Tulles vastu lugejate soovidele: sök ja jok

november 6, 2015

Oletan, et ka teistel WordPressi kasutajatel ei näita enam kuigi sageli otsingusõnu – statistika ütleb kas “Unknown search terms” või “Other search terms” ja kuigi teoreetiliselt peaks “Other search termi” klikkides sõnad välja ilmuma, ei tule midagi. Nii et viimasel ajal – viimasel aastal-paaril – ei tea ma enamasti, mida siit otsitakse.

Seda enam torkab silma, kui mõni otsingusõna nähtaval on. Ja viimasel paaril päeval on siia kuidagi temaatiliselt tuldud – eile või üleeile otsis keegi siit “kastet sealiha juurde”, täna otsiti “jooki lambaliha juurde”. Ja ma võiks mõne sobitamistähelepaneku siia kirja panna, kuhugi tuleb asjad ju fikseerida.

Liha kohta küsimiseks olen ma muidu üks valemaid inimesi, ma ei pruugi seda eriti palju, enamasti justkui maitseainet. Aga millalgi viimase paari kuu sees ostsin ühe väga odava Tšiili Merlot’, mis ei maitsenud üldse nagu Merlot, vaid võttis suu paksuks nagu toomingamarjad. Mitte et ma viinamarjasorte teab mis hästi maitse järgi ära tunneks, aga rusikareegel võiks olla, et Merlot on Cabernet Sauvignonist pehmem – a seda veini ei oleks küll mingite mööndustega saanud “pehmena” kirjeldada ja samuti oleks mul raske ette kujutada, et sama firma Cabernet võiks olla veel parkainesem. Kui ma perekond L.-le seda maitsta andsin, siis arvas J., et neil on sildid vahetusse läinud, merloo peale on läinud kabernee silt ja vastupidi.

Ühesõnaga, mekutamiseveini temast ei olnud, juustu oleks ta täiesti ära tapnud, vein nõudis liha, tundus, et lausa loomaliha, aga kuna mu kõht ei saa väherasvase punase lihaga hästi läbi, siis läksin ikkagi sealiha peale välja. Tegin kompromisstoidu: panin liha sibulate ja õuntega segamini hauduma, lisasin leemeks sedasama veini ja pärast jõime seda veini ka kõrvale. Nii oli toidul-joogil ühest küljest mingi ühisnimetaja (umbes nagu maalides paneks enne detailide kallale minemist üldise koloriidi paika), aga teisest küljest tuli kaste sealiha jaoks küllalt magus ja mitte liiga tammine.

Koos lihaleemega oli see kaste tegelikult päris taevalik ja kokkuvõttes toidu parim osa. Ja arusaamatult paksu maitsega vein sai ilusti ära realiseeritud ja võiks öelda, et tal tekkis lausa mingi mõte.

*

Lambalihaga on mul veel vähem kogemusi ja ma soovitaks tarkadesse veiniraamatutesse vaadata. Aga kui mu austet lugeja tahtis hoopis alkovaba soovitust ja sattus siia sellepärast, et ma kunagi sel teemal juba kirjutasin – küllap ta seda postitust klikkiski – , siis ma panustaks piparmündi- ja/või rosmariinitee peale (aga rosmariiniga soovitan ettevaatlik olla, see on kange kraam, seda ei maksa tee sisse uhada sama palju nagu piparmünti). Eriti kui toidu enda sees emba-kumba juba on.

Teiseks tundub intuitsiooni pealt, et granaatõunamahl võiks täitsa hästi sobida (üldse tundub see mulle parem alkoholivaba veiniasendaja kui alkovabad veinid). Põhiline, et 100% mahl, mitte mingi magus laga.

*

Ja olgu siis paar hirmus head söögi-joogi kombinatsiooni, mida ma ise olen kogenud, kah üles tähendatud. Kõigepealt kaks kalakombinatsiooni, mis on küll mõnes raamatus kirjas, aga mida mul endal oli alguses raske uskuda, nii et äkki on teistel ka raske ja nad pole nii julged katsetama kui mina ja ei saagi teada, kui mina ei ütle. Esiteks see lugu, kui ma otsustasin proovida kuumsuitsuskumbriat poolkuiva šerriga – tglt soovitatakse rasvast suitsukala pigem päris kuiva šerriga, aga seda ei ole Eestist kuigi kerge leida. Igatahes oli mul üks Amontillado kapis ja ma mõtlesin, et no proovida ikka võib. Ja järgmiseks, kui ma uuesti teadvusele tulin ja mõtlesin, et kutsuks A. ka sööma, oli see skumbria seletamatult otsa saanud ja vaene A. ei saanudki. Just nii pildituksvõtvalt hea oligi. (Niisiis muretsege kas skumbria per nase või vaadake, et kõik korraga sööma saaks, siis saab igaüks vähemalt proovida.)

Teine juhus oli siis, kui meil sügavkülmik üles ütles ja me olime järsku suure portsu A. ema tehtud õrnsoolalõhe otsas, mis tuli kiiresti ära süüa (ja pärast esimest kaht päeva oli see puhtalt minu õlgadel, sest A. on toidu riknemise suhtes palju paranoilisem, peab minu maitmisjulgust hulljulguseks ja kutsub mind seetõttu raipesööjaks). Mitte et mul lõhesöömise vastu midagi oleks, aga arusaadavalt tekkis selles olukorras suurem huvi varieerimise vastu ja nii mõtlesin, et proovin ühe uskumatu soovituse ära: süüa külmsuitsu- või graavilõhet linnaseviskiga. Ma ei olnud sinnamaani üldse eriline viskisõber ja meil oli viskit majapidamises üldse ainult sellepärast, et A. vanemad kolisid ära ning jätsid oma toidu- ja joogijäägid meie poole. Aga noh, ma olin sellist soovitust lugenud ja meil oli korraga nii lõhet kui viskit. Viskit võtsin koos veega, mulle ei meeldi, kui jook hammustab.

Ja ka see kombo oli taevalikult hea. Tahtmatu tagajärg oli see, et ma sain äkitselt Iiri viski võludest aru ja nüüd meeldib see mulle rohkem kui brändi – sinnamaani mõtlesin ma kogu aeg, et kui ma üldse mingit kanget alkoholi olen nõus jooma, siis brändit.

Aga üks juhuslik avastus, mida targad raamatud ette ei ütle, tuli Eesti Vabariigi aastapäeval, kui me muretsesime pingiviinide paraadi vaatamise kõrvale patriootlikult ühe Põltsamaa mustikaveini ja keegi tõi kaasa Luke meierei juustu. Ja tuli välja, et mustikavein sobib hiigla hästi õrna valgehallitusjuustuga.

Ja kui juba valgehallitusjuustust juttu oli, siis sama juhuslikult avastasin ükskord, kui ma hotellis ööbisin ja olin endale sinna poest suht huupi näksimist kaasa ostnud – mingit juustu, midagi juua, mingit puuvilja, mingit küpsist või näkileiba – et täitsa suvaline kõige odavam valgehallitusjuust maitseb koos hurmaaga nagu ülim gurmeesuupiste. Hurmaasid hakkab väikest viisi juba saada olema ja hind läheb lähema kuu aja jooksul arvatavasti seda odavamaks, mida paremas küpsuses nad on, proovige.

Olles selle viimase kombinatsiooniga alkovabale lainele tagasi jõudnud, siis on mul veel üks toidu ja toidu sobitamise mälestus – kunagi ammu tulin poest noore õrna kabatšoki, natukese juustu ja küpsiste, kohupiima ja paari virsikuga (mis olid haruldasel kombel täitsa küpsed, mitte sellised nagu tavaliselt, millega võiks naelu seine lüüa või pähkleid koksida). Kodus oli juba enne porgandit ja maitseaineid, nii et ma hautasin panni peal porgandit ja kabatšokki, panin neile juurde näpuga apteegitilliseemneid, natuke musta leiba ja hästi natuke kaneeli. Ja ma nüüd enam ei mäleta, kas ma lisasin tomateid või palsamiäädikat, sest see toit on mõlemaga päris hea olnud, igatahes midagi hapu maitsega. Ja pärast puistasin juustu peale.

Nonii, pärast seda toitu vaatasin küpsiseid, mida ma olin alguses magustoiduks mõelnud süüa, ja küpsis oleks pärast sellist hõrgutist tundunud totaalse pettumusena. Niisiis võtsin ma hoopis ühe virsiku, tegin pooleks, panin kivi asemele hästi natuke mett ja sinna otsa maitsestamata kohupiima (kohupiim oli pasta, selline toru noh). Vat see oli põhiroa vääriline magustoit.

Ja viimaks: besee kõrvale võtsin kord mullivett, millele panin sisse natuke ingveri-sidrunheina siirupit (kui keegi teab, kust seda veel saab, öelgu mulle ka) ja sidrunit. Kui besee krõpsub ja mullid kihisevad, siis on kokku äge. Poelimonaadid oleks enamasti liiga magusad, aga ise saab just paraja timmida.

—————————————————————————-
PS: tuli meelde mainida, et sealiha jaoks pole alati üldse veini vaja. Ma olen lükanud liha õunte ja sibulaga ahju hauduma ja imehea tuleb. Või õunte, küüslaugu ja ingveriga. Ükskord valasin mingi seismajäänud äralahtunud pooliku õlle kah juurde. Kõigi variantide puhul oli peaaegu tunne, et liha lihaks, aga vat kui seda head plaga seal ümber veel rohkem oleks… Õigluse huvides olgu öeldud, et lihamahlad andsid plaga headusesse kindlasti oma panuse.

Advertisements

34 kommentaari to “Tulles vastu lugejate soovidele: sök ja jok”

  1. nodsu said

    Hmm, võib-olla on ka see hea. Aga ma mõtlesin seda Bottlegreeni ingveri-sidrunheina oma. See oli õudselt hea ja ka odavam kui too Sonnentor. Vahepeal oli seda kaubamajas pidevalt saada; nüüd on Bottlegreeni siirupeid mujalgi poodides, aga just seda sorti ei ole kuskil näinud (otsinud olen kaubamajast, konsumist ja comarketist, kus selle firma teisi sorte müüakse).

    • nodsu said

      Kusjuures nüüd on müüki tulnud ka nende valmislimonaadid ja limonaadisortimendis on ingveri-sidrunheina oma küll olemas. a ma tahaks ikka siirupit, mitte limonaadi.

    • libarott said

      Muide, ehk oled ise ka juba märganud, aga see ingveri-sidrunheinasiirup oli just Kaubamajas olemas. Ma polnud seda kunagi tähele pannud, aga su jutu peale jäi meelde ja äratas huvi, sest ingveri ja sidrunheina kombo on just (ka) minu maitse. Nii et aitäh soovitamast 🙂

    • nodsu said

      hetkel mul veel on seda, mis jõuluks kingiti (Stockmannist pärit, nagu selgus), aga jätan meelde.

  2. Ambrosius said

    Kuumsuitsuskumbriat šerriga tahan nüüd proovida.
    Tavaliselt on vist müügil külmsuitsu skumbriad.

  3. nodsu said

    Jah, tavaliselt on külmsuitsu, aga paremates kalalettides on ka kuumsuitsu olemas. See on õrnem ja vähem soolane. Aga ma usun, et sama hästi peaks sobima muu rasvane tugeva lihaga suitsukala, ma ise prooviks ehk savoriiniga, mida on tihemini saada – st kuumsuitsutatult.

    Iseküsimus, et šerri (või õigem oleks vist üldse öelda heeres) kõigile päris ei istu – kui on kuiv jook, siis paljud tahavad rohkem happesust. Kuiv heeres on happesuselt üsna sake moodi.

    • Madli said

      Eki järgi on šerri ja heres sünonüümid.

    • nodsu said

      ma tean, aga tahaks ju praegusele angloameerika kultuurihegemooniale vastukaalu pakkuda, eriti kuna ega nemad seda jooki välja ei mõelnud. ja ühtlasi hajutada kahtlused, kas mina tean, kust see pärit on.

      kuigi briti olme kontekstis teeks ma muidugi erandi, mingi Agatha Christie vms krimka tõlkes näiteks. umbes nagu briti krimkas on normaalne öelda mister, mitte härra.

  4. nodsu said

    muide, külmsuitsuskumbria juurde tahaks ma ka ise midagi happesemat. a mine hullu tea, äkki on ka see heeresega hea.

  5. Ambrosius said

    Hetkel pole kahjuks sooja ega külma. Heerest ja šerrit ka mitte 😦

  6. nodsu said

    Lähen ja teen endale selle jutu peale ühe kalavõileiva (konserviga seekord).

  7. Ambrosius said

    Kõlab nagu plaan. Ma avan Pata Negra.

  8. nodsu said

    See hakkab meenutama kunagisi virtuaalsöömaaegu, mida Punane Hanrahan koos mitme teise blogijaga pidas.

    Kas Pata Negra veini või singi?

  9. ep said

    ma lisaksin neile kombinatsioonidele kõige mõruma šokolaadi (selline 97% või rohkem kakaod) koos kuiva punase veiniga. eraldi olid mõlemad kuidagi kuivad ja karedad, aga koos miskipärast magusad ja mahedad.

    ja minu viimane elamus oli hapu õunasiider koos magusa kitsejuustuga. ma kevadel sattusin kord oma siidriklaasiga istuma mingi magusa kitsejuustu lähedusse, ja kui ma seda siis korra hajameelselt siidri vahele võtsin, siis sealt ma enam lahkuda ei tahtnud, enne kui siider oli otsas.

  10. nodsu said

    Selle peale meenus mulle üks hästi jabur kombo. Ma ei mäletagi, kas mul oli tookord kõht hästi tühi ja olin valmis sööma, mis ette juhtub, või olin hoopis veidi tõbine ja seetõttu oma isude suhtes väga tähelepanelik, igatahes hakkasin ma järjest kaussi panema asju, mis tundusid isuäratavad. Sinna läks hapukapsast, õuna, natuke sibulat, krabipulka, vbla oli ka kartulit, aga võib-olla mitte. Suure tõenäosusega ka praetud musta leiba, sest seda ma armastan üldse hapukapsale lisada.

    Selles staadiumis ma maitsesin ja leidsin, et midagi on puudu, mõtlesin ja mõtlesin ja lisasin sutsu oliiviõli.

    Ühesõnaga, kohtusid Aasia (makra), Eesti ja üldse Ida-Euroopa (hapukapsas) ning Vahemeremaad (oliiviõli). Ja see kõik oli kokku väga mõnus, oliiiviõli mõrudus andis just selle vajaliku miski, mis sealt puudu oli olnud. Kusjuures isegi kui ma siis haige olin, polnud asi haiguses, sest ma olen seda hiljem kah kokku seganud ja ikka maitses.

    Tagatipuks jõin sinna juurde pehmet, kerge loodusliku magususega Austraalia veini. Hardy’s BIN 343 (mis on shirazi ja cabernet’ segu, aga selle kohta hämmastavalt pehme, minu üks lemmikuid punaseid, kui ma midagi muud välja ei oska mõelda). Kui nüüd üldse miski fusion-köök on, siis see.

    • nodsu said

      kusjuures ma teadsin küll, et mis iganes teooriate järgi peaks sinna sobima valge vein – mingi riesling tõenäoliselt – , kui üldse mingi vein. aga tee või tina, just punase järele tulid neelud.

    • nodsu said

      et oluline esile tuleks: põhihea oli selles salatis just hapukapsa ja oliiviõli uskumatult, aga hästi toimiv kombo. makra tähtsus oli selles, et lisada tekstuuri mõttes pehmust ja toitainete mõttes midagi valgulist, aga ma oletan, et kui hoolega mõelda või katsetada, võib mõlemaks otstarbeks ka midagi muud leida.

    • makra peediga asendades oleks saanud vinegreti:)
      aga väga palju häid mõtteid. hakkan ka järjest läbi proovima

    • nodsu said

      ja selle üle, et oliiviõli peediga sobib, ei imesta ma üldse (üks teine pooljuhuslik avastus oli ahjus küpsetatud peediga – see oli nii võrratult hea, et ei tahtnud talle väga palju muid maitseid juurde segada, lisasin ainult natuke kõvemat sorti juustu ja oliiviõli, äärmisel juhul tiba sidrunimahla).

      iseasi, et kõhutäiteks oleks sinna sisse midagi toitvamat vaja. muna võib-olla.

  11. Laura said

    Tore lugemine oli. Aga ära nüüd hakka toidublogijaks!

  12. nodsu said

    Toidublogijaks ei viitsi vast hakata, kuigi olen juba ammu mõelnud, et peaks end kätte võtma ja tegema toiduteemalised stiiliharjutused. See oleks vähem toidu-, rohkem kirjandusblogimine.

    Aga et toiduteemat mitte veel lukku panna, tähendan siia üles, et kui ma ostsin ühe allahinnatud kitsejuustu, mis tuli kindluse mõttes ruttu ära süüa, sest säilivustähtaeg oli juba möödas, siis see oli tikrimoosiga väga hea. Ja vahel oli sinna juurde päris hea ka kergelt karamellise või kondenspiima maitsega vahvlitoru.

  13. Teresa said

    Kui sa võtad ette seapraadi teha (kui võtad), siis võid veini asemel kastmeks lisada tumedat õlut. Õlu annab lihakastmele oivalise maitse.

    • nodsu said

      Heledaga on kah täitsa hea olnud. Ja ükskord tegin väga mõnusa porgandi-õllehautise.

      Aga tookord mul lihtsalt oli see vein, millega ei osanud muud eriti pihta hakata, nagu ma ütlesin, juustuga mekutamiseks oli ta liiga kare, juustu maitset poleks tundagi jäänud. Aga lihakastmena ja selles kastmes hautatud liha kõrvale oli täitsa äge.

  14. Teresa said

    Kuna I ostab sageli avokaadot, siis olen ka sellega harjuma hakanud. Tema sööb seda lihtsalt suvalise kodustehtud moosiga, mina eelistan leiva peale vängema juustuga.

    • nodsu said

      Ma söön majoneesiga. Ja kõige tavalisem variant – lihtsalt lusikaga ilma mingite lisanditeta.

      A kui neid peaks hirmus palju majapidamises olema, siis suitsukala või kalakonservi vms kuumtöödeldud kala või mereanniga salatiks sobib alati. Mulle tundub, et avokaado sobib üldse igale poole, kuhu keedumunagi. Olgu siis kas koos keedumunaga või hoopis selle asemel.

  15. nodsu said

    Sel teemal jätkates – sel nädalavahetusel Pariisi üle kurvastades ei osanud tükk aega solidaarsusele või kaastundele õiget väljendust leida, aga täna ostsin lõpuks pudeli bordood (tavaliselt pean Prantsuse veine liiga kalliks).

  16. e. said

    Parapähkel ja parmesan (mida vanem, seda ägedam). Ükskord mingil tüdrukute saunaõhtul elavalt juttu ajades kogemata proovisin. Tulemus oli nii hea, et pidin paluma emma-kumma kauss minust eemaldada.

    • e. said

      Kogemata sesmõttes, et muidu ma parapähklit ei söö. Jutuhoos võib aga igasuguseid asju taldrikult haarata.

    • nodsu said

      Parapähkel mulle kusjuures meeldib väga, kui ta rääsunud ei ole (kahjuks väga tihti on). A. ostab vahel mingit tudengieinet ja siis avastan ma vahel, et olen sealt parapähklid kõik välja nokkinud ja ära söönud.

  17. nodsu said

    Avokaadost: kas te olete proovinud avokaadot kohviga? Viimasel ajal mu lemmikkombo, mida avokaadoga üldse teha. Avastasin häbematult hilja, seda, et nii kaua aega läks, kuigi mulle on eraldi võttes mõlemad juba ammu meeldinud, seletab ehk see, et tavaliselt sõin ma avokaadosid nii hilisel kellaajal, mil ma kohvi enam ei joonud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: