Üks asi meenutas teist

märts 19, 2017

Üks.

Ritsik, näe, räägib siin vihapaastust ja üks või teine küsib, milleks see üldse. Mul tuli kohe praktiline näide meelde. Mälestus vägagi lähiminevikust:

vihastasin nädal-pooleteist tagasi telekapuldi peale ja hüppasin suure vihaga nii kõvasti üles-alla, et pärast olid põlved hellad.

Näe, kui palju kahju teeb, kui oma impulsse ei ohjelda!

Ja see läks veel isegi hästi! sest kui ma oleks teinud seda, mida ma tol hetkel päriselt tahtsin, siis oleks ma visanud telekapuldi otse telekasse, kiskunud ta sealt välja, hüpanud tema otsas, kuni ta pulbriks muutub, matnud ta maha ja siis läinud ja laulnud tema haua peal kupleesid. Kõik need koledad asjad jäid juhtumata, sest ma suunasin kogu viha süütusse üles-alla hüppamisse.

Näe, kui palju head teeb, kui oma impulsse ohjeldada!

*

Kaks: algab lähiminevikust ja hüppab äkiste hoopis kaugemasse aega.

A. rääkis söögi ajal raamatust, kus tegeldakse umbes selliste küsimustega, kas see, et kohvitass on kohvitassina olemas, välistab selle, et ta on olemas teatava aatomite kogumina. Või vastupidi. Ehk kas lause “see ei ole kohvitass, vaid kõigest nii-ja-niisugusesse struktuuri kogunenud aatomid” (või vastupidi) on mõttekas või mitte.

Mina ütlesin, et minu intuitsiooni järgi ei välista ja tegemist on lihtsalt ühe ja sama objekti eri kirjeldustega. Või eri kogemistega, olenevalt sellest, kui kaugelt ma vaatan ja mis on mu vaatamise instrumendid. Jättes muidugi kõrvale selle, kas kohvitass on üldse pelgalt materiaalne objekt, või sisaldab kohvitass-olemine lisaks füüsilisele objektile ka kohvijoomise kultuuri ja ilma selleta poleks üldse mõtet “kohvitassist” rääkida. Mis koha peal ma sain aru, et ma libisen oma tavalisse mulasse, bla-bla-bla, et kõik mõisted on üldmõisted. Ja jäin suhteliselt vait. Ainult seda arutasime natuke veel, et näh, koolis õpetatakse, et on ontoloogia, epistemoloogia ja kommunikatsiooniteooria, aga kui lähemalt vaadata, on piirid nende vahel jube udused.

Paar tundi hiljem tuli see mul jälle ette, mõtlesin, kui tore ikka, ja äkitselt lõi ette lapsepõlvemälestuse. Otsapidi ka seoses teiste blogijate juttudega teemal “kelleks tahan saada”.

Ma olin viis-kuus-seitse, täpselt ei mäleta, kas ma juba koolis käisin, igatahes elasime veel Meriväljal. Kontekst: olime emaga (või üldse perega, aga ma isa kohta täpselt ei mäleta) Straussi kontserdil, kus mulle pakkus eriti palju lõbu “Sepapolka”.

Vaheajal või pärast kontserti tuli mul äratundmine ja ma teatasin emale, et kui ma ülikooli lähen, tahan ma filosoofiat õppida.

Ema reageeris algul jahmunult ja üritas siis elu tõsiasju tutvustada, tõenäoliselt mõlkusid tal meeles Eero Loone, diamatt ja ajamatt.

“Seal ei ole tegelikult nii, nagu sa ette kujutad, et kogu aeg niimoodi filosofeeritakse,” seletas ta.

Advertisements

10 kommentaari to “Üks asi meenutas teist”

  1. Morgie said

    Nii tore postitus! Ma naersin täiesti kontrollimatult. 😀 Impulss tegi, mis ise tahtis.

  2. Teresa said

    Ega vihastades ei olegi eriti tark asju lõhkuda. Tahtsin kunagi kauges nooruses raadios mängitava lemmiklaulu sõnu üles kirjutada. Loomulikult ei leidnud ma kohe pastakat. Olin nii vihane, et viskusin kõhuli maha ja trampisin karjudes maad.

  3. Anomaalika said

    Huvitav mis hetkel tass kohvitassiks muutub või kas teetassist kohvi juues on midagi valesti. 🙂

    • nodsu said

      Siin tuleks alguses ära defineerida, mida “kohvitass” kellegi jaoks tähendab. Näh, ei pääse sellest kultuurilisest taagast ja mõtteseostest ikka kuhugi, nii et tõepoolest, nähtavasti pole ükski kohvitass taandatav oma aatomistruktuurile.

  4. henzen said

    Üks asi meenutab teist ja jõuab ikka aegade algusesse:
    https://minumoodimaailm.wordpress.com/2017/03/19/suhtes-mugavaks-muutumine/
    nagu kirjeldab seda .?. protsessi üks noor töökas Tartu neiu:
    “Mäletate kõik veel seda aega, kui te alles tutvusite oma kallimaga
    ja olite alati raseeritud, enam-vähem üleslöödud,
    nägite kodus ka alati superilus välja,
    iial ei peeretanud tema juuresolekul jne?
    Kui suhtes juba natuke olla,
    siis jäävad sellised asjad
    pigem tagaplaanile kui üldse olematuks” 😀

    Millal peretus läheb üle peeretuseks?

  5. nodsu said

    A. võttis kohvitassi ja aatomite kui objektide identsuse teema täna veel kord üles ja meenutas selliseid keisse nagu “vanaisa kirves”, millel on ükshaaval kõik osad välja vahetatud, mis ei takista asjal ikka olemast vanaisa kirves. Kogu materjal võib olla täiesti muu kui see, mis alguses, tähendab, algne struktureeritud aatomikogum ei ole praeguse aatomikogumiga sugugi identne (vahemärkus – oletame lihtsuse huvides praegu, et kirve materjalis ei toimuks iseenesest mingit oksüdatsiooni ega muid muudatusi ja et ainsad muudatused on siis, kui keegi mingi jupi aktiivselt ära lõhub ja välja vahetab, muidu oleme kohe Herakleitose ussipurgi juures väljas), ometi on vanaisa kirves endiselt vanaisa kirvena iseendaga identne; vastab ikka samale tähistajale.

    Mul on üks selline lappidest seelik, millel ma olen sunnitud aeg-ajalt lappe välja vahetama, jälgin seda protsessi kõrvalt ja mõtlen, millal ma saaks hoobelda, et mul on endiselt seesama seelik, kuigi ta ei sisalda enam ainsatki algset lappi.

    Lõbus on see, et ma ei mäletanud “vanaisa kirve” kohta alguses, mis tööriist selles valvenäites nüüd oligi. Lõin guuglisse “grandfather’s”, “example” ja “identity” ning sain esimeseks vastuseks “Theseuse laeva”. Guugel ikka mõistab mind.
    https://en.wikipedia.org/wiki/Ship_of_Theseus

    • nodsu said

      jah, ma jõudsin isegi enne selle Theseuse laeva sissekirjutamist mõelda, et nagunii vahetub ojektide aine kogu aeg välja. Aga see ei ole muidugi nii vahetult tajutav. Küllap on igaüks kokku puutunud asjadega, mille juppe ta on ise välja vahetanud või lasknud vahetada või näinud vahetatavat. Aga meie enda aatomid… isegi kui me oma ainevahetust suures plaanis tajume, siis ei taju inimesed söömist ja väljaheitmist samamoodi oma osade väljavahetamisena nagu näiteks jala asendamist puujalaga.

  6. muhukadri said

    Tim Ingoldil on mõte, et objektid on ainult väga aeglaseks aeglustunud protsessid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: