… ja võõrsil

november 24, 2017

Sai just meenutatud, kus ma olen kodus.

Täna oli keegi mu blogisse blogipuust tulnud, vaatasin, mis seal veel on, sattusin Õhtulehe filmiblogi PÖFFi-artiklisse ja tundsin end kohe võõramaalasena.

Kohe esimese lausega: “Teate küll neid tüüpilisi filmiarvustusi – kasutatakse sõnu efemeerne, fragmentaarne, diskursus, narratiiv, metafoor ja kõiki muid selliseid väljendeid, mille tähendust normaalne inimene ÕS-ist otsib.”

OK, “diskursus” ja “narratiiv” on sõnad, mis tulevad peaaasjalikult ette kirjandusteoorias, vahel ka ühiskonnateadustes, erialažargoon, sellisena vahel kuritarvitatud, mujal ei lähe tingimata vaja. Aga mis mõttes keegi peaks sõnaraamatust otsima “fragmentaarset”, “efemeerset” või “metafoori”? okei, viimane on küll kirjandusteaduse termin, aga seda õpiti ju põhikoolis.

Aga selle mõtte peale meenus kohe päris põhikool: kuidas me õppisime prantsuse keeles uue verbi “négliger”, mis tähendab “hooletusse jätma”. Sellest tuletis “négligé” ‘hooletusse jäetud’.

Mispeale mina kommenteerisin, et ah nii, täitsa loogiline – kui inimesel on negližee seljas, on ta lohakil, end hooletusse jätnud. Hea on uus sõna kohe tuttavate sõnade külge kleepida.

Mispeale klassiõde* nõudis nördinult: “Miks sa selliseid sõnu tead nagu mingi “negližee”?”

Mispeale mina tegin kök-kök ja möm-möm, sest kust mina tean, miks ma tean. Esimest korda elus kuulsin, et see võiks mingi imesõna olla, mida normaalne inimene ei tea. Mina olin arvanud, et teen tähelepaneku, mis tekitab ahaa-elamuse kõigil, kes selle peale juba ise ei tulnud.

Õhtuleht ja põhikool muidugi, võiks öelda. Mida ma üldse ootasin. Aga teisest küljest, kui me eeldame, et normaalne inimene ei tea pooli sõnu, kas sellest isetäituv ennustus ei saa? paljukest neid vastuvoolu ujujaid ikka on.

(Meenus veel, et Morgie oleks nagu kunagi postituse teinud sõnadest, mida tänapäeva noored või lapsed ei teadvat – üks selline sõna oli kindlasti “tupruma”. Aga ei leia, tee või tina. Leidsin ainult Indigoaalase blogis arutamise “ülla”, “alluva”, “veendumise” ja “vooruse” teemal.)

*

Sõnamoodidest veel. KL rääkis, kuidas ta kuulas pealt eri põlvkondade vestlust.

Laps: See on mul uhiuus!
Kasvataja: Ahah, tutikas, jah?
Laps: Eiiii! UHIUUS!

Ei ole midagi vanamoelisemat kui vananenud släng.

—————————————————————————————————-
* Sama klassiõde, kes eri õppeainetes regulaarselt küsis: “Milleks meil seda TARVIS on?”

26 kommentaari to “… ja võõrsil”

  1. jryiiiik said

    mõtlesin seoses saksa keelega, tähendab, ei mõelnud, selline metafoor tuli ise pähe, tagantjärele targana – ei ole väga hea metafoor, aga siiski panen kirja. mõtlesin, et kui on selline peaaegu natuke suhu kogunenud keel, siis selle sõnad on nagu uppujad, nad on vajunud vee alla, sa hõljud seal kohal, otsid oma lähedasi või seda, keda parasjagu vajad, keda igatsed, aga ei tunne teda ära, sest uppujad on kõik ühtemoodi, kõik ühtviisi surnud, kuigi sa peaksid neid tundma, nad peaksid olema rõõmsad ja ergud ja teil peaks olema pidu päikeselisel rannal, pidu nagu plekktrumm milles kõrisevad kuivad herned.

  2. Morgie said

    Kirjutasin või? Mul on blogi Google otsingule kinni pandud, ega ise ka ei leia.
    Tänapäeva täiskasvanud noor ei tea, mida tähendab sõna “talb”, näiteks.

    • kaur said

      Tupruma paneb minugi mõtlema. Talb on vaid passiivses sõnavaras. Efemeerse õppisin ära seoses krüptoga (efemeerne Diffie-Hellman). Õhtulehe pöfiblogist lugesin hommikul läbi veerandi, siis sai jaks otsa. Aga see pöff ongi… kurnav. 😦

      Nõrk ja loll seega.

    • nodsu said

      üks asi, kui paneb mõtlema, eriti ilma kontekstita. aga kui pikemas tekstis ette tuleks, siis sõnaraamatut poleks vast vaja, erinevalt sellest, mis Õhtulehe lugejaltnormaalselt inimeselt eeldatakse.

  3. Madli said

    Ma pidin kunagi istuli kukkuma, kui üks tuttav küsis, mida tähendab sõna “taamal”. Teine istulikukkumise hetk oli siis, kui Aliases oli vaja seletada sõna “amfora” ja keegi ei teadnud, mis see on. Ja need tuttavad ei olnud kolmeaastased.

  4. marca said

    No see “normaalne inimene” on muidugi sama tase nagu “kõigi naiste lemmik” või eile kohatud “90% eestlastest peab homosid väärakateks”.
    Mu kõige imelikum hetk seoses sõnadega on ikka see, kui emakeeles oli mingi “paranda valesti kirjutatud sõna”-harjutus ja terve klass koos klassijuhatajaga ei teadnud sõna “paavian” ning otsustas üksmeelselt, et see on üks tundmatu ja valestikirjutatud sõna.

    • Morgie said

      Hmh, kas klassijuhajal sõnaraamatut ei ole?
      Minu meelest pole mingi häbi mitte teada mõne sõna õigekirja, kui sa oskad selle sõnaraamatust üles leida. Õpetaja võiks niimoodi just lastele eeskujuks olla.

      “Kahtluse korral katsu järele”- karudemaa reegel, E. Seton-Thompsoni järgi.

    • Morgie said

      Raamatus “Luige trompet” oli luuletus, milles read:
      “puurid puhtad kõik, hooldajad rahulikud,
      paavianidel roosad tagumikud”, jne.

  5. :) said

    tupruma: https://vaaladekalmistu.blogspot.com.ee/2013/02/keelepeerud.html
    Vaata ka muid postitusi label’iga Sõnaseletusi.
    🙂

  6. k said

    kui ma kunagi ülikoolis üritasin käia, siis ma olin teisel kursusel ainus inimene, kes teadis, mis on stegosaurus (mingis prantsuskeelses tekstis oli miskipärast)

  7. lendav said

    Noh, “efemeerne” tekitab korraks kõhklusehetke. Aga vähemalt meie eesti keele õpetaja tagus “metafoori” kogu klassile nii pähe, et kui nüüd mõni klassikaaslane peaks ütlema, et see sõna talle võõras on, siis ma kahtlustan tal mälukaotust.

    Noorem põlvkond ei oska ka mõnikord sõnu lausesse panna. Õetütar üllatas väljendiga “panen põlle selga”. Aga nad on üldse keeleliselt pisut tuhmimad. Mu ema, kes nendega koos elab, ei jõua ära imestada, kuidas ei teata elementaarseid eestikeelseid sõnu. Ja vist ei hakka külge ka hästi, mis sest, et vanaema ikka õpetab ja seletab.

  8. Eks natuke ikka loeb ka, kes …
    Mu tütar oli umbes viiene, kui ta mängis sõbra juures sellist arvutimängu, kus tekkisid kujundid ja siis ühesugused ritta saades kadusid ära või midagi. Ma täpselt ei tea. Ja siis olid mingid loomad, kes vahepeal osad kujundid ära kaotasid – noh, ja kui ekraan asju täis, eks ole, mängija kaotab,
    Ja siis istus seesinane tütar seal arvuti taga, mängis ja mängis ja minu kõrvu ulatus tema omaettekõne: “No aidake ometi! Lollid, loomad, miks nad mind ei aita?! Haud õhkab mu poole juba avatud suuga!!!”

    Selle asemel, et öelda: “Ma suren kohe ära ju!”, eks ole =P

  9. nodsu said

    külgneval teemal: nägin just, et keegi oli kirjutanud ellujäämiskursuse kohta üleelamiskursus.

    siin kajastub nähtavasti selline huvitav tõlkimiskontseptsioon, et “võtame sõna eesliiteks ja tüveks lahti, tõlgime ükshaaval ära ja paneme kokku tagasi, nii ei saa midagi valesti minna”.

  10. Xavi said

    “Tupruma” pani veidikeseks mõtlema. Ilmselt seepärast, et niimoodi, infinitiivi kujul ja kontekstist lahus seda eriti/üldse kohanud pole. Ikka mingis kontekstis (“Korstnast tuprub suitsu”).

    Juhtusin samuti mainit artiklit lugema ja muigasin selle lause peale, et ta positsioneerib end lugeja suhtes kohe alguses ära. Seal kohal n-ö normaalne inimene karjub valjusti “Jaa!” ning natuke suurema lugemusega inimene tunneb võõristust ja jätab lugemise katki.

    • Morgie said

      Kuna viidatud kirjatüki esimene lõik oli paksus kirjas, aga mul on juba mõnda aega teatav väljakujunenud talumatus läbivalt paksukirjalise trüki suhtes, eriti, kui selle sõnastus reedab lobapidamatust, siis õnnestus mul toda enesepaigutust harjumuspäraselt eirata ja noid arvustusi – mis iseenesest olid päris omapärased – ilma sissejuhatuseta lugeda.

      Hei, kas keegi leiab minu praegusest jutust ühegi võõrsõna?

  11. Anomaalika said

    Ma kasutan meelega valesid sõnu peasi, et mõte on arusaadav muidu on jubeigav. See on mystika kui pedantsed on inimesed ja kuidas nad tõlgendavad õiget ja valet just nendes kohtades kus see pole apsoluutselt oluline.

    • Morgie said

      muarust `n igav kui inised ei tea sõnu, ei tea mõisteid, ei tea asju, mida need sõnad tähist`vad jai tia persetki mailma asjust, nad arvavadki et engliisikeelse väljendi puiseks pusimine on lahendus ädale “eesti keeles pole selle kohta head väljendit”.
      La perse, ma ütlen.
      Väljendid on alati olemas ja neid on veel kuhjaga varuks ka. Mistearvate, et vanast, kui arvutid veel põlnd, ega tiadust, et sis kui need tulid, sis oli engliisidel kohe omast taskust sõna võtta? Ei, ikka kohandati mõni vana või võeti uus. Selleprst, kui inised mõnd sõnai tia, ma vihastan end tõesti marusse.
      Mingit õiget-valet pole, on vaene sõnavara ja on rikass. Kui rikast ei teata, siis sellel tallutakse. No umbesnagu, sa murrad õunapuuoksa, et ühte ubinat kätte saada. Milleks? Õpi ära, mis on, sis vali, kas kasutad vai mette. Tahtlik lollakus on kõige suurem lollakus.

    • nodsu said

      üldiselt nõus – aint et sealjuures ei häiri mind jutu sisse mänglevalt võõrkeelsete tsitaatväljendite kasutamine, kui inimese enda emakeel on muidu rikas. sel juhul võõrväljendid tõesti rikastavad tema juttu veel enam. makarooniline keel võimaldab omaette keelemänge, mida muidu ei saagi teha.

      mulle meenub, kuidas ma sattusin Ungaris lühikest aega käima ühe välisungarlasega, kellega mul oli mitu ühist keelt, ja me nautisime seda, kuidas me saime poole lause pealt teisele keelele libiseda ja teine tuli kohe kaasa – ungari, inglise, prantsuse ja itaalia keele vahel.

      ja samamoodi oli tore ühe teise sõbraga, kellega ma seal tutvusin – too on katalaani külas üles kasvanud hispaania vanematega prantsuse kodanikust inglise filoloog, kes oli jõudnud juba ka päris korraliku ungari keele suhu saada. temaga sai samamoodi ühest keelest teise libiseda (ja lisaks pidada pikki erutavaid vestlusi eri keelte loogikast).

      mõtlen juba pikemat aega kuidagi tõlkida üht Prantsuse 16. sajandi alguse tantsuteksti. see on kirjutatud eleegilises distihhonis, ladina keeles – aga mitte lihtsalt ladina keeles, vaid täiesti süüdimatult makaroonilises, kus frangi või gallia tüvedele on rõõmsalt ladina lõpud otsa pandud.

    • jryiiiik said

      tõlgin üht raamatut inglise keelest, mille autor pillub mõnuga vahele ladina ja prrkeelt. tema pildus mõnuga, minul on mõnus lugeda.

  12. Riina said

    Kusjuures ma olen ikka olnud päris suures hämmelduses, kui tänapäeva u 14-15aastased noored ei tea minu jaoks elementaarseid sõnu. Mis on kapital? (Nojaa, seletada on raske, aga enamik osanud isegi mingit seost luua). Mida tähendab eksterjöör? See on vastandiks sõnale interjöör – kes teab? Null. Ja siis: Mida tähendab diskussioon? Üksainuke vastus: “Äkki midagi diskoga seoses?” Ja siis küsin, kas inglise keeles sõna “discussion” on kasutatud. Vastus: “Aa, muidugi! See on mingi arutlemine või midagi.” Nojah. Poleks arvanud, et eesti võõrsõna seos nii raskelt tuleb.

  13. Klari said

    Kusjuures mina praegu guugeldasin, mida tähendab “efemeerne”. Ma polnud iialgi sellist sõna näinudki varem.

    Muidugi ma ei loe filmiarvustusi ega kirjandusteadust ega Õhtulehte ega paistab, et üleüldse mitte midagi, nii et ma eriti ei imestagi selle üle…

  14. […] lisaksin sellele Notsu imetabasele postitusele, et ma avastasin alles sel nädalavahetusel ka, et ma ei oska eesti keelt. Ärge saage valesti aru, […]

  15. AbFab said

    Tänapäeva alg- ja põhikoolilapsed ei tea sõnu nagu “järi” ja “koolmekoht”. Auka! Raamatuid peab lugema, mitte omasuguseid lollakaid youtubereid passima.
    (Sõna “tupruma” võisin esimest korda kohata raamatus “Saladuslik saar” – on siuke tunne, et selle ärganud vulkaani kraatrist ühel hetkel miskit tupruma hakkas. Aga ma väga ei mäleta, ma olin seda lugedes kaheksane.)

    • jryiiiik said

      mäletan, et pingutasin ikka tükk aega mõelda enne kui sain aru, mis on kaheteraline mõõk. see mõõk, mida mina mõõgaks pidasin, oligi kaheteraline. juurdlesin, et kui nüüd käepidemest teisele poole ka tera läheks (kaheteraline, nagu ma nüüd tean!), siis oleks ikka suht nadi sellega teisi tappa.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: