Jälle uneteadust

detsember 2, 2016

Mul oli unes põletav teadusküsimus: kui keegi muudab aeg-ajalt oma suurust või kuju nagu üks tegelane raamatusarjas, mida ma seal unes lugesin, kas siis toit tema kõhus suureneb ja väheneb temaga kaasa või jääb algsesse suurusesse? Ehk kui ta muutub kassiks, sööb ära hiire ja muutub jälle inimeseks, kas siis tema kõht on täis nagu kassil, kes on ära söönud terve hiire, või tühi nagu inimesel, kes on ära söönud kõigest hiire?

Kui ma olin järele mõelnud, leidsin, et kindlasti suureneb-väheneb kaasa – muidu kui näiteks inimene sööks kõhu täis ja muutuks kassiks ja toit ei väheneks kassi proportsiooni, läheks see kass lõhki. See edasi-tagasi muutuja oleks niiviisi ammu lõhki läinud.

(Pärast oli keegi samas unes ühte vanasse aida- või tallihoonesse kiige üles pannud; ma katsetasin seda kohe ja leidsin, et ruumis saab kiikuda küll, ainult et kui seinale lähenedes jalgadega õigel ajal ei pidurda, võib põlved ära lüüa. Ka Jeesus tuli kiikuma, ma kartsin, et naelutab ennast kiige külge ja siis on piinlik, aga ta kiikus nagu ikka kiigutakse. Ta nägi natuke vana asotsiaali moodi välja ja kui kiige ülespanija hakkas vahepeal mingit rassistlikku vms juttu plõksima, ütles mulle vaikselt, et tema on küll teisel arvamusel.)

Advertisements

5 kommentaari to “Jälle uneteadust”

  1. Anomaalika said

    🙂 Unes pole midagi füüsilist, nii et väiksema asja sisse mahub suurem lõdvalt ära ja ruumi jääb üle. 🙂

  2. Teresa said

    Kas sa ei mäleta, kuidas saabastega kass sõi ära inimsööja, kui see hiir oli ja pärast oligi inimsööja söödud ja kass terve.

  3. nodsu said

    ah, õigus, see variant on ka, et see, kes saab toiduks, on enne seda kuju muutnud. pmst muidugi sama teema.

  4. A mina nägin unes, et mul oli oma beebi!

  5. nodsu said

    Unetehnoloogiat ka: nägin unes sellist süsinikust tehtud andmekandjat, vist fullereenist, kärjekujuline. Liistakud, mis “kärjekannude” seinad moodustasid (neid “kärjekanne” nimetati unes tüvirakkudeks) vahetasid pidevalt asendit, nii et kärjekannud muutsid kogu aeg asukohta ja kogu asi justkui virvendas. Niiviisi pidi esiteks olema võimalik hästi palju infot talletada – sest infot ei talletanud mitte ainult liistakute pind, vaid ka igal uuel asendil oli tähendus – , teiseks pidi olema muutlikkuse tõttu hästi raske sisse häkkida.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: