Jõuluaja imelised juhtumused

jaanuar 2, 2016

Kui ma jõulureedel meistriklassi tegemast vanemate poole sõitsin, tabas mind ootamatult palju tähelepanu. Ma arvan, et asi oli kübaras, sest milles siis veel? kindlasti peab asi olema kübaras. Bussijuht käis nii sõidu algul kui pärast üht pikemat peatust uurimas, “ega mul külm ei ole”; mina tõmbasin jahmunult mantli veel kõrgemale lõua alla ja vastasin automaatselt: “Ei ole.”

Kui ma bussist maha astusin, küsis teine mahatulija, kas mina olen KA kunstnik ja kas ma ta elukaaslast tunnen (sest too on kunstnik) ja kuhu mul on vaja sõita; ta läheb samasse kanti (mille peale mul oli tema sõna, ma ei tunne nii hästi kohalikku topograafiat), ta võib taksoga ära viia, ta ise võtab takso nii või teisiti. Jäin nõusse, mul on nagunii kombeks end voolul kanda lasta, kui selgeid ohusignaale ei tule (ei tulnud). Linnaliinibuss jõudis küll takso ootamise ajal tulla ja minna, nii et taksosõidu ajavõit oli bussi kõveratest teedest hoolimata vast ainult nii viis või kümme minutit, aga see selleks.

Taksojuht oli noorepoolne vene mees. Mu küüdipakkuja, purjakil ja suhtlemishimuline, rääkis, kui vana ta on, uuris välja, et mina saan varsti nelikümmend ja pöördus siis taksojuhi poole: kui vanaks too saab.

“Ma olen kolmkümmend kaks,” ütles taksojuht. “Aga tunne on nagu kakskümmend viis. Juukseid ei ole küll enam peas. Poeg ütleb, et mul kasvavad need sissepoole.”

Järgmisel päeval, jõuluõhtul tuli A. järele. Tema tõlgendus oli sama, mis minul: “Näe, paned lillega kübara pähe ja muutud kohe onumagnetiks.”

———————————————————————————————————————————————————-
PS: olgu see postskriptum siin tavalise pühadeaegse muusikapostituse eest. Vaatasin enne pühi Cancionero de la Colombina lugusid, et mis sobiks bassa danzade alla ja leidsin, et “A los maytines era”. iseenesest passiks. Aga ühtlasi passib ta ka jõulupopurriisse.

Ja siis ei tule mul meelde, kas ma olen sealtsamast Colombinast “Dinos madre del donzeli” varem linkinud, aga las ta olla igal juhul. Ma ei näe sealt video juurest plaadiandmeid, aga hääle järgi tundub, et neitsi Maarja osa laulab kadunud Montserrat Figueras ja küsijat tütar Arianna Savall, nii et kui ta laulab “dinos madre”, võib seda tõlgendada ka kui tütre pöördumist ema poole – kuni tuleb “del donzel”.

Advertisements

5 kommentaari to “Jõuluaja imelised juhtumused”

  1. lendav said

    Mul tekkis selle peale kohe huvi, et kas lilleline kübar ka minuga imet teeks? Aga kui tavalisele talvemütsile lilled peale õmmelda, sellest jääb vist väheks?
    Head uut aastat ka muidugi! 🙂

  2. nodsu said

    head uut jah!

    a see on üks väga ilus kübar. igavesti kergemeelne ost, arvestades, et jõle kallis ja mul juba oli ennegi mitu mütsi. aga ai kui ilus.

    • nodsu said

      näokujud on eri inimestel muidugi erinevad. ma näiteks ei saa hästi üleni pehmeid mütse – à la suusamütse – kanda, sest mu hobusenägu on nendega miskipärast eriti hobusenägu. ja osa tugevama struktuuriga mütse jälle ei mahu krunni otsa ära. kui ma vahel harva leian mõne, mis 1) mahub pähe ja 2) ei teegi mind õudselt koledaks, siis on väga raske kiusatusele vastu panna.

      nii et minu puhul võiks tavalise talvemütsi kasvõi üleni lilli täis õmmelda, aga kuni ta minu peas on, ei päästaks ükski lill. aga sinu puhul võib ju teisiti olla, sul on hoopis teise kujuga nägu.

  3. Teresa said

    Me käisime laupäeval Imastus (seekord avastasime, et Tapale saab rongiga ja tagasi kah). Ilm oli külm ja ilus. Tagasiteel tapale ei hakanud bussipeatusesse minema. Sinna on ligi 2 kilomeetrit jube külma ja tuulist põldudevahelist maanteed ja otsustasime minna metsa vahelt jala, mis on 3 kilomeetrit. Olime veidi üle kilomeetri astunud, kui üks auto jäi meie kõrvale seisma ja pakkus Tapale küüti. Mõnus oli jalgsi astuda, aga see oli nii haruldane juhtum, et ei võinud lasta raisku minna. Seetõttu jõudsime aga Tapale nii vara, et tuli üle tunni rongi oodata ja ka kütmata jaamahoones hakkas nii külm, et ma soojenesin alles kodus kui olin end korralikult sisse pakkinud.

  4. […] 2012. a, 2013. a jõuludest; 2014 näikse olevat vahele jäänud, aga 2015. aasta oma õiendasin tänavu jaanuaris postskriptumi all […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: