Kuidas ma poes käin nr järjekordne: hajameelselt

mai 9, 2017

Kõndisin poes, panin vajalikke asju korvi: suitsukondid – olemas; juust – olemas; või – olemas; võtaks sealt kapist värsket leiba ka.

Võtsin käekotist ilusti korralikult kaasavõetud kilekoti ja pakkisin leiva sinna sisse.

Teen veel ühe tiiru, et kas midagi jäi veel puudu, heidan pilgu korvi, et kontrollida: suitsukondid – olemas; juust – olemas; või – olemas, aga kuhu leib sai? ma ju mäletan, kuidas ma käekotist kilekoti võtsin ja leiva sinna sisse pakkisin?

Aa.

Näed, kui kasulik on oma ostukorv viimasel hetkel üle vaadata. Näiteks saab niiviisi ausaks ostjaks jääda. Ma kahtlustan, et mul oleks lastud südamerahuga, leib käekotis, kassast läbi jalutada.

Ainult et nüüd mõtlen, et kui üks noormees mulle mitu korda märgatavalt pilke heitis, siis ei pruukinud see olla sellepärast, et ma nägin hea välja või imelik välja või mis iganes moodi veel välja saab näha, vaid sellepärast, et ta nägi, kuidas ma sundimatult leiva käekotti panen, ja kaalus, mida nüüd tema peaks tegema ja mida sellisest inimesest arvata.

Advertisements

2 kommentaari to “Kuidas ma poes käin nr järjekordne: hajameelselt”

  1. e. said

    Hommikul bussis loksudes ei tohi sinu blogi lugeda. Muidu hakkad valjusti naerma ja siis kõik teised eestlased vaatavad matemaatikaõpetaja pilguga… 😊

  2. tiiger2ik said

    Ei ole need matemaatikaõpetajad nii hullud ühti

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: