Mida on rüütlil valge hobuse seljas pistmist hügieenisidemetega

aprill 20, 2017

Eelmise postituse all tulid inimeste oskuste ja kalduvuste erinevused jutuks, mispeale mulle tuli kohe meelde, kuidas meil A.-ga asjad käivad.

Üks asi on see, et ta ehitab riiuleid ja puhastab seinapalke krohvist ja teeb vahel salatipeenraid ja niidab muru – kõike seda, mille peale mina olen praktiliselt tühi koht. Aga mulle meenus ka see, mismoodi ta on õppinud minuga ringi käima.

Näiteks on ta ära õppinud, et minu arust ei ole hädavajalikud asjad enne otsas, kui nad on päris otsas – erinevalt temast, kes ta leiab, et vetsupaber on otsas, kui seda on ainult üks rull järel.

Mis tähendab, et ta soetab salavarusid, mida hakkab millalgi ka minul või lausa ainult minul vaja minema, aga nii, et mina sellest midagi ei teaks. Ühest sellisest sain ma teada nii aastake-paar tagasi – ükskord, kui mul oli paanika, et kõik on otsas ja mis ma nüüd pihta hakkan, tuli ta võidukalt välja paki hügieenisidemetega, mille ta oli ekstra sellise juhtumise tarvis soetanud ja oma kappi ära peitnud, et mina sellest midagi ei teaks. Mina ei tohi sellest midagi teada, kuna siis hakkan ma sellega arvestama ja kulutan selle tagavara ära ja siis on paanikahetkel kõik PÄRISELT otsas.

Hiljuti arutasin külmkapi ees, et kassikonservi purk saab kohe tühjaks ja täna ei jõua enam poodi minna, aga noh, äkki venitab kuidagi homseni välja; mispeale A. tuiskas midagi lausumata magamistuppa ja ilmus sealt, konservipurk käes.

Ma ootan huviga, mis salavarud järgmise kriisiga – mida mina muidugi ennustada ei oska – ilmsiks tulevad. Fantaasia läheb igatahes tööle, mida kõike tema Mary Poppinsi kotis veel leiduda võib.

*

Kui juba kassid jutuks tulid, siis meie hall kass on selline rahutu ja inimsõltlane, eks ole. Juhtus nüüd ühel hommikul, et ma ärkan selle peale, et kass tahab midagi. Läksin vaatasin, kauss oli tühi, panin täis ja üritasin magama tagasi minna.

Viis minutit hiljem on kass uuesti voodi serval ja seletab ja ära ei lähe.

Tõusen üles, vaatan, A.-d pole kuskil, ju ta on õues. Teen järelduse, et kass tahab A.-le õue järele minna; lasen ta välja ja lähen magama tagasi, ise mõtlen heldinult, et näe, kass on tema järele memmekas, eks see tule sellest, et A. on minuga võrreldes rahulik ja aeglane, istub kaua ühe koha peal, nii et kassil on tema otsas mõnus lösutada.

Kui ma üles ärkasin, oli A. ühes kassiga toas tagasi ja ma kandsin talle oma heldinud jutu ette. Et kuidas kass teda nii väga armastab, et muutub kohe rahutuks, kui tal sabas ei saa käia.

Ei ole nii, väitis A. Ta oli kodust ära olnud ja nii saanud ma lihtsalt kogeda, kui tüütu see kass igal hommikul on. “Tavaliselt ma olen lihtsalt kodus ja kaitsen sinu und,” seletas ta.

Advertisements

6 kommentaari to “Mida on rüütlil valge hobuse seljas pistmist hügieenisidemetega”

  1. myrym said

    Hahaa! Ma mõtlesin pealkirja nähes, et jutt on slängist: https://greensdictofslang.com/entry/2fo4pwy#ftjtkby
    ride a cotton horse (v.) (also ride a white horse, ride the white horse) — to be menstruating.
    Tõenäoliselt oled juba tutvunud, aga Greeni slängisõnastik on üldse väga hea koht, kus aega surnuks lüüa, khm-khm, see tähendab, silmaringi laiendada. Järele mõeldes peab küll tõdema, et tõlkides pole ma vist veel peaaegu kunagi sealt midagi vajalikku leidnud.
    Aga salavarud on hirmus toredad! :3

  2. nodsu said

    ei ole Greeniga enne tutvunud kusjuures, ma ju inglise keele peal ei tööta ka ja niisama tšillides pole silma jäänud.

  3. Kaur said

    Meil tekib kodus kergem paanika, kui piima on alla kolme liitri. Inimesed imestavad. Kui nad meie lapsi lauas näevad, siis saavad aru.

  4. lendav said

    Igaühel oma kiiks. On olnud aegu, mil ma muutusin natuke närviliseks, kui mõni kuivaine hakkas otsa lõppema. Nüüd on kuivainetest üsna suva, aga head võid peab majas olema! Ja mul ongi külmkapis alati vähemalt üks terve pakk varuks, kui see juba lahti tehakse, siis on kiire jooks poe poole, sest kui või otsa peaks saama, tuleb maailmalõpp vist. Ei julge katsetada, kas tuleb 😀

  5. Teresa said

    Onu Kalev on selles suhtes A’st ikka ees. Ta ei söö kunagi viimast kotletti või kartulit, kuigi teistel kõigil on kõht ääreni täis. Kui ta meil on, siis näitan talle, et pliidi peal on veel, siis ta julgeb võtta. Minu ema seletas seda vanaaegse uskumusega, et toit saab päriselt majast otsa, kui sa viimase tüki ära sööd.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: