Katked päeva- ja ööraamatust, olme ühesõnaga

september 18, 2015

Üleeile sattusin noortele inimestele veidi liiga entusiastlikult seletama, et Peter Jacksoni “Sõrmuste isanda” uruk-haid on tegelikult päris ilusad, kui hambaravi kvaliteet välja arvata. Noored tolereerisid mind, aga ei vist mõistnud.

(Ausõna mõtlen, et ilusad, need statistid on ju suurelt jaolt maorid ja samoalased, mul on Polüneesia meesilu vastu umbes sama suur nõrkus nagu Aasia omagi, ja kui paljukest see kolligrimm tõelist ilu ikka varjata suudab.)

Noh, vastu tänast nägin unes, kuidas mingil koosviibimisel tuli salk uruk-haisid ja teatas, et tahavad minuga mingit muistset rituaali läbi viia. Mul käis korraks peast läbi, et äkki lõpeb see mulle halvasti, näiteks söövad ära või midagi, aga põhiküsimus oli ikkagi, kas ma jõuan vetsus enne ära käia või oleks seda üldse ebaviisakas küsidagi. Vist ikka käisin, sest kaotasin nad vahepeal silmist; leidsin salga uuesti üles, mulle torgati suur bukett umbrohtu kätte, aga ei mäleta, et sellest kõigest midagi edasi oleks saanud.

Järgmises unenäoepisoodis otsisin hoopis pimedalt tänavalt keelenõuandeautomaati, mida mul vaja oli; leidsin automaadi, klõbistasin nuppe, aga olin pimedas hoops pangaautomaadi peale sattunud, mis sülitas mulle hunniku raha välja. See pidi ilmselt olema kellegi teise raha, kes oli oma kupüüre kaasa võtmata automaadi juurest minema kõndinud; jäin murelikult mõtlema, kuidas ma selle nüüd õige inimese kätte tagasi toimetan, aga õnneks jokutasin sellega nii kaua, et masin tõmbas rahapaki oma sisemusse tagasi ja säästis mind vastutusest.

Kui ma üles tõusin, avastasin, et hommikumantli halva kombe vastu hõlmu avali kukutada aitab see, kui ma vöötan nad meestepidi, pahem hõlm peale. No tere hommikust, ei tea, mis järgmiseks, hakkab veel helesinine värv roosast rohkem meeldima?

Advertisements

23 kommentaari to “Katked päeva- ja ööraamatust, olme ühesõnaga”

  1. Teresa said

    Ma ei kannata roosat, ega ma sellepärast veel mees ei ole.

  2. nodsu said

    kusjuures mulle õudselt meeldib. roosa. helesinine tglt ka, lapsepõlve kaks lemmikvildikat olid neoonse hõnguga helesinine ja säravroosa (kuigi seda viimast oleks mõni ka ehk lillana kirjeldanud, peaaegu sellest paletist, fuksiaroosa).

    igatahes on mul roosasid riideid piisavalt, et vahel tuleb terve pesumasinatäis eri tooni roosasid.

  3. Kaur said

    notsu, sul on linkimisega mingi ikaldus.

  4. nodsu said

    parandasin lingi ära.

    Süüdi on vist klaviatuur, mis polegi enam nii väga uus. Muidu on hästi hea, tundlik jne. Aga väike, selline kokkusurutud justkui. Ma ei tea, millega ma html-i kirjutades nüüd puusse panin, aga oletan, et võrdusmärgi asemel tuli sulg, sest “9” ja “0”, mille all “)” ja “=” asuvad, on vastikult lähestikku.

    See on kah häda, et nende linnukeste jaoks, mille vahele html märgendid käivad, ei ole ruumi kokkuhoiu pärast eraldi klahvi, vaid need tulevad “Alt + ,” ja “Alt + .” klahvidega. Aga see on lihtsalt tüütus, näpukaid juhtub sellega vähem.

  5. nodsu said

    veel tüübilisi valelööke: kui ma löön a-tähe asemel caps locki. backspace’i asemel enterit. ja ülakoma asemel õ-tähte (vastupidist huvitaval kombel ei juhtu).

    Veider, et ikka pole päris ära harjunud, mitu kuud juba.

  6. Teresa said

    Sellist last, kes roosat ja helesinist ei armasta, vist polegi. Ma tegin kõik pabernukkude kleidid helesinise kleidi roosa kraega või vastupidi.

  7. Kaur said

    Mul on kolm last ja keegi neist ei armasta roosat. Ise ka lapsena ei armastanud. Nii et.

  8. nodsu said

    Jah, ka mina olen kuulnud lastest – ja enne, kui keegi ütleb, et poisid ei loe, märgin ära, et just tüdruklastest – kes ei paneks mingil juhul roosat selga.

    Oma lapseea riidemaitset ma õieti ei mäleta, st värvieelistusi nagu ei olnudki, välja arvatud see, et selged eredad värvid meeldisid rohkem. Kuni ca 11.-12. eluaastani, mil mind hakkas mood huvitama ja siis mõjutas mind kaheksakümnendate pastellvärvimood ka ja kõige ilusam materjal tundus üldse olevat teksa.

  9. nodsu said

    teemaväliselt: Kaur, kas sa seda raamatusoovitust nägid, mis ma sulle Rentsi poole jätsin?

    • Kaur said

      Ei näinud, aga:
      – aitäh!
      – “Kuidas meil” on kodus olemas,
      – poistele mitu korda ette loetud!,
      – väga meeldib.

      Püttsepp ei meeldi. 🙂 Aga anna pealkiri, mul on naabermajas raamatukogu ja ma ei karda seda kasutada.

    • nodsu said

      “Gibraltari laevakoerte ühing”. Mulle ei ole Püttsepp ka endale siiani suurt huvi pakkunud, aga see koeraraamat paistis olevat hoopis teist vurhvi kui nt “Kunstnik Johannese lood”:

    • nodsu said

      teine asi, mida see rmt mulle Anti Saare oma kõrval meenutas, olid Mika Keräse lastekrimkad. St oli sellist otsimist ja ärevust nagu krimkas, aga kõik oli sama realistlik kui Saarel.

  10. Kaur said

    Keräsega on mul üks häda – tema eesti keel on väga halb. Vist aastatega paranev, aga ikkagi.

  11. nodsu said

    a ma pidasin envei rohkem süžeed silmas. iseasi, et see “Gibraltar” ei ole nii selge suunaga nagu krimka.

    Meenutas veel ka Kiviräha “Maailma otsas”. A viska ise raamatukogus pilk peale, kas meeldib.

  12. lendav said

    Teemaväline: fb-s liigub üks väga vahva tantsuvideo. Püüan siia viidet panna, ei tea, kas õnnestub?

  13. nodsu said

    Õnnestus.

    Tahaks ka naturaalses kiiruses näha, aga seda vast ei näidata.

  14. Lokalisaator said

    Mina ka ei mäleta, et lapsest peast roosa oleks meeldinud. Tüdruklaps olin.

  15. ep said

    heh, mulle ka lapsena roosa ei meeldinud. ma kohtasin esimest roosa-ja-helesinise-lembi lastehaiglas ja andsin talle oma roosa ja helesinise värvipliiatsi kahjutundeta ära. minu lemmikvärvid olid tol ajal punane ja kollane, eriti koos (nagu hispaania lipul :D). ja mürkroheline oli ka mu meelest hullult ilus värv ja seda värvipliiatsit poleks ma küll kellelegi ära anda raatsinud, sest seda igas komplektis ei olnud. mulle tuli see tookord isegi paraja üllatusena, et ühele tüdrukule võivad meeldida nii lahjad ja plassid värvid.

  16. nodsu said

    Need roosa ja helesinine, mis mulle meeldisid, olid ikka väga kärtsud – roosa oli nn Barbie-roosa vms magenta toon, sinine oli kas caprisinine või neoonsinine.

    Punane meeldis ka, üks mu lemmikkleit oli säravpunase põhjaga; kollane tundus jälle mulle liiga lahja. Rohelised meeldisid enam-vähem kõik.

  17. Mulle meeldisid eredad värvid kontrastis mustaga – see kuidagi tõi mu meelest värvid paremini esile, kui nad omaette olid. Valge see-eest üldse ei pädenud.

  18. nodsu said

    Ma avastasin mingil ajal kontrastvärvid ja siis hakkasin isegi kollast austama, kuna seda sai lillaga kokku panna.

  19. nodsu said

    Peaks õige vaatama, mis värvi riided ma (nii umbes kümneselt) oma allegoorilistele figuuridele selga joonistasin – mul on praegu meeles, et “lõbusus, ilu” nägi välja üsna täpselt nagu Anne Hathaway (see tnp näitleja, mitte proua Shakespeare), aga mis värvi riided tal olid, ei mäleta. Ainult näod on meeles.

  20. nodsu said

    aa, ja prantsuse trikoloor oli kah mingil ajal üks lemmik. Mul olid seda värvi kingad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: