Nõu vaja

detsember 19, 2016

Ma olen sellise portsu otsas, et pean endale ilmselt Wordi ostma – see tundub pikas perspektiivis soodsam kui rentida seda äraneetud Office 365, millest ma nagunii kasutan ainult Wordi. Savi sellest, et täiskomplekti ostes tuleks programmi tükihind odavam – mul ei ole neid teisi vaja.

Tähendab. Mul ei ole seda vaja sisuliselt töö tegemiseks. Mul on seda vaja ainult selleks, et kui ma olen teksti ära tõlkinud, saaks ma eesti põhja Wordis salvestada ja sinna juba tõlgitud teksti sisestada – mida ma õnneks ei tee Wordis endas, vaid lasen ta lihtsalt OmegaT-st läbi, kus ma olen täpselt sama sisuga, aga itaalia või prantsuse põhjaga faili ära tõlkinud – mis tähendab, et kuna sisu on sama, teeb OmegaT suurema osa lõikamis-kleepimistööst minu eest ära (ehk asendab itaalia/prantsuse laused eesti lausetega, võttes need sellest failist, mille ma olen juba tõlkinud). Miks mul on vaja Wordis salvestada, kui sisuline töö käib nagunii muus keskkonnas? Sest kliendil on mingi süsteem, mis paraku sobib ainult va MS Office’iga – või hüva, vähemalt minu teada ainult sellega. Kui keegi praegu tuleb ja ütleb, et Libre Office’il või Open Office’il on selline versioon väljas, mis Gendoci kaste (ega metaandmeid või mis need properties nüüd ongi) ära ei kaota, ja selle mulle kätte juhatab, siis ma põlvedan ta ees ja suudlen ta jalad.

Ajutiselt laadisin endale 365 tasuta reklaamiversiooni alla, kuni ma otsustan, mille ma endale õieti ostan. Ja sellepärast ma nüüd nõu küsingi: kuna vähemalt see Word, mis selles paketis oli (Word 2016), oli hästi loll ja jõle – kas te kujutate ette, et “Find”-funktsioon ei tee vahet murdmatul ja tavalisel tühikul? ega murdmatul ega tavalisel kriipsul? mis kuradi kasu temast siis üldse on? ja et vähemalt esimese hooga ei paistnud kuidagi võimalust, kuidas ma saaks selle funktsiooniga mingi iks väljendi kogu tekstis ära märkida (näiteks “in concreto”) ja ühe ropsuga kursiivi panna? ja et kui ma käsitsi mingi väljendi tekstis ära märgin ja seejärel Ctrl+F vajutan, siis süsteem ei saa aru, et ma tahan, et ta seda väljendit otsiks, vaid ma pean selle kas käsitsi otsingukasti tippima või kopipeistima? ja sellist tag-soup‘i nagu Wordis salvestatud fail tõlketarkvaras näitas, pole ma iial varem näinud, oh olgu kiidetud OmegaT uus versioon, kus saab tag‘id lihtsalt kõrvaldada, mis küll tähendab, et pärast tuleb kursiivid ja paksud kirjad käsitsi sisse tagasi panna; ja mis eriti jabur, Find-funktsioon ei tee erikujulistel jutumärkidel samuti vahet, nii et kui tekstis on valed jutumärgid, siis ei saa neid niisama lihtsalt “replace all”-käsuga õigete vastu vahetada –
siis tahaks teada:
kas näiteks Word 2013 on vähem loll? ja kas seda saab üldse eraldi osta? – MS lehel leidsin esimese hooga küll ainult terve Office 2013 paketi.

Ühesõnaga, MS Office’i kasutajad, mis oleks kõige vähem nõme legaalne Wordi-versioon, mida kuskilt saab? kusjuures see peab olema “töö- ja äriotsbarbeks” legaalne, mitte lihtsalt niisama*.

———————————————————————————————————————————–
* Jääb muidugi küsimus, miks keegi ÜLDSE mingi MS Office’i juraka endale installima peaks, kui keegi ülemus või klient talt seda ei nõua – nii et mis kasutusviise sellel üldse muid saab olla kui töö- või äriotstarbeline? kellele nad neid kodukomplekte üldse müüvad? kes on nõus raha maksma, et sellega lihtsalt, maidea, koolikonspekte või sünnipäevakülaliste nimekirju või luuletusi tippida?

Advertisements

19 kommentaari to “Nõu vaja”

  1. Kaur said

    Ma olen kasutanud tekstitöötluse ja tabelite jne tarkvara kauem kui kestahes teist :), ja kõikvõmalikke. (Windowsi-eelne Word? WordPerfect? Wordstar? obskuursed Commodore / Amiga / Agati asjad…? Writely enne Google üleostmist? jne jne.)

    Mul on MS Office kodukomplekt, vist 2013, ostetud, töötab hästi ja olen rahul. Minu arust on tööriistade eest raha maksimine okei; kas see on mutrivõti või tabelisoft – vahet pole.
    MS soft on enam-vähem. Raha ja mugavus on tasakaalus. Ma võin vinguda, aga üldiselt – töötab.
    Jah, me kasutame seda laste kodutööde ja sünnipäevanimekirjade jaoks.

    Hetkel töö-arvutis ees Word 2010.

    1) Valin teksti, Ctrl-F, asub otsima valitud teksti.

    2) Otsingud ja asendamine fraasi järgi, stiili v mistahes formaatimise asendamine on Wordis ammu sees olnud.

    Otsikastis on nupp “vorming” selle jaoks.

    3) Tag soup – nii on. 😦

    4) Eri jutukad ja kriipsud – otsikastis nupp “muud”. (Mul on hetkel eestikeelne word ja ma ei tea, kuidas see rahvusvahelises keeles välja näeb.)

    Ma arvan, et tekstiga töötajal on Word mõistlik asi omada. Kui su partnerid eeldavad, et sul see on, siis on kõik asendused vastuvool ujumine. Ilmselt saab muude vahenditega töö tehtud, aga tekib jaburaid ja ebaloogilisi tõrkeid, kus Word oleks lihtsalt kiirem.

    • nodsu said

      Ma olen ise varem aeg-ajalt Wordi kasutanud ja sellest on samasugused mälestused, nagu sa kirjeldad – et normaalsed asjad töötavad.

      Sinu kirjeldusest saab ka järeldada, et 2010. aasta versioonis oli kõik sama normaalne nagu mina mäletan.

      Halvad kogemused on mul just selle 365-ga, mida nad peamiselt rentimiseks pakuvad.

      Halbuste kirjeldus: nagu ma ütlesin, teksti äravalimisest ei piisanud, et ta Ctrl+F-iga seda otsima hakkaks. Valisin teksti ära, vajutasin Ctrl+F ja otsikastis oli see tekst, mis seal VIIMATI oli olnud.

      Katsetasin praegu põhjalikumalt ja ta küll suudab valitud teksti leida, kui see on sõna. Aga kui ma valin ära näiteks “co. “, siis vaatab mulle otsikasti avades vastu eelmine otsing. Kui ma valin ära mitu sõna, vaatab vastu eelmine otsing. Ühesõnaga, ühelgi muul juhul kui üheainsa sõna otsing ei piisa teksti äramärkimisest, vaid see tuleb käsitsi otsikasti kopeerida või sisestada.

      Kas sinu versioon paneb lihtsalt äramärkimise peale otsikasti ka mitu sõna või mingid märgikombinatsioonid, mis ei ole päris sõnad?

      Mis kõvade/tavaliste tühikute täpsesse otsimisse puutub – vaatasin nüüd jah, et otsingu-asendamise kastis tuleb Find-saki alt välja võimalus täpsemalt otsida. Tore, et see siiski olemas on, aga halb, et see vajab PALJU klikke. St kui mul on vaja otsida näiteks kõiki kohti, kus on punkt ja kõva tühik ja neid vbla ka asendada, siis minu arust oleks normaalne asjade käik, et ma valiks teksti sees esimese punkti koos kõva tühikuga ja vajutaks Ctrl+H ja sellest piisaks. Praegu pean ma tegema Ctrl+H (sest igasugused punktid ja tühikud mäletatavasti lihtsalt äramärkimisest otsikasti ei jõua); klikkima hiirega Find-sakil; klikkima “special”, klikkima seal “nonbreaking space” (või siis white space, kui mul seda on vaja otsida). Ühesõnaga, mu harjumuspärasel variandil piisab kahest operatsioonist, mille ma teen klaviatuuril; praegu saab klaviatuurilt ainult otsingukasti lahti, edasi tuleb teha kolm liigutust hiirega. Ja see, kui asju, mida võiks saada klaviatuurilt teha, peab tegema hiirega, on saatanast.

      Proovisin, kas hiiresudimist saaks vähendada, kui ma kopeeriks punkti koos järgneva tühikuga kuskilt tekstist – märgiks klaviatuuriga ära, Ctrl+C, Ctrl+H, Ctrl+V – aga sellisel juhul ei suuda ta kõval ja tavalisel tühikul vahet teha – see vahetegemine tuleb AINULT rippmenüüst, mis vajab üht hiireklikki “Find” saki avamiseks; edasi – “special” (või “muud”) menüü avamiseks, kolmas õiget sorti tühiku valimiseks. “specialit” saaks lahti küll ka tabulaatorit klõpsutades, aga see tahaks VÄGA palju klõpsutamist.

      Ja mul on selliseid otsinguid just kõige rohkem vaja teha, palju rohkem kui normaalse teksti otsinguid. Tähendab, just see, mida ma Wordis tegema pean, on seal eriti tülikas.

      Üks asi, mis paistab, et samuti ei tööta, on otsingukasti sulgemine klaviatuurist. Ma olen ära harjunud, et ctrl+F (või ctrl+H, olenevalt sellest, kas ma tahan lihtsalt otsida või ka asendada) teeb otsikasti lahti ja sama kombinatsioon uuesti paneb ta kinni. Mis tähendab, et kui mul on korra vaja otsida üht väljendit, teha sellega põhjalikumaid muudatusi, mida on mõttekam teha teksti sees, mitte otsikasti kaudu, ja seejärel kohe vaja otsida teist, siis ma ei pea vahepeal hiirega sudima, vaid panen otse klaviatuurist klõps vana otsingu kinni, valin (tüüpiliselt ctrl+shift abil, mitte hiirega) uue väljendi ja klõps uus otsing lahti. Kas Wordis on mingit võimalust seda muudmoodi teha kui hiirega?

      Lisaks oli seal mingi huvitav jura sellega, et kui mul oli kaks wordi faili lahti ja ma kleepisin ühest teise teksti, siis kaheksa korda õnnestus, edasi keeldus ta uut teksti n.ö omaks võtmast – üheksandal korral valin mina teksti, vajutan Ctrl+C, lähen sinna faili, kuhu mul seda vaja on kleepida, vajutan Ctrl+V – ja tema ei kleebi mitte seda, mida ma just kopeerisin, vaid seda, mida ma EELMISEL korral kopeerisin. Mõtlesin, et äkki vajutasin ennist Ctrl ja/või C liiga nõrgalt, proovisin uuesti – ei aita. Proovisin hiirega – ei aita. Siis ma loobusin ja leidsin, et tõlketarkvaras käib see kõik umbes 10 korda kiiremini.

      Error oli just selles failis, kuhu ma kleepida tahtsin, sest Wordi failist OmegaT keskkonnas lahti olevasse dokumenti sai teksti kleepida lõpmatuseni. Nähtavasti sai tal lõikepuhver või mis iganes selle nimi on, täis. a miks kurat ta ei hakka seda tühjendama kõige varasemast otsast, vaid lihtsalt keeldub uusi andmeid sisse võtmast? kas nii käibki, et tuleb iga natukese aja tagant käia seda puhvrit tühjendamas, selle asemel, et saaks rahus tööd teha?

      A see on vähem oluline, sest seda on enivei tõlketarkvaras lihtsam teha kui mis tahes tekstiredaktoris.

  2. nodsu said

    Ühesõnaga – ma usun, et word 2010 ongi normaalsem.

    täpsustavad küsimused: kas seda saab panna igasuguseid asju otsima vastavat kohta ära märkides ja ctrl+H? näiteks punkti ja kõva tühikut?

    kas tal saab otsikasti kõva tühikut tekstist kopida või peab seda “muude” võimaluste alt otsima?

    Kas juhul, kui võtta lahti otsing, toksida sinna käsitsi sisse punkt ja tühik (tavaline tühik), hakkab ta otsima punkti koos suvaliste tühikutega või jätab ta murdmatute tühikutega punktid vahele (nagu mul vaja oleks) – või suudab ta neil kahel tühikul vahet teha ainult “special” (ehk “muud”) menüüd appi võttes?

    Seda, et otsingukasti saaks klaviatuurist kinni panna, ei maksa vist loota?

    Kas dokumendi omadused on seal normaalselt näha (word 2016-l ei ole “omaduste” (properties) kasti, selle asemel on mingi infoleht, aga hoolimata sellest, mida office’i tugi oma kodukal ütleb, ei leia ma sealt vähemalt nende failide kohta, mis mul on, infot tähemärkide arvu kohta, samuti ei näita ta, kas tegemist on gendoc malliga või tavalise docx failiga)?

  3. nodsu said

    üldse oleks huvitav teada, kas need jamad, mida ma kirjeldan, on a) ainult uue office’i kodupaketis, sest nad arvavad, et kodukasutajal ei ole selliseid peensusi vaja; b) kodupaketi tasuta promoversioonis, mille ma alla laadisin (aga vähemalt nende enda jutu järgi ei tohiks vahet olla – pmst nad annavad kogu aeg märku,et “kui sa tahad seda endale päriseks, siis maksa x kuupäevaks raha”; c) office 2016 on üleni selline ja kui ma tahaks neid mugavusi saada, mida ma kirjeldan, tuleks võtta varasem versioon, näiteks 2013 või 2010.

    Sellepärast ma küsingi, kas vanades wordides on need asjad paremad, mis selles uues imelikud on.

  4. nodsu said

    Office 2013-ga oli see hea asi ka, et sellest oli selline tööinimeste pakett olemas, kus olid põhilised vajalikud asjad – eelkõige word ja excel. a 2016-s sellist pakkumist enam ei ole. kas võtad kõik või siis ükshaaval.

    minu põhikliendi jaoks on vaja ainult wordi. Teistelt tuleb vahel ka tabeliformaadis töid, aga nendega ei ole nii suuri ühildumisjamasid (tavaliste doc, docx või exceli failidega tüüpilselt ei olegi jama, jamad hakkavad siis, kui on mingid keerulised failipõhjad, aga selliseid põhjasid kasutab ainult see üks klient, kelle jaoks ei ole vaja midagi peale wordi.)

    kui mul tuleb 2016 osta, siis igal juhul ainult word – see on natuke üle 100 euro, office professional täispakett on 539 eurot ja tõenäoliselt ei hakka ma sellest kunagi midagi peale wordi kasutama, vähemalt mitte lähematel aastatel (ja selle aja peale on nagunii juba uuemad versioonid väljas ja seda 2016 ei kasuta enam keegi).

  5. Ma jätan siia märgi maha, et mida siis tõlkija oma tööks ostma peaks. Minu töömeetod ja ka tõlgitavad failid on ilmselt väga erinevad, aga selleni olen juba jõudnud, et korralikku ja mitte ajunussivat (pardon my french) wordi on vaja.

  6. nodsu said

    Muide, kui ma tõsiselt vihastaks ja ainult raamatute tõlkimise peale üle läheks, siis ei oleks mul küll mingit MS toodet vaja.

    tglt ei saa isegi välistada, et kui ma seaks oma kliendid fakti ette, et “ma vist jätan teid nüüd maha, sest tervise säästmiseks tuleb mul wordist hoiduda”, siis hakkaks nad ümbertnurga võimalusi otsima, kuidas mul ikkagi lasta neile tööd edasi teha, no näiteks nii, et projektijuht silub ise ühitamisprobleemid ära. sest kui ma õigesti aru saan, ei ole minu töö peale väga palju inimesi võtta. a see ei oleks minust ilus.. pmst üritan ma praegu vastutulelik ja kena inimene olla ja neile töötajatele, kes lõpptellija ja minu vahel on, vähem lisatööd tekitada.

    niipalju, kui ma kuulnud olen, on nende gendoci põhjadega probleeme teistelgi tõlkijatel – mitte ainult vabavara kasutajatel, vaid ka eri wordi versioonide vahel pidi tsirkus käima.

    • nodsu said

      õigemini – ma ei tea, mida need teised kasutavad, kellel samuti jama oli. aga vaevalt nad kõik minu moodi OO ja LibreO peal on. ja kui mul olid viimati ühildumisjamad, siis projektijuht lohutas enam-vähem stiilis “pole hullu, pärast uuele süsteemile üleminekut olid kõigi tõlkijate tõlgitud failidega jamad”.

  7. Ei ole, viimati kasutasin Wordi aastal 2004 vist keskkooli lõpetamiseks, edasi olen OpenOffice ja Google Drive peal oma asju ajanud. Drive muide on just selle poolest eriti mugav, et fail on alati kaasas ja salvestub automaatselt, aga mõnest funktsioonist on puudus.

    • nodsu said

      Drive on jah selline minimalistlik.

      Ma ise teen sisulise töö üldse eraldi tõlketarvkaras nimega OmegaT (mille uuematel versioonidel ei ole docx formaadiga ega wordiga ühildumisega mingit probleemi). OmegaT on muide näide sellest, mismoodi tarkvarauuendused peaks kasutaja poolt vaadates välja nägema – iga uus versioon on MUGAVAM kui vana. Kui mul tuleb kahtlus, et äkki ma virisen uue wordi üle ainult sellepärast, et olen stagneerunud ja vihkan uuendusi, siis piisab alati mingi uue OmegaT proovimisest, et tõestada vastupidist – mulle meeldivad uuendused väga, kui need on head uuendused.

      a tõlketarkvaras töötamine paljastab wordi tag soupi muidugi eriti hästi. neil koodidel ei olnud vormindusega midagi pistmist – need olid alles isegi siis, kui ma eemaldasin otsese vorminduse ja võtsin track changes’i (mis võib tarbetuid koode tekitada) maha jne. ikka olid kõik kohad koode täis, mitte ainult iga sõna ümber, vaid vahel ka KESET sõna.

  8. nodsu said

    Uuemad andmed: katsetamistöö käigus ei õnnestunud mul ka “Find” saki “special” menüüst mingeid erilisi jutumärke leida. Teatud tüüpi välismaa jutumärkide puhul teeb otsing õnneks alguse- ja lõpujutumärkidel vahet. Aga ta ei tee vahet prantsuse ja eesti jutumärkidel – st tema jaoks vahet pole, kas on prantsuse algusejutumärk või eesti algusejutumärk. või itaalia oma. mis teeb asja eriti keeruliseks, sest itaallased kasutavad tsitaadi alguses sama jutumärki, mida eestlased lõpus. või oli see nüüd vastupidi, igatahes üks nende jutumärk kattub meie omaga, aga käib vastupidises positsioonis.

  9. Kaur said

    Miks sul nejd nbsp-sid nii palju vaja on?

    Üldiselt – sul on nii keerukad nõudmised ja harjumused, et laiatarbe-soft ei peagi neid kõiki katma. Sinusuguste pärast ongi Word (jne) nii võimaluste-mahukad. Teine pool on muidugi see, et kuigi võimaluste hulk tähendab professionaalset tarkvara, üritab Word (jne) aina rohkem su eest ise ära teha ja mõelda (asendada, valesti valida jne) ja see on räme jama. Ma tahan, ja sina tahad, et programm oleks deterministlik: valid teksti, vajutad C-F, juhtub üks ja sama asi. Sõltumata sellest, kas valitud oli sõna, rida, koma või mistahes.

    Üldiselt-2: mine mõne Wordiga sõbra juurde ja proovi järele, mis toimib ja mis mitte.

    Mul:
    – teksti valides ja C-F abil otsides jõuab valitu alati otsingusse, ka mitmesõnalised ja kirjavahemärkidega.
    Ehk, vastus küsimusele
    “Kas sinu versioon paneb lihtsalt äramärkimise peale otsikasti ka mitu sõna või mingid märgikombinatsioonid, mis ei ole päris sõnad? ”
    on
    “jah”.

    – erisümbolid käkitakse ära jah.

    – C-H käitumine on hoopis teistsugune ja arusaamatu. Nagu sa kirjeldad – tavaline sõna jõuab asendusse, mitu sõna vms ei jõua.

    – Samas on mul cut, C-F, paste operatsioon nii näppudes, et eelnev ei sega. See viib otsi- ja asendus-kasti ka pikad hyphenid ja muu ja tundub täiesti lollikindel olema.

    Office hind on – rentides – 70 eurot kuus.

    Mul on Wordi jne kohta palju halba öelda, aga see on enamasti seotud sellega, et ta oskab liiga palju ja seetõttu on õiget (lihtsat) funktsiooni raske leida. Või peab mitme sarnase ja üksteist segava võimaluse vahel valima.

    Kas tõlkidel mingit oma erialafoorumit pole? Ükskõik kas siis eesti oma või rahvusvahelist? Need hädad ei ole ju ainult sul, vaid ilmselt kõigil.

    • Kaur said

      70 eur aastas muidugi, mitte kuus.

    • nodsu said

      nbsp-de panemine õigesse kohta on üks mu kohustus, st klient nõuab ja kui mu valmis töös neid õiges kohas ei ole, siis kaebab ja ähvardab kvaliteedihinnet maha võtta – millest, tõsi küll, minu puhul eriti ei oleneks – kvaliteedihinde langemine tähendaks, et ma kukun tõlkijate pingereas, aga arvestades, et suhtlemine käib pigem võtmes “palun võta see töö vastu” – “no kui tähtaega saab edasi lükata, siis olgu, ma võtan” – , tuleb järeldada, et tööd on rohkem kui tegijaid, nii et tööpuudust kätte ikka ei tuleks – halvem lugu on siis, kui need, kes minu asemel tühikuid järelnoppima peavad, vihastavad nii palju, et ükskord jätavad töö vastu võtmata ja siis ei saaks ma tehtud töö eest raha.

      Sama lugu on eesti jutumärkide, õige kujuga ülakomade ja õige pikkusega kriipsudega (kus on vaja pikka kriipsu, kus murdmatut, kus tavalist).

      Otse tõlkimise ajal, kui ma mõtlen sisulistele küsimustele, ei viitsi ma sellega tegeleda (sest näppudel on ikkagi tavalist tühikut ja tavalisi kriipse kergem lüüa kui mingit klahvikombinatsiooni või midagi kuhugi kleepida); nii et ma eelistan need asjad käsile võtta viimistlusetapis, kui tõlge on valmis ja ma olen juba tõlketarkvara keskkonnast uuesti tekstiredaktorisse kolinud. Lisaboonus on see, et teises keskkonnas jääb niiviisi viimasel minutil tööd läbi kammides silma ka muid apsakaid, nt rektsioonivigu.

      Word 2016 otsikasti ei saa kõvu tühikuid ka kopi-peistiga. ainult sealt kuradi special-menüüst saab.

      Tõlkijatel on foorumeid ikka, nt tag soupi vastu ma vist saingi foorumist idee – et uuemal OmegaT-l saab “properties” alt panna “remove tags”, mis koristab selle supi ära. a peamiselt olen näinud ohkamist ja halamist, et uute Wordidega on jama töötada ja muist kliente nõuab just seda ja et need paraku ei taha OO või Librega 100% ühilduda ja elu on üks hädaorg.

      Ega kõik kliendid ei nõua ka. On olemas ametiasutusi, kes on täiega OO või Libre peal (sobib hästi avaliku sektori kulude kärpimisega). Ja on palju kliente, kellel lihtsalt ei ole nii keerulised failid, et oleks vahet, mis tekstiredaktoriga tööd tehakse. Nii et tõlkijatel, kes teevad ainult sellistele, ei ole probleemi.

      A praegu on mul õrn lootus, et äkki muutub midagi hoopis kliendi poolses otsas, sest viimasel tööl oli teistsugune põhi kui eelviimasel (millega LibreO enam ei sobinud) – äkki sellepärast, et projektijuhi enda jutu järgi oli KÕIGI tõlkijate failidega mingi jama, mitte ainult minul. ja ma kontrollin nüüd järgmiseks, kuidas see põhi Libres salvestatuna jääb. LibreO on ikka sirgjoonelisem, teeb üldiselt seda, mis kästud, ega tegele omaloominguga (ma olen neilt, kes uuemates Wordides ka sisulist tööd teevad, kuulnud, et seal on jube raske näiteks autocorrecti maha saada, nii et ta uuesti käima ei läheks).

    • nodsu said

      Kui ma praegust hinnakirja vaatan, siis on office home 99 eurot aastas. Mis on ainult natuke väiksem summa kui see, mida küsitakse Wordi eest ühekordse maksena – maksad oma veidi üle saja ära ja edasi on rahu majas. st isegi kui ma kasutaks teda ainult kaks aastat, on see juba kõvasti odavam kui terve kodupaketi rentimine.

      Enivei, selle office home’i litsents ei luba seda tööks ega äritegevuseks kasutada ja kui ma juba otsustan legaalset tarkvara kasutada, siis tahan ma selle hinna ettevõtluskuludesse kanda . Ma küll ei karda, et Microsoft mind Office Home’i ettevõtluseks tarvitamise eest kohtusse kaebab, aga maksuamet ei pruugi aktsepteerida ettevõtluskuluna millegi sellise ostmist, mida ametlikult ei tohi ettevõtluseks kasutada.

      Vaatasin küll praegu kergendustundega, et ainus alternatiiv ei ole professional, vaid on ka “home and business”. Aga ka see on kallim kui word üksi. iseküsimus, et järsku see business-paketi Word on parem kui suvaline word. noh, et üritab vähem ise mõelda.

      Ka see on huvitav, kas vanu versioone saab osta – MS nagu pakuks, aga äkki ainult neile, kes on kunagi juba mingi litsentsi ostnud.

  10. nodsu said

    a muidu – sirvisin praegu huvi pärast foorumeid ja leidsin, et neil, kes on kogu aeg MS Office’it kasutanud ja pruugivad seda komplektis Tradosega, on veel hullemad jamad. sest nähtavasti uuendas MS nende paketti automaatselt ja pärast seda vana Trados enam ei töötanud, aga erinevalt MSi uuendusest, mis tuli tasuta, oleks Tradose uuendus maksma läinud 800 dollarit. inimesed vahetasid paaniliselt soovitusi, kuidas vana office’i peale tagasi minna – kahjuks on mul sellega vähe pihta hakata, sest kõik soovitused käisid just _tagasi_ mineku kohta, aga mul pole kunagi (vähemalt selles arvutis) mingit MS Office’it olnudki.

  11. Anomaalica said

    Ma võhik annaks sulle sellise anuma. 🙂 Proovi võtta ühendust https://www.microsoft.com/et-ee/about/contact.aspx?CollectionId=7030df7b-8f69-40f6-8243-d30baa601987
    äkki pakuvad midagi mõistlikku välja.

  12. nodsu said

    Kui kedagi huvitab, siis praegu õnnestus jälle kõrvale nihverdada – esiteks muutis klient oma dokumendipõhjasid, sest nähtavasti oli nendega mingi error kõigil tõlkijatel, olenemata sellest, mis tarkvara nad kasutavad. Ja pärast seda muutmist laadisin endale Windowsiga arvutisse kõige uuema Libre alla ja vähemalt need uuemad põhjad säilisid sellega ilusti. Olen väga rahul, sest Librega on ikka PALJU mugavam töötada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: