu silmad-kõrvad petavad mind.

      Teisalt, eks need itaalia paari akordi lood on pea kõik sarnased. “la lavandara” on kah midagi sinnapoole.

  10. nodsu said

    “pavana Matthei” – vrd “Se pensand’al partire” – vrd villanella napolitana “Un temp’ogn’hor piangeva”. ja “pav. Matthei” sciolta – vt spagnoletta (ja sedakaudu spagnoletto – ja “Galeries d’Amour”).

  11. nodsu said

    Bassa Romana meenutab mulle õige natuke “aria di fiorenzat” (ehk ballo del granducat)

  12. nodsu said

    Van Eycki “Bravade” on pmst sama, mis Playfordi “Argeers”.

  13. nodsu said

    “Cortesia amorosa” – meenutab pavaan “Si je m’en vois’d” (v pavan Alberti).

  14. nodsu said

    haa! “Pall Mall” paistab olevat muusikaliselt sama, mis “Mr Beveridge’s Ground” (viimase muusikat olen juba tükk aega otsinud, a selle nime alt ei taibanud).

  15. nodsu said

    Caroso esimese rmt tants “Gratia d’amore” on sama muusikaga, mis “Chiaranzana” (eriti sciolta), jess jess.

    • nodsu said

      Chiaranzanadest üldse: hakkasin kõikvõimalikke chiaranzana ja chiarentana jne muusikaid otsima, sest on üks 15. saj tants nimega “Chiarantana”, pmst sama loogikaga tants nagu too Caroso oma. aga ilma säilinud muusikata.
      Ja kuulates Marc’antonio del Pifaro lautomuusikat (16. saj esimesest poolest), kus on hästi palju erinevaid lugusid, mille žanrimääratlus on chiarenzana, tundub, et see oli lihtsalt pass’e mezzo teine nimi. mõni meenutab pass’e mezzo anticot, mõni modernot.

      klapib ka Caroso muusikaga – tema “Chiaranzana” on romanesca bassile ehitatud ja romanesca ongi pmst üks veidi teistsugune pass’e mezzo antico.

      Või on siis asi lihtsalt selles, et chiarantana oli üldnimetus seltskondlike tantsude kohta.

  16. nodsu said

    “Lulle me” ehk “Lie lulling beyond thee” ehk “Shall I lie beyond her?” ehk “Northern Turtles” on kuidagi seotud “Health to Bettyga” (ei ole minu avastus. vt https://comelivewithmeballad.files.wordpress.com/2016/02/broadside-music.pdf lk 446), kuigi vbla ainult selle kaudu,et samu sõnu saab mõlemaga laulda.

  17. nodsu said

    Caroso “Alta Vittoria” meloodia on sama, mis “Allegrezza d’amorel”, aga balletto vormis, st erinevas rütmis.

    • nodsu said

      ja “Gloria d’Amore” on peaaegu nagu “Bassa Toscana” sciolta – v.a need paar takti, kus ta meenutab “Chiara stella” paari takti.

  18. nodsu said

    “Nobiltà di dame” rmt “Rosa felice” näikse olevat pmst sama meloodiaga, mis “Il ballarino” “Leggiadria d’amore”.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: