Lüheldane keelepeeruke: “(eba)õnnestuma”

juuli 16, 2017

Asi pole ainult selles, et ÕS ütleb, et õnnestuvad ja ebaõnnestuvad tegevused või ülesanded või ettevõtmised (sest “õnnestuma” sünonüüm on “korda minema”) – minu puhul pole kunagi asi lihtsalt selles.

Asi on ikka rohkem selles, et ma kasvasin üles ajal, mil kõik niiviisi rääkisidki, nagu ÕS soovitab, välja arvatud Toomas Uba ja co, kelle keeletaju oli soome keele peale üle kolinud (oletan, et teiste keelde nakkas see just soomemõjuliste telereporterite suust, kuigi kantseliidivastane leht kahtlustab ka inglise keelt). Mis tähendab, et kuna minu jaoks õnnestuvad ja ebaõnnestuvad jätkuvalt ettevõtmised ja muu taoline, võtab mul kõhus kõhedaks, kui keegi ütleb enda kohta “ma ebaõnnestusin” – kõlab nagu “ma olen halvasti välja kukkunud inimene.”

Kuidagi hirmus kapitaalne.

No ja siis ma saan aru, mida öelda taheti (õnneks enamasti ikka kõigest “mul ei tulnud välja” või “mul läks untsu” või “mul ei õnnestunud”) ja tõlgin endale tagasi.

Aga sellised tagasitõlkimised väsitavad pikapeale ära (“ma ebaõnnestusin” on sama epideemiline kui “sotsiaalne” oma kaaperdatud tähendustes, nii et seda vaeva tuleb ikka iga natukese aja tagant näha) ja praegu nähtavasti tuli kätte see punkt, kus keelepropaganda tegemine tundub pikas perspektiivis lihtsam kui kogu aeg teiste juttu tagasi tõlkida.

———————————————————————————————————————————–

PS: huvitav on veel see, et “ebaõnnestumist” pruugitakse niiviisi minu arust (statistikat pole teinud) rohkem kui “õnnestumist”. Guugeldasin väheke ja “õnnestumise” kasutamine oli tüüpiliselt stiilis “reis õnnestus”. Nüüd saaks siit kindlasti välja imeda mingi vulgaarpsühholoogilise jura, et inimesed peavadki ennast läbikukkumiseks rohkem kui eriliseks õnnestumiseks. Aga see oleks ju liiga kurb.

Advertisements

6 kommentaari to “Lüheldane keelepeeruke: “(eba)õnnestuma””

  1. tavainimene said

    “Ma hävisin” on vist veel hullem kui “ma ebaõnnestusin”.

    • nodsu said

      ja sellel on eriti selge, et soome juured.

      see oleks peaaegu et rahvaetümoloogiline sõnamoodustus, kui siin oleks üldse mingi sõnamoodustusega tegu – lihtsalt hakati võõrkeele sarnaselt kõlava sõna mõjul omaenda palju kangema tähendusega sõna laiemalt pruukima. äkki nad mõtlesidki omal ajal, et soomlased räägivad nii traagiliselt.

    • nodsu said

      … sest see kasutusviis tuli eesti keelde küll just siis, kui oli õudselt palju neid, kes _arvasid_, et nad oskavad soome keelt rääkida.

  2. Teresa said

    Käies fb lehel märkab hästi palju uuskeelendeid. Kuna ma igasuguses seltskonnas ei liigu, siis ma ei tea, kui laialt need kasutusel on. Võileiva tähenduses kasutatakse ‘võiku’ (minul tekitab see võika tunde), täna lugesin ‘lapse kampsun valma’. Võikut olen korduvalt kohanud, seda viimast aga esimest korda. Ei teagi, kas see on
    uuskeelend või kirjaviga.

    • nodsu said

      need on lihtsalt slängisõnad, kõnekeelsed lühendused, “võikul” on veel u-deminutiiviliide otsas, hääldada teises vältes. “valma” tuleb hääldada palataliseeritult (ja minu tähelepanekuid mööda tugevama palatalisatsiooniga kui “valmis”), nähtavasti kompenseerib palataliseeritud l-häälik i-hääliku kadu.

  3. Teresa said

    Õpid, kuni elad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: