Viharavi
detsember 19, 2015
Ma olen introspektiivsetest loodusvaatlustest järeldanud, et kui ma olen kellegi peale vihastanud ja tahaks teda läbi seina lüüa, või iseenda peale vihastanud ja tahaks ennast läbi seina lüüa, siis võiks ma minna ja lugeda Jüri Kolki, olgu neti pealt või kaante vahelt. Siis pärast mõtlen, et võib ju oodata natuke läbi seina löömisega, vaatame kõigepealt, mis saab.
Isegi kui päris läbi seina löömise tuju ei ole, vaid jõudu on parasjagu vähem ja jaksaks vaenlase kõigest, noh, mööda seina laiali määrida, isegi siis töötab, isegi laialimäärimise vastu.
See on näide sellest, mis Briti teadlased räägivad, et ilukirjandus mõjub rohkem kui eneseabiraamatud.
Läbikäigu K 
Ma ei jõudnud veel vaadata, mida Briti teadlased räägivad, aga täitsa loogiline. Viha on emotsioon. Ilukirjandus puudutab ka otse emotsioone (mõjutab ja muudab hetkeseisundit), aga eneseabiraamatud ainult targutavad ja süda võib veel rohkem täis minna 🙂
MeeldibMeeldib
“Akadeemikud, kes uurisid katsealuste ajude aktiivsust, registreerides nende reaktsioone loetud sõnadele, märkasid, et lugejate ajurakud aktiveerusid eelkõige ebatavaliste sõnade, üllatavate fraaside ja keerulise lauseehituse peale.
/…/
Uurijad avastasid, et eriti just luule suurendas aju parempoolse poolkera aktiivsust piirkonnas, mis seondub nn autobiograafilise mäluga. See aitas lugejatel omaenda elukogemusi loetu valguses analüüsida ja ümber hinnata.
/…/
Uurijad leidsid, et luule käivitab “ümberhindamismehhanisme”, ajendades lugejat iseenda kogemusi uute nurkade alt vaagima ja ümber mõtlema.”
MeeldibMeeldib
Ma avastasin kunagi YoyTube’st kosmose pildid – kauged galaktikad, udukogud jne. Tohutu ilu, mis annab nii üleva tunde ja enda viha või mure või mis iganes, tundub väike ja tühine.
MeeldibMeeldib
Paganas, mul oli mingi kaugem sugulane, kelle suvel 1941, kui Narva jaamas sai pihta meremiinidega kaubarong, lükanud õhusurve kodus seinast läbi. Õnneks oli sein õhuke laudsein.
MeeldibMeeldib
Mina ei olnud sellega seotud, ausõna!
MeeldibMeeldib
Ma pidin täna uurima natuke Lotmani autokommunikatsiooni mõiste kohta ja tundub, et need Briti teadlased on Lotmanilt maha viksinud.
MeeldibMeeldib
kas see nüüd päris mahaviksimine on. Lotman lähenes asjale semiootiliselt, nemad uurisid sama asja neuroloogiliselt ja leidsid, et peab paika.
MeeldibMeeldib