Toidublogija karjäär
september 15, 2016
Hakkasin ühes ammutehtud lisablogis toidupäevikut pidama. Näis, kaua viitsin. Asja mõte on, et mul oleks endal kuskilt vaadata, mida ma millal süüa olen teinud, kuidas maitses, mida võiks muuta, mis variatsioone samast asjast võiks teha jne. Aga ma tegin ta avaliku, sest äkki kellelgi on miskipärast huvi, mida ma söön. Retseptid on üldjoontes kirjas, aga mitte erilise täpsusega. Enamasti ma ei teegi erilise täpsusega.
Kylalis-sissekandeid tahad? Tänane oleks “kuidas ma porgandid põhja kõrvetasin ja lapsed mu kastme üksmeelselt järele jätsid ehk kaalujälgimine lapsevanematele”.
Situatsioon on pmst identne olukorraga 8 aastat tagasi.
http://iiida.blogspot.com.ee/2008/07/poissmees-keedab-muna.html
Kati on hetkel Damavandil, mis on pmst Elbruse veidi kõrgem koopia Kaspia mere lõunakaldal. Ja mina kärsatan kodus köögis asju.
See käib sul pigem kodusõja-köögi rubriiki.
a mida su kogemustest järeldada saab: enne peab tükk aega niisama harjutama, kui multitaskimise juurde asuda võib.
Minu tähelepanekud ütlevad, et multitaskides võivad asjad isegi kogenumal toiduvalmistajal untsu minna. Olen tõlkimise kõrvalt niiviisi söedekooriga kooke küpsetanud.
Ma täna olin 100% toidu päralt, ei mingit switchimist.
vat siis on küll huvitav. Mis sa nende porganditega siis tegid või õigemini, kuidas see moment kahe silma vahele jäi, mil nad kärssama lähevad?
Kujuta ette, et sa laod müüri või kood kinnast või teed mistahes käelist tegevust, milles sa oled oskamatu ja koba. Ja siis küsib päris-müürsepp su käest “mis hetkel täpselt see müür sul kõveraks läks?” või “millal täpselt sul kudum ebaühtlaseks läks” (või misiganes kudumistööga pekki minna saab). No ei olnud sellist “täpset” hetke, kogu aeg natukene ja tulemus on kõver müür või siis kinda ja korseti vahepealne toode.
Protsessi kirjeldus oleks sellegipoolest huvitav.
A ep siin kõrval mõtleb, et kui me teeks lihtsate toitude kokaraamatu algajale, siis sa oleks hea eksperttoimetaja, kes näitaks näpuga, millal on liiga keeruline või kus vajab mingi küsimus vastamist.
Ja siis tuleks Indigoaalane, teeks raamatule pildid (ja saaks terve raamatu oma portfooliosse panna) ja…
Kokaraamatuid on turul miljard. Ka lihtsate toitude nišš on punnis täis. Kokaraamatut müüd tänapäeval mitte sisu, vaid ainult autori nime abil. Või oled häbita päevapoliitiline. “Presidendikandidaatide retsepte” või “Nii süüakse Hundisilmal”.
Ainult LBGT kokaraamatuid pole kohanud. (Pedekool.ee domeen on ka endiselt võtmata.)
a kui ühendada Ritsiku blogis tekkinud ideedega, nt alasti seltskonnatantsudega? 😛
Kunagi, kui ma kirjastajaga sel teemal suhtlesin, siis tema andmetel oli kokaraamatu turustamise taga põhiliselt see, et ilusad värvilised pildid oleks sees. Seda ta huvitaval kombel ei kurtnud, et turg on üleüldse küllastunud.