Boethius istus vangitornis

detsember 4, 2015

Mul juhtus paar õhtut järjest nii, et tundsin end inimeste seltskonnas ebamugavalt või oli pärast kodus kuidagi piinlik tunne, nagu oleks tahtnud oma olemisviisi tol õhtul tagasi võtta ja uuesti ja paremini teha. Et seda teha ei saanud, keerlesid peas mustad mõtted, kuidas ma praegu veel võin endale piinlikku olemist lubada, sest mul on ka toreolemist küllalt palju ette tulnud – natuke on veel toreduskrediiti, mille arvelt nõme olla. Aga kui seda kaua raisata, siis ühel hetkel olen nullis ja kui ma siis veel ettevaatamatu olen ja midagi raiskan, kukun alla nulli ja siis…

Mida selliste mõtete vastu teha? Eks ikka seda, millega ma olen üle elanud kogu viimase aasta vastiku retoorika, millele veebis hirmus kergesti otsa komistab, sõjakoleduste-uudised ja iseenda tegemistega seotud sooritusärevuse. Ühesõnaga, lugesin teiste inimeste Tolkieni-analüüse. (Kui keegi veel tahab, siis pool suve ja sügist läks mul Kate Nepveu close-readingu najal – sealne kommentaarium oli juba ise omaette värskendus, inimesi kutsuti korrale juba sellise suhtlemisstiili pärast, mis Delfis kvalifitseeruks ülimaks viisakuseks; ja sedakaudu leidsin Adam Robertsi blogi (lingin “Sõrmuste isanda” viimase raamatu kohta käivat postitust, sest seal on lingid ka ülejäänutele) ja sedakaudu tema ja ta tudengite ühisartikli, kus nad Deleuze’i terminites “Kääbikut”, peamiselt selle ruumi analüüsisid.)

Juba suvel Kate Nepveu lugemisblogi lugedes tuli mul ette, et üks Tolkieni võlusid on küllalt tihe alternatiivmaailm, kus samas on piisavalt palju puust ja punaseks tegemata, et see jätab ühest küljest ruumi kirglikult vaielda ja arutleda, aga teisest küljest ei ole sel meie oma maailmaga mingit pistmist, puhas puhkus; sama lõbu, mida vanasti sai arutamisest, mitu inglit mahub nõelaotsale (ning jah, ma tean tegelikult, et selle arutelu mõte ei olnud just päris tehniline), saab nüüd arutamisest, kas Balrogil on tiivad. See konkreetne küsimus on nüüd küll selline tehnilisevõitu nokitsemine, tegelikult pakkus mulle suurematki lõbu põhjalikum ja sisulisem kirjandusanalüüs: see suudab mu tähelepanu küllalt köita, et ma ei peaks mõtlema mingile aktuaalsele jamale, millele mõtlemine nagunii asja ei parandaks. Eelkõige aitas see mul magama jääda, ükskõik, kui närvis ma muidu olin, ja see ei tähenda, et analüüs oleks olnud igav: vastupidi, igavalt asjalt oleks mõtted jälle jamadele uidanud. Vaja oli just asja, millele ma suudaks küllalt kaua keskenduda, et surnud ringist välja saada ja puhkeolekusse ümber lülituda.

Kunagi varem on mul sama aidanud teha sudokud; ja viimasel paaril kuul olen ma sellise vajaduse sunnil hiigla palju Playfordi tantse rekonstrueerinud – see meenutab suuresti loogikamõistatuste lahendamist, aga selle eelisega, et alati saab juba rekonstrueeritud tantsuteksti uuesti ette võtta ja uusi detaile või uusi lahendusi avastada: nad ei saa otsa nagu lahendatud loogikamõistatused, millest on tolku ainult üheks korraks. Või siis lähen lihtsalt ja loen paarisaja aasta taguste tantsuõpetajate kaebtusi, kuidas neid keegi ei kuula ja keegi ei tantsi nii, nagu ilus oleks. Huvitav, kui palju teadust ja kunsti puhtalt eskapismi korras ära tehakse?

*

Postituse pealkiri kukkus muidugi eneseirooniline välja, aga ma ei suutnud meest, kes “Filosoofia lohutuse” nimelise raamatu kirjutas, sellise teema juure kuidagi mainimata jätta. Tõsi, selle peale meenub vältimatult Hornby “Long Way Downi” Martin Sharp, kes alaealisega magamise eest vangis istumise ajal luges “põhiliselt nende inimeste elulugusid, keda olid tabanud rängad katsumused – nagu Nelson Mandela ja sellised vennad.” Martini kaaslane äpardunud enesetapjate kambas leidis, et “miskipärast tundub mulle, et Nelson Mandela poleks pidanud Martin Sharpi oma hingesugulaseks. Kui süveneda nende kahe elukäiku, on selge, et nad ei maandunud vanglas päris samadel põhjustel.” Kui võtta nüüd Boethiuse perspektiiv ja vaadata sealt minu muresid, mis on “äkki keegi mõtleb minust midagi” ja “mulle ei meeldi, mida veebis kirjutatakse”, siis on meie probleemide suurusjärkude vahe kahtlemata suuremgi.

—————————————————————

PS: mu lemmik “balrogitiibade” tüüpi arutelu käis selle üle, mis peab olema Legolase pupilli suurus (või valguse lainepikkus), et ta suudaks Rohani ratsanikke nii kaugelt eristada ja üle lugeda, nagu ta suudab; või kas ta kasutab silmi üldse interferomeetrina. Miskipärast tundub see mulle palju lõbusam kui balrogi tiibade küsimus, võib-olla sellepärast, et füüsika on mängus.

Advertisements

13 kommentaari to “Boethius istus vangitornis”

  1. Oooo! OOO! Keegi läheneb Tolkienile veel detailsemalt kui meie Keskmaa Ordus omal ajal! Legolase pupilli üle polegi arutanud!

    Inimesed on nii võluvad!

  2. nodsu said

    Ma soovitan väga seda Deleuze’i võtmes analüüsi ka (sellest, kuidas “Kääbikus” ja ka “Sõrmuste isandas” on tegemist õõnsa või augulise ruumiga, maapinna all saab ringi liikuda, nt tüüpiliselt liigutakse läbi mäe, mitte üle mäe ja isegi kui üldiselt üle mäe nagu Cirith Ungoli kurus, siis natuke käiakse ikkagi ka kuskilt tunnelist läbi). Mäekollide suuruse suhtes olen ma küll eriarvamusel, aga muidu on väga tore artikkel.

  3. nodsu said

    Märgin ka siia (Tolkieni-postituse juurde juba panin), et leidsin stupidringi paroodia arhiivi.

    • nodsu said

      See on ju see tuttav test, mis ma olen juba teinud, kui üle tegin, ei muutunud midagi: vastuseks viskab ta ette “traditional working class”, kellega on mul kõige sarnasem varanduseprofiil (sissetulek suht väike, aga oma kodu olemas), kuigi muudes sektorites on mu profiil rohkem nagu eliidil või jõukal keskklassil – tutvuste sektorid nagu jõukal keskklassil, huvide-tegevuste sektorid isegi priskemad kui eliidil ja jõukal keskklassil, sest mul olid need sektorid pmst üleni sinised.

      Mis näitab ilmselt, et Eesti on veel suht vähe kihistunud, isegi väikese sissetulekuga on võimalik peeneid huvisid harrastada.

      A huvitav ikka, et varandus nende testis nii suurt rolli mängib. sest see sektor on tõesti ainus, mis mul “traditional working classi” skeemiga kattub.

  4. Kaur said

    Test on muidugi seesama vana, aga artikkel ja tulemuste analüüs on tuttuued, eilsest.

    • nodsu said

      aa, ok. ma lugesin, aga asi, mida mul meeles polnud, oli see, kas enne oli analüüs juba olemas või mitte.

      Kui ma oleks pidanud end kirjelduse järgi kuhugi paigutama, oleks tulnud new affluent worker või emergent service worker.

  5. Teresa said

    Nodsu, kardan, et sa klassikuuluvuse testi puhul ei võtnud arvesse UK ja meie sissetulekute erinevusi. Oma sissetuleku võid korrutada umbes kolmega, siis saad selle, mis tasemel sa UKs oleksid. Me tulime Established middle class. Seda me ilmselt ka oleme, ükskõik kui nõmedalt see ka kõlab.

    • nodsu said

      Kui ma sissetulekud kolmega korrutasin, sain ma “New affluent workers” – kinnisvara hinda ei hakanud kolmekordistama, sest ma nagunii olin seda üsna uljalt hinnanud – võtsin umbes kümnekordse ostuhinna, ja isegi kui oleksin võtnud kahekümnekordse, oleks veel ikka esimessse lahtrisse jäänud. Ka selle tulemuse puhul paistab, et varandusesektoril on palju suurem kaal kui tutvuste ja huvide omal – huvide poolest, nagu öeldud. langen ma pigem kokku eliidi või keskklassiga, aga kui kõiki sektoreid korraga vaadata, on kõige suurem sarnasus silma järgi pigem “emergent service workeri” profiiliga.

      Isegi kui ma kinnisvara ostuhinna kolmekümnega korrutasin (ja sain varanduse rubriigis seega nii sissetuleku kui kinnisvara küsimuse juures linnukese teise kasti teha, mitte enam esimessse), sain ikka sama new affluent workeri.

      Selle kirjelduses klapib minuga kusjuures suht vähe:

      *This youthful class group is economically secure, without being well off
      OK, see klapib, umbes nii ma ennast tunnengi.
      *These people have high scores for emerging culture, such as watching sport, going to gigs and using social media.
      They do not tend to participate in highbrow culture, such as classical music and theatre

      Eriti ei klapi – ma arvan, et “klassikaliseks muusikaks” kvalifitseeruvat on mu elus kindlasti rohkem kui sporti ja sotsiaalmeediat (ainus sotsiaalmeedia osa, kus ma osalen, on blogosfäär ja see ei ole enam päris “emerging culture”, vaid FB taustal rohkem vanainimeste hobi (ja FB on vist omakorda noorema keskea keskkond, räägitakse, päris noored on kuskil mujal).

      * People in this group are likely to come from a working class background

      No kamoon.

      Emergent service workeri kirjeldus klappis kultuuriliselt muidugi veel vähem, sellel oli “highest score for emerging culture, which includes going to gigs, using social media and playing sport”. Teisalt, see, et “socialise with a broad range of people”, klapib täiega.

      Keskklassi huvide-suhtlusringkonna kirjeldus oli kõige tabavam – “People in this group enjoy a diverse range of cultural activities” ja
      “They socialise with a broad range of people”. Täiesti mina. A näe, varanduse poolest ei venita välja, korruta kolmega või ära korruta.

    • nodsu said

      Seda gruppi, kuhu ma päriselt kuulun, nad muidugi ei kirjeldagi – “vähejõukas, aga mitmekesiste huvide ja tuttavatega karvane kultuuriinimene”. Mine võta nüüd kinni, kas neil ei olegi sellist gruppi või moodustab see grupp igal pool nii väikese osa ühiskonnast, et pole mõtet eraldi kirjeldada. Tartu linnas moodustab see küll õige nähtava osa.

    • nodsu said

      tglt ma isegi tean, et neil on sama grupi esindajad olemas, ma tunnen mõnda. ega kultuuriinimesed tüüpiliselt kuskil pappi labidaga kokku ei aja ja samas on neil kultuurihuvisid palju ja tuttavaid karvaseid ja sulelisi.

  6. k said

    Ma tabasin selle teemaga seoses ära, et lastesaate Kikerikii n-ö positiivne tegelane Vetehaldjas tekitas mulle lapsepõlves reaalse ja püsivate tagajärgedega trauma, mille olin kenasti suutnud ära unustada. Aga see raibe mõjutas mu elu kindlasti kuid, tõenäoliselt aastaid, ja mitte positiivselt.

  7. k said

    ups, vale teema, aga ikkagi

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: