Areng

oktoober 1, 2016

Mõtlesin hajameelselt eilsele õhtule (Taliesini post-sünnipäev) ja turgatas, et ohoh. Ma ütlesin naljaga pooleks, et ma olen kole. Kontekst oli see, milliseid lähenemiskatseid kellelegi kuskil on tehtud, näiteks Zavoodis, ja Ep mainis kõiki lugematuid abieluettepanekuid, mispeale ma purtsatasingi: “oo, ma olen vist kole, mulle pole keegi kunagi abieluettepanekut teinud,” tõsi ta on, mulle on üritatud ainult negginguga läheneda, ja sellestki ei saanud ma aru (nagu loobiks pärleid sigade ette, kommenteeris Taliesin).

See selleks, aga millise süüdimatuse ja kergusega ma seda purtsatasin!

Miks mitte? võib nüüd küsida kallis lugeja, mis siin rasket on? Kus mul nüüd Newtoni binoom.

Aga sellepärast, et mul on meeles, kuidas ma olin ütleme nii kakskend kaks või kakskend kolm ja selline lause mul küll üle huulte ei oleks tulnud. Õigemini: mul on meeles, kuidas see mul üle huulte ei tulnud.

Mul on lihtne umbkaudu dateerida, sest see oli üks konkreetne sündmus – arutasime naabrinaise ja tema õega põnevat teemat, kellele alt-naabrid on külge löönud – naabrile olid, ta arvas, et kõigile on, ja siis tuli välja, et ei tema õele ega mulle ei ole. Mispeale mina ütlesin, et äkki ma näen liiga korralik välja, hihii, ja naabri õde viskas hooletult “mulle ei löö nad külge, sest ma olen kole.”

Sa jutas, kuidas ma teda kadestasin! Sest loomulikult ma arvasin sügaval sisikonnas, et asi on selles, et ma olen kole, aga sellisel kavalal varjatud moel: kui ma ise sellele teiste tähelepanu ei tõmba, siis keegi ei märka, võib-olla petan ennastki ära. Millest ka tobe kihistamine ja “ma näen vist liiga korralik välja.” Nüüd lõi kaks asja korraga klaariks: et esiteks ei suuda ma seda välja öelda just sellepärast, et ma ise põen oma koleduse pärast – ma ei olnud lihtsalt enne nii selgelt mõelnud – ja teiseks olen ilmselt nüüd sama pauguga ennast ka teistele reetnud. Piiiiiindlik.

Ja igatsesin samasugust hooletust endale – oh, oleks koledus minugi jaoks nii võõras asi, et saab nalja teha! või oh oleks mul oma väljanägemisest nii ükskõik, et ma seda ei häbeneks, vahet pole, milline ma välja näen!

Ja siis läks mööda palju aastaid, juhtus igasugu asju, kohtusin igasuguste inimestega, lugu läks meelest ära.

Ja oh mis vedamine, et see nüüd ennast just niiviisi meelde tuletas. Parajal ajal, et tõdeda: ah nüüd ma olengi niikaugel.

Mitte et ma nüüd välimuse pärast teinekord ikkagi ei põeks. Aga nagu näha, on see mul nüüd ikkagi naljaasi. Isegi põdeda on niimoodi kergem.

7 kommentaari Kellele: “Areng”

  1. Oop said

    Mul on kohutav iseloom, mul poleks Sind kuhugi panna (endalgi pole kuskil elada), olen rahast täiesti lage, depressiivne, vana, loll ja põdur, aga kui Sa arvad, et see aitab, siis võin Sulle abieluettepaneku teha küll. (Iseenesest Sul ju on juba kodu ja keegi – isegi mitu keegit, kui kassidele mõelda -, nii et siis võib-olla me ei peagi kokku kolima, see lihtsustaks asja tunduvalt.) Mis sellesse puutub, et Sulle neid ettepanekuid piisavalt sageli ei tehta, siis pakun tööhüpoteesina välja, et Sa oled liiga ilus ja käid, pea kõrgel, nii et mehed lihtsalt ei julge.

    Meeldib

    • nodsu said

      Ma pean – ja arvatavasti koos ülejäänud osaga inimkonnast, kellel selle kohta üldse seisukoht on – su lolluseväiteid sama ebaadekvaatseks kui sina minu koleduseväiteid. Nii protokollimise mõttes olgu öeldud.

      Meeldib

    • Oop said

      No ja kuidas siis jääb?

      Meeldib

    • nodsu said

      No mis üks abielus (kuigi mitte ametlikult võttes) inimene selle peale ikka kostab? kihistan kohmetult ja olen meelitatud.

      Sellega seoses meenus mulle, et ma päris nii viriseda ikka ei saagi, et ei ole ettepanekuid tehtud. A. tglt tegi mulle kunagi ettepaneku, mis ei olnud küll päris abieluettepanekuna sõnastatud, aga mõte oli sama. selles mõttes, et 1) väljendas oma tundeid (millest mina muidu poleks teadnud) ja 2) väljendas tahtmist ennast minuga siduda. Tulemused näitavad, et selline strateegia võib tõhus olla, kui objekt ise on parajasti saadaval.

      Meeldib

  2. Oop said

    Aa, ja muide, mis koledusse puutub, siis Rodney Dangerfield oli kolm korda abielus. Nii et neil asjadel pole mitte mingit seost.

    Meeldib

    • Kaur said

      Ma julgen väita, et ma tean naisi, kellele mehed lihtsalt ei julge läheneda. Sest niiiii tark, tubli ja ilus. Nii on need daamid kuival, või no vähemalt püsipartnerita, kui selgelt koledamad nende kõrval võetud saavad.

      Meeldib

  3. ep said

    Ma tegelt arvan, et iluga pole neil abieluettepanekutel eriti pistmist, et asi on pigem selles, et ma olen liikunud (õppinud ja töötanud) peamiselt sellistes kohtades, kus mehi on rohkem kui naisi. Nojah, ja ilmselt ka kõrtsides ja klubides rohkem käinud. Need kõrtside abieluettepanekud ongi enamasti stiilis: “Oi, mulle ka see lugu meeldib! Abiellume!” St mitte eriti tõsiseltvõetavad.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: