Vestlus säästu- või korilustoitlusest

mai 16, 2017

Tuli tunne, et tahaks tsiteerida mõnd kohta oma lukutagusest postitusest ja sealt hargnenud vestlusest.

Seal tuli jutuks, kuidas ma tutvusin noortega, kes päästavad supermarketitagustest konteineritest korralikke toiduaineid; aga sõprade seas oli sellest ennegi juttu olnud. Tsiteerin:

“Nagu surikaadiefekt (tuntud ka Baaderi-Meinhofi fenomeni nime all) ette näeb, oli üks sõbranna mulle kõigest nädal varem kirjutanud (kirjaviis muutmata, see on tema sihipärane meilimiskeelepruuk, kui vaja, oskab ta õigekeelt paremini kui… kui üldse keegi, võiks peaaegu öelda):

järsku peaks algatama mingi ökoräpa kampaania; analoogne nt veganlusele ja freeganismile. — see olla see kui toitud äravisatud toidust poodide prügikastides, mille kuupäev on kukkunud.

(mulle tundus se küll ses mõttes inetu et päris kodutute eest sööd ära nimodi. a se vist oligi riikides kus kodututel on niipalju supikööke et nad prügikastist toitu ei viitsi otsida ja sis selle niši täidavad need hullud. mõistlikud, tähendab.)

noh, et nagu vanasti: üleni on vaja pesta max kord nädalas, nagu laupäeviti saunas käidi. pead pesta ei ole vaja iga päev, kõige tihem 5 p tagant, siis pole ka palsamit ega midagi vaja. pesupulbri järgi haiseda ei ole vaja.

Ma võin nüüd kodutute toidu ärasöömise mure peale vastata, et seda hirmu ei ole: seda kraami jäi veel lademes. Eriti paprikat, kartulit ja porgandit. Sellist, mis on enne äraviskamist viisakalt kasti või kilekotti pakendatud, justkui ekstra selleks, et suvalise prügiga segamini ei läheks.”

Andsin sõbrannale postitusest viisakalt teada ja märkisin talle, et ei taha seda infot väga laialt laotada: et rangelt võttes on see tegevus illegaalne, sest konteiner on poe oma ja mõnel poel, kellest seal juttu on, võib tulla paha mõte see luku taha panna või muid inetusi teha.

Sõbranna imestas:

ja miks see illegaalne on? – kui vargus, siis kelle oma on äravisatud kurk? prügiveofirma varandus?

samahästi on illegaalne tegevus kui ma tee kõrvalt prahti üles korjan.

Mina märkisin, et näiteks selle loogikaga, et konteiner on poe oma. Ja et noored rääkinud, et neid on ähvardatud, sõimatud ja lubatud politsei kutsuda.

Ning lisasin:

Poe huvi konteinerit valvata ja sellele ligipääsu keelata peitub ilmselt selles loogikas, et “kui sa tasuta võtad, siis ei tule sa raha eest ostma”. ettekujutus saamata jäänud tulust. Protestantlikud väärtused vbla ka ( on amoraalne, kui keegi saab midagi, selle eest maksmata).

Ning et Hispaanias olevat hoopis teine suhtumine, poodnikud tulevad vahel lausa ise pakkuma ja keegi ei tee nägusid, kui sa ka päevavalges konteinereid puistad.

Tema vastu:

aga täitsa huvitav oleks, kui ajakski asja niikaugele et tuleks politsei – ja siis ehk saaks teada, mis paragrafi alla see käib?

prügikast on poe oma, aga kas äravisatud kraam on ka nende oma, ja vargus on vargus, kas müügisaalist või prügikastist?

sõimamine käib ka paragrafi alla, see on kindel. ajaa, ja kui politsei otsustab, et oli tarbetu väljakutse, siis selle eest peaks teoreetiliselt väljakutsuja hoopis sõimata saama.

: )

loogika ei ole pädev, poodnikel, tähendab, kui mul tasuta kraam käes on ja seda lahkelt jagatakse, siis ma just tulen sinna kenasse poodi kui teinekord juhtub raha olema ja ostan midagi mida prügikastis ei ole. noh, nagu piraatfilmid. kui ma vaatan tasuta ära siis pigem ka ostan, kui on hea asi ja tahan paremat versiooni, või järgmisi, v analoogseid.

Ning meenutas Hispaania suhtumisega analoogset näidet Prantsuse kultuurist:

ühes pierre richard’i filmis. miskipärast ta pidi mõnda aega tänaval elama ja turul siis kui kinni panema hakati ülejäänd ja äravisatud kraami korjama. õngitseb seal mingit gemüüset, ütleme mädand õuna, tuleb kuri onu ütleb: ära neid võta! p.r. ehmatab ära, viskab üleskorjatu tagasi, onu, kes pole tegelt kuri, aint järsusõnaline: näe, võta need, need on palju paremad, pole mädand ega midagi.

Mulle tundus see vestlus levitamisväärne, küsisin, kas võin tsiteerida, vastus:

tsiteeri palju kulub.

marvan et tegelt poeinimesed kelle oma on prügikast kardavad prükkareid kui niisuguseid et haisevad ja sittavad ümberringi. umbes et määrivad nende puhta prügikasti ära. ja et mine tea mis veel teevad, lihtsalt hirm Teiste ees. kelle peamine viga on see et nad ei ole nagu Meie. pealekauba veel muidki muidugi, ega keskmiselt prükkarid ei ole kenad ja viisakad inimesed, eriti mingis toksikojoobes.

sis olekski paras neile kui nad kutsuvad politsei et appi prükkarid ja sis tuleb välja et prügikasti kallal on doktorandid ja teoloogiamagistrid jms hoolitsemas et jumalavilja raisku ei läheks ja ei sitta midagi. muidugi et purukaine peab olema sinnajuurde, et ühtki ettekäänet ei oleks puuri pista.

Hmm. See tekitab minus peaaegu kiusatuse end sihipäraselt arreteerimiseks välja panna, kuigi ma ei kvalifitseeru ei doktorandiks ega teoloogiamagistriks. Kui see ainult neil korilastel, kellel seda toitu rohkem vaja läheb, jahimaid ära ei rikuks.

Igatahes olen ma sajaga nõus selle loogikaga, et “kui mul tasuta kraam käes on ja seda lahkelt jagatakse, siis ma just tulen sinna kenasse poodi, kui teinekord juhtub raha olema,” toimib muide ka vastupidi – vt kuidas mul kaob tuju kaubanduskeskusest üldse midagi osta, kui mult seal peldiku eest raha küsitakse. Siis on mul tunne, et ma olen juba oma ostlemise va peldikupiletiga ära ostelnud, aitab küll.

Igasugused degustatsioonipakkujad on küll selle matsu välja jaganud.

Ja isegi kui isikliku tänuvõla loomine kõrvale jätta, teeb “jumalavilja raiskuminemise” mure mind kurjaks poodide vastu, kes sellest ei hooli – nagu näiteks üks mitmes eri poes töötanud inimene lukutaguses kommentaariumis kirjeldas, et “alguses võisid töötajad sümboolse summa eest osta viimase kuupäevaga tooteid, aga mingil hetkel leiti, et parem ikka ärgu ostku. Ülejäägid visati ühte konteinerisse, mis keerati lukku, et keegi ligi ei pääseks”. Grrrrr. Kui ma järgmiselt kommentaatorilt kuulsin, et tema ema poes “saavad töötajad veel kõlbliku toidu omavahel ära jagada, mõnikord tuleb seda mitu kastitäit ja siis saadetakse üht-teist mu lastele ka,” siis tuli kohe tahtmine edaspidi oma poekäigud sinna poodi sättida. Näedsa, jagate oma ülejäänud toidu laiali ja lisaks sellele, et teie palk on suur taevas, saate ka täiesti maise hea kuulsuse!

Nagu ma lukutaguse postituse lõpus mainisin: “Nii see läheb, kui lapsena palju tiigriraamatut lugeda: võtsin eluks ajaks südamesse, kuidas rosinakukkel lombis nutab, kui ta kardab, et söödud ei saa; või riisipuding külmkapis.”

Advertisements

48 kommentaari to “Vestlus säästu- või korilustoitlusest”

  1. Nädalavahetus tõestas, et Tallinnas Marienthali Selveris küll ei keelata juba üks päev “kõlbmatut” liha võtta. Asja varjukülg on muidugi see, et maksta tuleb. -30% antakse hinnast küll alla, aga…kuidagi nõutuks tegi, kui selle kodus avastasin.

    Tegelikult on see teema huvitav. Et mis saaks, kui keegi võtaks prügikastist toitu ja pood selle avastaks ja politsei kutsuks. Mulle tuli pähe kohe Kenderi paralleel. Et aga kui ma kirjutan sellise huvitava asja nagu Untitled 12, ei tea, mis saab…

    • Täiendan, et tänase päeva uudiste valguses ei saagi eriti midagi. Riigi raha pannakse küll kümnete tuhandete kaupa hakkama, aga lõpuks õiglus võidutseb.

    • nodsu said

      Ma otsisin tükk aega Eesti uudistest,mis prügikastikohtuasja sa küll leidsid, ja alles siis sain aru. : )

      Lukutaguse postituse kommentaariumis pakuti, et äkki poed takistavad oma mahakantud toidu äratarvitamist selle hirmuga, et äkki keegi jääb aegunud toidust haigeks. Aga kui mõni pood tähtaja ületanud lihakraami südamerahuga ka müüb, siis ei saa ju asi selles olla (ma olen ka ise sellist vorsti ostnud, mõnikord lausa teadlikult, sest ma ei karda, et näiteks vinnutatud vorst tähtaja möödudes ohtlikuks muutuks, ja nii saab oma ökojalajälge koomale tõmmata).

      Muide, kui selline lihatoode on allahinnatud letis, siis on pmst veel aus värk. Ma olen mitu päeva vana tähtajaga lihakauba ka täitsa tavalisest letist leidnud.

      Rääkimata sellest, et sinna konteineritesse jõuavad eelkõige köögiviljad, millest on märksa keerulisem toidumürgitust saada.

    • Ma olen ka seda mürgituse saamise varianti kuulnud, aga pigem selles kontekstis, kui palutakse kuupäevajärgse kõlblikkuse minetanud toitu ametlikult ära anda, annetada. Kui asju ametlikult ajada, siis ehk tõesti on mingis mõttes arusaadav, on siis pärast neid kohtukeisse vaja vms. Inimlikul tasandil võiks aga vastu tulla neile, kes vabatahtlikult “tervisega riskida” soovivad. Pangu toit prügikonteinerisse ja jätku see avalikuks saladuseks, et õhtul kell x või y saab sealt mahakantud kraami endale võtta. Ametlikult kellegagi äraandmise pakti ei sõlmi, eksole, aga kui keegi tahab võtta, võtku. Selles ma küll midagi halba ei näe. Konteineri lukustamine või huviliste luuaga laiali peksmine tundub küüniline.

    • nodsu said

      ja köögiviljade puhul ei tohiks nii ehk nii muret olla. lihakraami puhul saab veel aru, et see seisab seni, kuni on jahedas, aga soojas prügikastis muutub ohtlikuks. aga gemüüsega ei juhtu ka natuke aega soojas seistes midagi.

  2. Madli said

    Kõige hullem toiduraiskamine, mida ma nägin, oli siis, kui ma viibisin ühe supermarketi avamise juures. Ikka taheti ju, et esimestel päevadel oleksid letid lookas, aga selle tulemina visati ära kastide viisi täiesti korralikku saia (lihtsalt veidi kõva), hunnikute viisi liha ja kõike muud. Iga. Päev. Mitu nädalat järjest, sest telliti lihtsalt nii meeletutes kogustes kaupa. Eriti naeruväärne oli veel see, et mingi ostujuht oli tellinud hästi häid delikatessvorste, mille parim enne oli enne, kui pood üldse avati! See raiskamine oli meeletu. Ma pidin nutma hakkama, kui veise sisefileed kilode viisi ära viskama pidin.

  3. reet said

    Tiigriraamat on geniaalne! Tuleb meelde küll, et rosinakukkel nuttis ja kas see oli keegi sõbralik kajakas, kes ta lõpuks päästis?
    Aga see oli vist kapten Vimes Ankh-Morporkist, kes peene daamiga abielludes sai häiritud, kuidas rikkad osutavad toidule ärasöömisega teene …

    Ma olen ka toiduraiskamise suhtes täiesti allergiline, aga prügikastide kallale pole veel läinud. Ja tõepoolest, kui tundub hea lahke pood, siis ma lähen sinna ka raha olemasolu korral suurelt ostlema, aga ahnesse ja kitsisse poodi raha viia ei taha.

    • nodsu said

      Pardid päästsid, kui mu mälu ei peta. Mis muidugi annab loodusteaduslikult eksitava sõnumi, justkui pardid sööks saia.

      EI SÖÖ! Lapsed, ärge andke pardile saia, pardil jääb kõht haigeks! Ja luigel ka! Kadriorus söödeti üks luik saiaga surnuks!

      Ma ilgelt vihastasin, kui ühed inimesed söötsid ükskord parte saiaga isegi siis edasi, kui ma olin öelnud, et see on pardile halb.

  4. nodsu said

    Noored rääkisid, et Hispaanias jagasid poed õhtul vahel ise kätte jäänud kauba laiali. See ei olnud ka ohtlik kaup, sel päeval isegi mitte veel vana, lihtsalt homseks oleks juba olnud liiga vana ja nad andsid parem tudengitele vms soovijatele ära. Näiteks kalapood jagas oma kättejäänud kala õhtul ära.

    Kui ma ise Itaalias olin, käis mu eestlasest korterinaaber vahepeal peikaga Veneetsias ja pärast rääkisid nad, et seal sai õhtul turu peal kõhu suht täis, sest turumüüjad jätsid müümata jäänud puuvilja leti peale võtmiseks.

  5. Poodide (väidetav) vabandus on see, et “toit on riknenud” või “söömiseks kõlbmatu” ning seetõttu tuleb see ära hävitada. Tegelikkuses on ju olemas “parim enne” kuupäev, mis toiduained kõlbavad siis ka süüa (nt munad kõlbavad minule teadaolevalt nädalaid kauem kui karbil näidatuna, vähemalt külmas hoides). Ja siis on veel need, mis tuleks süüa ära samal päeval, aga erinevalt Prantsusmaast, siis meil kohapeal pole sellist ressurssi, kes saaks toidu ära tuua ning laiali jagada (Toidupangal üksi jääb jõudu väheks).

    Näiteks Maxima on minu jaoks selline kummaline pood, kus hinnatakse alla täiesti kõlblik – tihti ilma igasuguste plekkide vms märgistuseta – värske puu- ja juurvili. Või viiakse saalist täiesti ära ning visatakse küllap minema.

    Teine asi on muidugi see, et ma kahtlustan, et kui Eesti valitsus võtaks PR valitsusele sarnase otsuse vastu, siis tõstetaks hoobilt poes toitude hindu – sest… (sisesta põhjus).

    • nodsu said

      jaa, ma ostan alatasa sealt “ebastandardse puuvilja” korvist kaupa (see on Konsumis ka, mitte aint Maximas). Lausa heameelega, ühest küljest saan odava kauba, teisest küljest päästan korraliku toidu prügikastist. Ja päris sageli pole sellel, mis sinna korvi jõuab, mingit nähtavat vahet sellega, mis on n.ö päris letis.

      Arvatavasti lõpetab selle korvi sisu, mis õhtuks alles jääb, prügikonteineris.

  6. tavainimene said

    Me elame ju üldiselt ikkagi Ankh-Morporkis. Kui enam-vähemgi korralik vorst panna poe taga lahtisesse prügikasti, siis sööd sa järgmisel tänavanurgal selle saiakukli vahel endale sisse või leiad ülejärgmisel tänavanurgal sööklasupist. Ja kui inimesed harjuvad sellega, et kella seitsmest saab poe tagant tasuta vorsti, siis hakkab sinna kogunema reibas rahvasumm, sest kesse nii loll ja raha peale vihane on, et ostmist eelistab. Lõpuks paneb pood uksed kinni.

  7. Sellest oli mõni aasta tagasi isegi mingisugune saade. Noored rääkisid, et võiks laiali jagada ja siis kaupluste juhatajad mispärast nad seda siiski ei tee.
    Siinkohal tuletaksin meelde ka hirmu, et prügikastikallale minejad lagastavad ümbruse ära ja pood ei soovi koristada. Kahjuks ei ole tegemist väga asjatu hirmuga.

    Ma olen näinud, et mõningates kauplustes on selline viimase päev kaup ka viimase päeva kaup, mõni kauplus leiab, et kui kell kolme päeva pärast kukub võib juba odavalt maha müüa. Kaua “parim enne” kraami müüakse, sellest ma pole kunagi aru saanud.

    Kauplused võiksid muidugi eelmine õhtu juba järgmisel päeval “kõlblik kuni” kauba kastidesse pakendada millele toidupank või mõni supiköök hommikul järele tuleb. Ehk täna veel ju toimib, st seaduse silmis on kõik õige. Siin on juba suhtumine vale – kui ma olen ostnud siis ma pean ka raha tagasi saama ja enne mõõn viimase sekundini kui annan niisama ära. Ning dilemma, et sellisel juhul ju kauplused oma viimasepäeva tooteid alega ei müü ja vaesema elanikkonna toidulaud jääb selle tõttu veelgi kesisemaks.

  8. Tavainimene ütles tegelikult põhjuse ära. Ja Haldjapiiga täiendas. Meil ei ole kultuuri.
    Ma olen ise jagelenud inimestega, kes on saanud tasuta asjast kõhuvalu. Üks ei saanud sedagi, aga kuupäev oli üle. Ja kõik oli pahasti. Võsapets, ja Peatnägija ja kõik mis veel.
    Meil ei ole seda vaja.
    On seadus mis ütleb, et kõlblik kuni. Ja seadus mis ütleb et on parim enne. Ja et vastutab tootja ja müüja.
    Ja kuni prügikast on minu oma ei taha ma seal näha ühtegi inimest sorimas ja pärast ära suremas. Ei taha laga ega seda, et alused, kastid ja muu kraam muu hulgas ära kaob.

    Vähemalt meie ettevõttel on Toidupangaga väga tihe koostöö, aga ka sinna lähevad ainult kõlblikud tooted.
    Ei ole nii, et on inimesed, kes söövad tervisele ohutut toitu ja siis need teised, kes söögu igasugust jama.
    Nii on,.

    Poed on ehitatud liiga suured, palka arvestatakse laojäägi pealt st see ei tohi olla suur aga riiul ei tohi olla tühi. See on süsteemsem aj suurem teema, et saada asjad tasakaalu.

  9. nodsu said

    noh, oma hiljutise insaidinfoga võin valgustada, et Eesti konteinerites ei ole nagunii selliseid pahaks minevaid asju ega “igasugust jama”. Ainult kartulid ja köögi- ja puuvili. Enam-vähem samas värskusastmes, nagu poes isegi tavaletis on. Arusaamatu, miks need üldse prügisse jõudsid. Isegi kui ka köögiviljadel on mingid kukkuda ähvardavad või juba kukkunud tähtajad, siis ega neil ei ole “kõlblik kuni” kuupäevi – pärast “parim enne” kuupäeva saaks rahulikult allahindlusega müüa. Ja hinda iga päevaga järjest allapoole lasta ja gemüüse ära visata siis, kui päriselt pahaks läheb.

    Oma kodupoes näen ma muide iga päev allahinnatud kraami letis ka “kõlblik kuni” kuupäeva ületanud vorsti. Olen seda ise ostnud (nagu ma ütlesin, ma ei võta vinnutatud vorsti vms kuiva asja tähtaega väga tõsiselt ja arvestan, et see on nagunii varuga määratud). Nähtavasti on sellel müügil just see loogika, et kuupäev on peal näha, ostja ise teab, millega riskib. Nii et vähemalt iga pood kõhuvalukohtuasju nähtavasti ei karda – müügil olevast kaubast saadud toidumürgitus oleks ju palju otsemini nendega seostatav kui prügikonteinerist leitust.

    Nii et “igasugust jama” pakuvad poed inimestele juba praegu ja võtavad selle eest raha. Prügikastis on neil ohutum kraam.

    • nodsu said

      apropoo, ega ka Prantsuse normid ei käsi “igasugust jama” heategevuseks anda. Suurtel poodidel on keelatud “veel kõlbliku” toidu äraviskamine ja tahtlik rikkumine (“Il est désormais interdit /…/ de jeter de la nourriture invendue encore consommable. /…/ Il est aussi interdit de délibérément rendre leurs invendus alimentaires encore consommables impropres à la consommation” (Tsitaadid Le Monde’ist.))

      Ja mis inimtoiduks ei lähe, läheb loomasöödaks, ja mis ka sinna ei lähe, mingisse muusse taaskasutusse. Pmst on seal olenevalt toidu värskusastmest selline taaskasutushierarhia, et 1) inimeste toiduks; 2) loomasöödaks; 3) kompostiks või metaanitootmiseks.

      Täpsustus: need sätted on energeetikateemalises seaduses, nii et see ongi osa laiemast rohepoliitikast. Millel juhtumisi on nende toidupankade vahendusel ka sotsiaalne boonus.

      Praktikas tähendab see laialijagamise kord seda, et igal suuremal poel (alates 400 m2) peab olema diil mingi heategevusasutusega. Nii et Indigoaalase kirjeldatud mudel – koostöö Toidupangaga – vastaks sellele ilusti.

      Näide toidust, mis on küll veel täiesti ohutu, aga mitte enam värske, nii et täit raha ei taha kliendid enam anda – eilsed pagaritooted. See on kraam, mida Prantsusmaal tekib muidugi rohkem kui meil, sest prantslased poleks naljalt nõus mingit kiletatud leiba sööma; nende jaoks kukub tänase saia “parim enne” õhtul, kui mitte enne.

      Ma oletan, et kui noored kirjeldasid Hispaania kalapoode, mis järgijäänud kala õhtul laiali jagasid, siis põhineb ka see samal loogikal: et eilset kala poleks keegi nagunii nõus enam raha eest ostma. Meil müüakse aga nädal aega sama kala, sageli on see enne külmutatud olnud.

      A kui Tavainimene oletab, et tasuta toidu peale tekiks tohutu rahvasumm, siis see tähendab, et meil on lihtsalt hirmus palju vaeseid inimesi. Inimene, kes tunneb end enam-vähem kindlustatult, ei läheks tasuta toidu pärast teistega rüselema (eriti eestlaste introverdikuulsuse, suure isikliku ruumi vajaduse ja suhtlemispelguse juures). Sellises seisus on kahtlane, kas nemad on just need inimesed, kes praegu poode selle eest kaitsevad, et neil uksed lõplikult kinni tuleks panna.

      Tallinlased, ae, kas Tallinna Keskturul on siis õhtul pärast müüjate äraminekut hirmus rüselemine?

      Meil muidugi ongi liiga palju poode, õigemini, liiga palju poepinda (per nase oleme selle poolest Euroopa esimeste hulgas, ostujõult seevastu sabaotsas, nii et see on proportsioonist väljas; meil pidi olema iga inimese kohta kaks korda rohkem kaubanduspinda kui sarnase elatustasemega Lätis; ja iga ruutmeeter ju maksab, küte ja elekter ja rent ja värk).

    • Madli said

      Keskturul olen ma näinud seda, et veidi väsinud maasikad (ja muud viljad ka ilmselt, aga ma ise olen näinud ainult maasikaid), mida ilmselgelt enam müüa ei kannata, aga mis samal õhtul kohe kindlasti süüa sünnivad, pannakse kastidega varjatud kohta, kust siis – ilmselt on keegi seda kusagil kellelegi enne öelnud – neid võtta saab. Ma olen seal näinud ainult paari inimest maasikaid sortimas, hulle rahvamasse mitte. Ilmselt ei kuulutata seda just sellepärast, et rahvamasse ja Keskturu … püsielanikke mitte ligi meelitada.

  10. nodsu said

    aga eks need jaemüüjate hirmud kohtuasjade ja sodi jms ees ongi põhjus, miks järelnoppijad toimetavad vargsi, diskreetselt ja pimeduse katte all. Seni, kuni kedagi selle eest soolaputkasse ei lohistata, ei ole sellel korraldusel tegelikult vigagi. Ühed teevad näo, et ei tea, et keegi nende konteineri kallal toimetab, teised teevad näo, et nad seal ei toimeta.

    Vahepeal soovitan kõigile Agnès Varda järelnoppijafilme:
    “Les glaneurs et la glaneuse”
    ja sama kaks aastat hiljem.

    Pagan. Nüüd, kus ma neid filme meenutasin, ei anna mulle rahu: kuidas traditsiooniliselt on peetud normaalseks, et vaesed käivad jõukamate põllu peal järelnoppimas – see on sama vana kui Piibel! tänu sellele sai muide pärimuse järgi kokku see multikultipaar, kellest said kuningas Taaveti esivanemad – , ega ole sellest kardetud, et siis ei osta keegi enam viljakasvatajalt vilja, ometi kardetakse sellest, kui tänapäeva vaesed “järelnopivad”, et kaubandus variseb kokku (“lõpuks paneb pood uksed kinni”). Kas siin taga on eeldus, et kõik on tegelikult nii vaesed ja kogu kaubandus põhineb teesklusel, et see nii ei ole? üle jõu kulutamisel? Aga siis ei saa see ju nii või teisiti kaua kesta. See on ju pesuehtne mulli kirjeldus.

    • Teresa said

      Piibli ajal – sel ajal, millest räägib Ruti raamat, ei tohtinud talupoeg oma põldu täiesti puhtaks noppida,k st ei tohtinud teha järelnoppimist. See oli vaeste jaoks mõeldud ja religioosne kohustus.

  11. Anomaalika said

    see kõik on loomulik kadu mis on kinnimakstud, ilma et midagi üle ei jääks pole võimak nii suurt poodi pidada, hävtatakse selle pärast, et on odavam ja sa ikka värsket ostaksid muidu käive väheneb selle arvelt, ültse säästa saab ainult nii palju, et see protsessile ise koormaks ei muutu, kui hakad pealemaksma siis hind automaatselt tõuseb ja tekib uus töö niimoodi kapitalism kasvab, aga teile räägitakse säästmisest tegelikult on asi olemuselt vastupidine 🙂

  12. nodsu said

    See loomulik kadu pidi olema üks suuremaid kasvuhoonegaaside allikaid.
    Nii et.

    vt näiteks siit: https://www.vox.com/energy-and-environment/2017/5/10/15589038/top-100-solutions-climate-change-ranked

    “Both reduced food waste and plant-rich diets, on their own, beat solar farms and rooftop solar combined.”

  13. tavainimene said

    Häbelikud introvertsed eestlased ostlemas:

    http://arileht.delfi.ee/archive/delfi-videod-lahiajaloo-top-5-koige-hullumeelsemat-poe-avamist-eestis?id=66720411

    Mul pole midagi selle vastu, et peagi aeguv toit jõuaks tasuta kõige vaesematele, aga minu meelest tuleks seda teha kuidagi väärikamalt kui läbi prügikasti.

    • nodsu said

      Seda kindlasti (et väärikamalt). Selleks prantslased oma uued eeskirjad kehtestasidki.

      Ja eks selle eest hoolitsevad ka need hispaania poodnikud, kes oma kättejäänud kalad õhtul ära jagavad.

      Muide, seal ei käinud see mingi tunglemisega, kas asi on hispaanlaste paremates kommetes või on vahe selles, et allahindlusi reklaamitakse, aga see tasuta äraandmine käis vaikselt?

      Üksikud ettevõtted on seda meilgi teinud, näiteks olen kuulnud kohvikutest, kellel on oma stammkodutud, kellele moodustatakse õhtul portsud sellest toidust, mida nagunii enam maha ei jõua müüa.

      Vbla hoiaks inimesi tasuta ärajagamise juures tunglemast ka teadmine, et see on vaestele. St sellele läheb kandideerima see, kes end ise niiviisi defineerib. Ja ma arvan, et neid on vähem kui neid, kes arvavad, et neil on õigus osta allahinnatud telekas – allahindluse puhul polegi asi tõenäoliselt nii väga vaesuses ja vajaduses, vaid hasardis.

      Aga mis prügikastidesse puutub, siis vahel üritavad vähemalt kraami prügikasti panijad hoolitseda selle eest, et sealt oleks kõlbulikke asju võimalik viisakamalt kätte saada. nt pakivad need äratuntavalt ja eraldi ära, et mustaks ei saaks.

      Nii või teisiti, kuigi on halb, kui inimene peab oma toitu prügikastist otsima, on ometi veel halvem, kui ta selle eest karistada saab või peab seda tegema hirmu ja ähvarduste saatel. Või leiab nõudepesuvahendiga üle valatud toidu.

    • Teresa said

      RRs sai stammkodutu oma supi ja kohvikruusi täiesti lõuna ajal. Kusjuures ta nägi välja ikka väga kole, saapad nooridega jalgade külge seotud ja nii edasi. Tegelt oli ta vist üks endine valgekrae, sest käis päevinäinud portfelliga.

  14. Mulle tegelikult väga meeldiks kui ka Eestis annetaksid poed oma ülejäägid Toidupangale ja supiköökidele. Sest ega siis hävitamine ju neile raha sisse ei too – igal juhul on mingid kaod olemas.

    Mulle lihtsalt tundub nii…. mõistusevastane, et nad võiksid anda selle toidu vaestele (nende arust kindlasti ka patustele), aga see valatakse hoopis puhastusvahendite ja seebiveega vms üle ning visatakse prügikasti. Ja nii iga päev.

    Aga ehk ma olengi liiga sinisilmne. Kaupmehed tahavad ju oma sissetulekut ja kasumit, kaupade tarnijad samamoodi. Ma ei tea mitte kedagi, kes töötaks kaubandusketis kõrgemal kohal, muidu oleksin ma üsna huvitatud sellest, et kas TÕESTI ei ole võimalik klienditeenindajate sealseid palkasid tõsta/poe lahtiolekuaegu naaatukene vähendada ILMA kasumit kaotamata?

  15. nodsu said

    Näh, ülalpool selgus just Madli turukirjeldusest, et kui kõlbulikud, aga natuke väsinud köögiviljad-puuviljad diskreetselt võtmiseks panna, ei tule hullunud horde.

    Võib-olla on asi ka selles, et mingi gemüüse lihtsalt ei tõmbagi hullunud horde.

  16. nodsu said

    Mõtlesin veel, kuidas tehniliselt asju korraldada saaks – on selge, et Toidupangale jms asutustele saab annetada n.ö suures joones. St kui kalkulatsioonidest on selge, et need paarsada kilo tuleb x kuupäevaks maha kanda, parem annetame ära. Aga siis on veel väiksemad kogused, suurtes kalkulatsioonides ümardamise alla jäävad toiduained. Umbes et sada kilo annetasime ära, aga selgus, et kaks kilo jäi ikka veel kätte. Mõtlesin, et selle ärajagamiseks oleks vaja ainult õige natuke poe letipoliitikat muuta. Praegu paneb pood sellised asjad allahindlusletti, hindab ütleme poole odavamaks ja kui tähtaja ületanud kraam ka poole hinnaga ei lähe, viskab minema. Aga kui oleks nii, et üks-kaks päeva enne tähtaega on odavama hinnaga, aga tähtaja kukkumise päeval sealsamas letis nulleurose hinnaga?

    Ma ei usu, et see hullu rüselemist tekitaks. Sest ma ei näe seal lettide juures ka praegu mingit rüselemist, hoolimata sellest, mida poodide avamisel odavamate telekate pärast tehakse. Kõik ostjad teavad, et sealt leiab aeg-ajalt odavamalt midagi, mis tuleb kiiresti ära tarvitada, aga üksteist jalust maha ei jookse.

    Meenutagem, et telekate pärast hullujate saamiseks on kauplused ise vaeva näinud. Tänase tähtajaga vorsti peale nad niiviisi inimesi ei meelitaks, kui just ise ei tahaks.

    Ja kohturiskid ei oleks sel juhul kuidagi suuremad kui praegu, kus täpselt samu asju müüakse raha eest (aga muist jääb müümata).

  17. ep said

    Täna oli tore näide sellest, et soovi korral leiab ka alternatiive (prügikasti panemisele, ära viskamisele). Istusin mina tudenginurgakeses, kus semestri lõpu puhul ja korraliku raamatukogu puudumise tingimustes oli rahvast palju, kui astus sinna sisse üks naine väiksemat sorti kastiga. “Kuulge, kas te banaane sööte,” küsis ta. “Ma panen selle kasti banaanidega siia akna peale. Võtke ja sööge.” Mõnusad pehkinud banaanid olid, just sellised, nagu mulle meeldivad.

    • nodsu said

      Sa vist ka rääkisid üks kord, et ökopood jagas plekiliseks läinud ja lödiks minna ähvardavaid banaane tasuta. Ilma kuhugi ukse taha tõstmata, sealsamas poes.

  18. nodsu said

    Mõtlesin veel sellele oletusele, et pood peaks uksed kinni panema, kui ta riknemisohus vorsti ära jagaks – kui palju seda riknemisohus vorsti peaks olema, et see tõsiselt käivet ohustaks? ja kui seda on tõesti nii palju, siis on sellel poel juba nagunii väga suur probleem sellega, et ta ostab kaugelt rohkem kaupa sisse, kui ära jõuab müüa.

  19. tavainimene said

    Ma kardan küll, et signaal “kui te seda vorsti täna raha eest ei osta, võite selle homme saada tasuta” mõjutab läbimüüki, eriti meil siin Ankh-Morporkis.

    • nodsu said

      Aga seda signaali ei pea teab mis suurelt andmagi. Selle kauba null- või sümboolse hinnaga müümisel ei pea olema kindlat nädalapäeva ja kellaaega, et koonrid selleks ajaks sappa võtaksid.

      Pealegi, kui praktikas on näha, et nii- ja niipalju hakkab kätte jääma, siis on poel võimalik see suuremalt jaolt enne pahaksminekut Toidupangale annetada ja edapidi tellib ta ilmselt lihtsalt vähem kaupa. Nii ei teki seda ülejääki ikkagi kogu aeg nii massilises koguses, et inimestel saaks kujuneda arusaamine, et ah, nagunii saab tasuta. Ütleme et ühel nädalal on veel suur ülejääk, aga järgmisel nädalal enam mitte ja lihtsalt ahnusest tasuta vorsti tahtjad jäävad pika ninaga.

      Kui tasuta vorst on asi, mida figureerib ainult aeg-ajalt, iks kellaajal ja väikeses koguses; ja ühtlasi ei saa seda endale pikaks ajaks ette varuda, sest pahaks läheb, siis ei tohiks see sinu kirjeldatud elustiil hiigla laialt levida.

      Ja nagu ma ütlesin, pmst võiks sinu jutu järgi ka poole hinnaga müük mingi massihüsteeria tekitada, aga seda pole nende “parim enne möödas” lettide ees küll näha. Kaubamajas on iga natukese aja tagant mingi peen juust 50% peal ja ometi ostetakse ka täie hinnaga peeni juustusid. Sealhulgas ostab täie hinnaga juustu mõni, kes on juba ka ühe 50% juustu korvi libistanud (ma olen, khm, seda ise teinud; soodsate või vahel ka tasuta asjade pakkumine muudab ostja heasoovlikuks ja heldemaks).

      Ega kogu Eesti ühiskond ei ole päris Võsa-Petsi kontingent. Ja mis puutub sellesse, et siis ostaks keegi seda kokku, laseks piisava koguse kogunemiseni kasvõi tähtaja üle, pistaks hot-dogi vahele ja müüks maha – kas meie toitlustusasutuste kontrollimine on nii kehval tasemel? ajakirjandusest loeb pigem seda, kuidas veterinaar- ja toiduamet kogu aeg piisavalt palju kraanikausse nõuab ega luba munakoori komposti panna jne. Päris üheksakümnendad kah enam ei ole.

      Ma ei väida, et keegi seda kuritarvitama ei hakkaks, aga kui me orienteerume AINULT kuritarvitamise vältimisele, siis ei saa üldse midagi ära teha. Paneme siis juba ravikindlustusel kah poe kinni, sest kindlasti leidub rohkem kui üks inimene, kes šlikerdab ja võtab pikema haiguslehe kui hädapärast tarvis. Ja sotsiaaltoetustel jne.

    • nodsu said

      teoreetiliselt saaks ka nii, et “tasuta vorst ainult pangast saadud tõendi ettenäitamisel” vms moel, mida nõutakse ka näiteks sotsiaaltoetuse andmisel.

    • nodsu said

      Mulle jääb praegu küll segaseks, mis su seisukoht on – sirvisin kommentaariumi üle ja ühes kohas leiad sa, et oleks hea, kui hädas inimesed ei peaks prügikastist toitu otsima, teisest küljest kardad, et kui nad saaks seda mujalt kui prügikastist, ei õnnestu poodidel enam midagi müüa. Et mis see hea variant siis oleks, kus veel kõlbulik toit ja tegelikus hädas inimesed omavahel kokku saaks? Või on kõige parem ikkagi nii, nagu praegu, et otsivad küll prügikastist, aga riskivad vahistamisega, ja lihakraam ja leib rändab massilises koguses lihtsalt prügisse?

      Päris hädas inimesel ei pruugi muidugi vahistamise vastu midagi ollagi, ma kuulsin lugu tänavaelanikust, kes sai suht väikese varguse eest vanglasse ega jõudnud oma õnne ära imestada, et seal saab päriselt kolm korda päevas süüa. Tore muidugi, et inimene rõõmustas, aga vaevalt on see kõige säästlikum ja mõistlikum lahendus (ühe vangi pearaha on tunduvalt suurem kui see, mis kuluks sama inimese peale, kui talle lihtsalt voodikoht ja söök anda, sest vange peab valvama – isegi kui konkreetne vang tahaks pigem vanglasse sisse kui sealt välja murda).

      Ja ka liha ja leiva prügimäele minek ei pruugi meile enam väga pikalt jõukohane olla. Keskkondlikult ja ressursikriisi aspektist võttes.

    • tavainimene said

      Ma ei tea veel, mis mu seisukoht on, ma alles kujundan seda, tükikaupa siit ja sealt. Mulle tundub, et mistahes tasuta jagamise süsteem ei tohiks põhjustada jäägikoguse suurenemist. Ja mulle tundub, et selle eelduseks oleks, et tasuta toit jõuaks ainult nendeni, kellest raha eest ostjat nagunii mingil juhul ei oleks. Ja mulle tundub, et Keskturu maasikad ja peene pagariäri hommikusel kaneelisaiad on liiga nišitooted, et nende pealt kogu toidukaubandusele üldistada. Aga kindel pole ma veel milleski.

    • nodsu said

      siin on meie vahel erinevus – ma ei oleks nii range, et ainult nendeni, kellest raha eest ostjat _mingil juhul_ ei oleks – minu poolest võiks jõuda ka nendeni, kes on lihtsalt kitsikuses ja kelle jaoks raha eest ostetud kurk tähendab näiteks seda, et juustu vms rammusamat leivakõrvast ei saa, või vastupidi.

      Nõus sellega, et jäägikogust see suurendada ei tohiks. Aga kui põhiline jagamissüsteem oleks nagunii organisatsioonide kaudu, siis ei tohiks see pudi-padi, mis siis veel kätte jääb, ületada keskturu maasikate või peene pagariäri saiakeste mastaapi.

      Alumisel pildil on näha ka see probleem, et toiduaineid kantaksegi liiga kergekäeliselt maha. Kui see ei ole nüüd just poe salajane sotsiaalpoliitika “paneme prügikastist otsijatele kah midagi head”.

    • nodsu said

      Praegused konteinerid – need, millele ligi pääseb – ongi muidugi paras filter: sealt saavad söögiasju ainult need, kes on nõus sealt otsima.

      Ainuke häda, kui toiduasjad seal sees mustaks saavad. Aga kui pood paneb sinna _ainult_ oma ülejääke, siis eriti ei saa ka. Eriti kui nad panevad lausa kasti või kilekotiga.

      Teine häda, et nii jõuab inimesteni (ohutult) ainult see kraam, mis ei vaja seismiseks külma.

      Vorstiülejääkide tarvis konteinerid, mis näeks välja nagu tavalised prügikonteinerid, aga salaja on termoskastid?

  20. […] pärast kõike seda kirumist, mis ma toiduraiskamisest kokku kirjutasin, vaatasin ma “Nanny McpHee” filmi ära ja […]

  21. Natasha Bluu said

    Üks näide, mida prügikastist leida võib.

    • nodsu said

      Õige asi. See vastab Indigoaalase märkusele, et probleem on süsteemsem – kindlasti on üks häda see, et annetamine läheb liiga kalliks maksma. Selle vähem tülikaks tegemine – või lausa premeerimine maksuvõidu näol – ongi süsteemne samm paremuse poole.

  22. nodsu said

    Rääkides aga sellest, et ei tohiks olla nii, et osa sööb korralikku toitu, osa igasugust jama: eile hilisõhtul vaatasin poeriiulis eilse “kõlblik kuni” kuupäevaga SUURT, ligi kilost vorstilatti. See ei olnud isegi poole hinna peale lastud, ainult 25% odavamaks.

    See tegi tigedaks: kui pood müüb kaupa, mis muutub ametlikult kõlbmatuks paari tunni pärast ja ei ole ka mingi pisike pakk, mille tõesti lahendaks samal õhtul ära, JA tahab selle eest peaaegu täit hinda, siis on väga raske uskuda, et neid üldse huvitab, et nad toitu ära ei peaks viskama. Selle asemel üritavad nad Indigoaalase nimetatud “igasuguse jama” eest võimalikult palju raha sisse kasseerida.

    Ei ostnud vihaga üldse mingit vorsti. Ega vorst ei ole mingi asi, mida iga päev peaks sööma.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: