Kust see laps need lingid võttis ehk Borgese kataloogisüsteem

september 9, 2015

Indigoaalane palus, et ma kirjutaks, kust ma oma lingid võtan – “kus ja kuidas Sa neid kollektsioneerid ja meeles pead, et need üldse olemas on”.

Ma olen veidi segaduses, sest omast arust ei tee ma midagi erilist: osa panen oma brauseri järjehoidjatesse (bookmarks, noh), osa on silma jäänud blogides vms kohtades, mida ma regulaarselt loen, ja sinna on lihtne uuesti otsima minna, kui on vaja midagi üles leida.

Aga kuna iial ei või teada, kas minu jaoks tavaline on teiste jaoks tavaline, märgin üles.

Alustuseks see, et kuna üsna pea oli selge, et ma topin järjehoidjatesse rohkem asju, kui lineaarsest jorust üles oleks võimalik leida, hakkasin neile eri kaustu tegema (peamiselt kroomis, st Chrome’is, millelt ma läksin millalgi Chromiumi peale üle, aga järjehoidjad sai üle tuua; aga muist on ka Firefoxis).

Ma enam päris täpselt ei mäleta, aga alguses võisid need kroomi kaustad olla sellised: “Huvitavad artiklid”, “Koomiks”, “Tants”, “Muusika”, “Head praktilised ideed” (sinna loopisin näiteks toiduretsepte või koristamissoovitusi), “Tõlkematerjal”, “Sõiduplaanid”, “Kirjandus”, “Kunst”, “Fotod” ja “Saltatriculi”. “Huvitavad artiklid” oli see hunnik, kuhu ma toppisin kõik selle, mida mujale liigitada ei viitsinud.

Arusaadavalt oli selle hunnikuga varsti sama häda nagu ilma sorteerimata järjehoidjatega alguses: lineaarselt läks joru liiga pikaks, niisiis tulid sinna allkaustad “blogid”, “l6bus”, “majandus”, “v6rd6igus-ja-sooroll”, “hingeelu”, “nature vs nurture”, “energeetika”, “poliit”, “fyysikud-lyyrikud”, “tegemine vs mittetegemine”, “yhiskond yldse”, “eetika”, “keskkond”, “p6nev” (st üks järjekordne suvalise loopimise kaust, kuhu lähevad asjad, mida ma neisse muudesse ei oska panna, aga lihtsalt on huvitav), “teadus”, “kirg-meelerahu”, “k6vamehekultuur”, “alternatiivne elustiil”, “teoloogia ja religioonid”, “kodaniku- ja inim6igused”, “s6jandus”, “ylev-argine”. Millalgi tekkis ka “urbanistika”, kuhu ma korjan linnaruumiartiklid; selle tegin ma kogemata “teoloogia” alamkaustaks ja ei ole viitsinud ümber tõsta, nii et nüüd tuleb mul linnaruumiasju alati teoloogia alt otsida, mis teeb mulle palju nalja. Üks hästi punnis kaust on veel “vaidlused”, kuhu ma hakkasin korjama teemasid, mille üle mul kellegi konkreetse inimesega parajasti vaidlus pooleli oli; sinna tuli varsti samuti igavesti mitu alamkausta teha, millest osa kattub temaatiliselt mingite muude kaustadega, nii et kui ma parajasti tahan üles otsida mingit tänavate planeerimise artiklit, mille ma kunagi järjehoidjatesse pannud olen, siis tuleb mul vaadata, ega ta ei ole “vaidluse” alamkaustas nimega “liiklus” või on hoopis “teoloogia” alamkaustas “urbanistika”.

Millalgi taipasin, et “huvitavatesse artiklitesse” uute kaustade tegemine ei aita neid kergemini üles leida kui lihtsalt järjehoidjate menüüst, niisiis on hilisemad teemakaustad “ajalugu”, “isiksus”, “m6tteterad”, “jabur”, “kurioosumid”, “ilu”, “positiivne”, “keel” (siin on päris keeleteaduslikud artiklid, kuna praktilisem värk nagu keelenõuande soovitused ja sõnastikud on “tõlkematerjali” all), “hospitaliteet” ja “tehnika” juba sealt väljas, kuigi nad on kindlasti sama huvitavad. Ja uusi alamkaustu on paljudel muudel kaustadel veel, nt mu viimase aja lemmikkaustad on “kirjanduse” all “diletandi r66m” ja “emotsionaalselt t2htsad raamatud”.

Kõik see on hästi meelevaldne jaotus ja risti-rästi (meenutab sellist taksonoomiat nagu “ilusad loomad, suured loomad, kirjanduses esinevad loomad” või seda ülesannet, mille ep vene keele õpetaja kunagi andis, nimelt “liigitage need botaanilised nimetused kolme rühma: 1) lilled, 2) puud, 3) taimed”); millalgi üritasin ka ristviitamist, st et üks ja sama järjehoidja olekski mitmes kaustas, kuhu kõikidesse ta mingist aspektist sobib, aga kuna automaatselt käib asi nii, et järjehoidja tõstmisel teise kausta kaob ta esimesest ära, siis tahtis see tublisti tööd ja viimase aasta jooksul pole ma viitsinud sellega tegelda.

Aga siis on veel kõik need artiklid, mida mul ei ole eriti vaja järjehoidjatesse panna või vähemalt sealt otsida, sest mul on kas enam-vähem meeles rada, mida mööda ma artikli kunagi leidsin, või on meeles, et “see seal kirjutas millalgi sellest-ja-sellest”, ja siis piisab tavaliselt ühest-kahest guugeldusest.

Kui ma seda debatiteemalist postitust ja selle kommentaare kirjutasin, siis Rolling Stone’i Trumpi-artikkel oli mulle just ette jäänud ja ajendanud Indigoaalase blogisse kommentaari kirjutama – millest lõpuks kasvas eraldi postitus välja. Avaliku ruumi ussitamise teemaline jutu kohta oli mul lihtsalt meeles, et Memokraadis keegi nii kirjutas ja piisas “memokraadi” guugeldamisest koos sõnaga “ussitama”. “Facebook kui välkkiire info pudelikael” oli mulle samuti lihtsalt tuttav artikkel, aga seekord jäi vist ette oma postituse tarvis lisamaterjali guugeldades. Tarmo Jüristo artikliga oli nagu ussitamise-artikligagi: mul oli meeles, et ta oli kirjutanud Memokraadis sõnavabadusest ja sallivusest; esimene guugeldus läks untsu, sest ma panin guuglisse lisaks “Jüristole” “konstitutiivne”, aga postituses oli “konstitueeriv”. Kui proovisin järgmiseks “Jüristot” koos “sallivusega”, sain kohe kätte, lihtne.

Ärilehe artiklit sellest, et mediaanpalk on keskmisest palgast maha jäänud, olin ma postituse tegemise ajaks juba paari inimese lingituna näinud, üks nt Kaur Eliisabeti blogis; ja ma ei viitsinud isegi nende linkimisi üles otsida, vaid viskasin guuglisse märksõnad “mediaanpalk” ja “brutopalk” – esimene vastus oli õige. Aare Pilve vaikiva/kurdi ajastu postituse leidmiseks piisas samuti “kurdi ajastu” guugeldamisest.

*

Ühesõnaga, mitte midagi erilist: osa korjan brauseri järjehoidjakaustadesse, osa guugeldan välja, osa puhul käin läbi raja, mida mööda ma mäletan end mingi huvitava asja leidnud olevat.

15 kommentaari to “Kust see laps need lingid võttis ehk Borgese kataloogisüsteem”

  1. Kaur said

    Mul sõbrad arvavad, et mul on ka pirakas lingikogu, kust vajalikke (enamasti jaburusi) leida. Tegelikult ei kasuta ma mingeid järjehoidjaid enam umbes kümme aastat ja lihtsalt googeldan kõike, mida vaja. Olen proovinud igasugu variante infot ise hoida (del.icio.us jne) ja ükski pole meeldinud.

  2. Mul sama, Lingikogu on, aga ma unustan need ära ja kui midagi vaja, siis on lihtsam uuesti nullist otsida.
    + teine probleem, et mul on viimastel aegadel järjest arvuti vahetunud ja siis on kogu see kogu ju kadunud?
    (või ei oska mina neid säilitada)

    Aga mul on hea meel, et Sul need lingid on. Sa oled ise hästi huvitav inimene, Ja see, et Sa tead veel lisaks viidata, muudab vestlused veel põnevamateks,

  3. Morgie said

    Googel kipub aegade jooksul üha enam risustuma, eriti märksõnade “energia”, “tervis”, “geenid” ja nendesse puutuva all. Spetsiifilisemad ja vähem intriige võimaldavad märksõnad ilmselt nii kiiresti ei risustu.

    Chrome hea omadus on see, et kui sa selles brauseris oma google kontoga sisse logid ja seadetes sünkroniseerimise lubad, siis on sul täpselt samad järjehoidjad ka teises arvutis, kui sa seal vaid samamoodi brauseris sisse logid. Kui see teine arvuti on sul kellegi teisega kahe peale, siis tasub sul kas a. luua arvutis endanimeline kasutajakonto, kus võid vabamalt möllata või b. kasutada anonüümset brausimist, mispuhul logid päevas 1 kord sisse ja saad oma 20-200 linki seepeale kohe kätte ja samas neid ei salvestata järgmise kasutaja jaoks.

  4. Morgie said

    Nodzu, kas ma olen su blogis ää blokitud?

    • nodsu said

      Miskipärast olid su kommid spämmikausta lennanud, täielik vedamine, et ma juhuslikult täna vaatasin, ega seal mingeid päriskommentaare ei ole (tavaliselt on seal tõesti mingid kahtlased ingliskeelsed kommentaarid). Ma ei tea, mis põhjusel, vbla on märksõnad “tervis”, “energia” ja “geenid” liiga kahtlased.

      Aga üldse on wordpress selle postituse all ülearu valvas olnud: Taliesini kommentaari kohta tuli teade, et ma pean selle heaks kiitma, enne kui blogisse luban (kuigi see on ehk seletatav sellega, et seal oli mitu linki). Selle kohta, et spämmikaustas midagi oleks, teadet ei tulnud.

    • nodsu said

      kas mõni su komm on veel ära kadunud? sest iga päev ma ei uuri oma kaustu ja see spämmifolder tühjendab ennast aeg-ajalt.

    • Morgie said

      Sinu blogis ma rohkem kaotanud ei ole. Ma vist wordpressile üldse eriti ei meeldi, nii kord aastas hakkab Rentsi blogi mu kommentaare spämmi saatma ja siis teeb kohe sama asja järele Kudzu blogi, aga nendesse kohtadesse olen ma vahel linke ka postitanud. Ju siis mu sõnavalik oli kahtlane mõne hepiku valveroboti jaoks.

  5. Ma ise eriti linkamisega ei tegele, sest ma harilikult ei ütle midagi (sest midagi pole ütelda), aga ma kasutan linkide alleshoidmiseks sellist järjehoidjasüsteemi nagu Delicious. https://delicious.com siis. Põhiline eelis lihtsalt asjade bookmarkides hoidmise ees on just see, et hästi kerge on ühele asjale mitu tagi juurde panna.
    Koosneb kahest jupist, brauseri külge kinnituvast add-onist, millele vajutad, kui mingi huvitava lingi leiad, kirjutad paar asjassepuutuvat tagi juurde ja enter ja valma, ja siis sellest saidist, kuhu kõik kogutud lingid kogunevad. Mul on endal praegu seal 3664 linki, tagisid on kokku 1441, seda viimast on ilmselt palju, aga kuidagi mugav on, kui saab ühe lingi juurde panna põhilised teemad, millest link räägib. Ja nii see lipikute arv kipub kasvama, kuna teemasid on maailmas palju.
    Noh, et wikileht, mis räägib, kuidas mänguteoreetiliselt õiglaselt kooki kolmeks jaotada, saab lipikud “matemaatika”, “mänguteooria” ja “toit”, artikkel sellest, kuidas 30ndatel UKs natsivastast teatrit tsenseeriti, lipikud “interbellum”, “suurbritannia”, “natsid”, “teater” ja “tsensuur” ja artikkel sellest, kas al-Ghazali rünnak filosoofiale lõpetas islamimaailmas kriitilise mõtlemise, lipikud “alghazali”, “islam”, “filosoofia” ja “teadus”. No ja nii need lipikud aina tulevad.

    • Kaur said

      No just, ma ju kasutasin sama – del.icio.us. Põhiline eelis oli tal jagatus. Ma sain tagide kaudu teiste inimeste linkides surfata. S.t. sain uurida, kes on salvestanud linke tagiga “notsu” ja mis muid linke need notsu-huvilised veel salvestanud on.

  6. nodsu said

    Mul on oma järjehoidjatest kõige rohkem kasu “tantsu” ja “muusika” puhul (iga kord huvitavaid tantsuartikleid eraldi välja guugeldada oleks liiga väsitav ja vbla ei leiakski). Ja “meelespea” (kuhu ma panen ürkad, kuhu võiks ehk minna) ja “kasulik” (kuhu ma panen mingid vidinad, mida ma aeg-ajalt kasutan); ja “Tõlkematerjali” kaustast vahel ka.

  7. k said

    Siit üks koomiksilink sulle: http://tillintallin.tumblr.com/
    Kui ei teadnud, siis võta heaks.

    • nodsu said

      mu esimene mõte oli “Klaabu metsikus läänes”, siis oli “ei-ei, Klaabu noir”, lõpuks piirdusin sellega, et “Klaabu, aga darker and edgier”.

  8. k said

    Montego oli alguses koomiksi/graafika/gräffititegelane, autori väitel on ilma peal tõenäoliselt sadu teoseid, kus ta peal on, 2003. aastal ilmus koomiks lühikest aega Sirbis

  9. k said

    õigemini – tuhandeid selliseid mullikesi suvalistel pindadel, kõik ei ole Montego. leidsin oma sahtlist ühe 04 originaali (vist ilmus ka Sirbis ikka 04), aint ei leia eksponeerimiseks head kohta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: