Une-Poe

jaanuar 29, 2018

Unes oli mul kõigepealt tahtmine üks mees ära tappa, põhjuseid oli mu mäletamist mööda ka, aga kuna see ei olnud päris minu ärkvel-mina, vaid unenäo minategelane, siis ma praegu neist kahjuks midagi ei tea.

Panin pesust tulnud dressipüksid kuivama ja sain teada, et ta oli vahepeal ise ära surnud.

Miskipärast lõikasin ma tal siis käe otsast ära ja matsin parketi alla, korras.

Ainult et siis tuli koer, küllap tundis lõhnast, et midagi huvitavat on, ja hakkas seal parketti kraapima.

Mina panin sellele kohale kapi peale.

Järgnes suur pidu, mul südametunnistus kripeldas – tahtsin Veljestosse astuda, aga kuidas ma niiviisi sünge saladusega.

Kõndisin mõtlikult mööda seda maja, mis oli asjakohaselt tumedate puitpaneelide ja trepikäsipuudega luksuslik neogooti mõisahoone. Pidu käis, ühtäkki märkan, et parketist immitseb sealt kohast verd.

Keegi teine ei märganud, pidu käis muudkui edasi, võib-olla arvasid, et keegi on jooki maha lödistanud, aga mina sain aru, et lõpmatuseni varjata ei õnnestu. Nägin maja peal üht kunagist klassiõde, kelle hinnang oli mulle samuti tähtis, ja ülestunnistamise kiusatus läks järjest suuremaks.

Järgmiseks märkasin, et kui ma paljajalu ringi käin, jätan veriseid jälgi maha. Arutasin mõttes, kas astusin vereloiku või on see selline kummituslik veri, mille jälgi ma jäängi jätma, pesku jalad kui puhtaks tahes.

Igatahes läksin pesema, kohtasin tee peal majaperenaist ja mainisin hooletult, et tegin jalad mustaks.

Pesin ära, siis kutsusin oma klassiõe ja kogu Veljesto ning teatasin, et pean neile midagi üles tunnistama.

Alustasin oma juttu kaugelt, põhjustest ja plaanidest; kõneldes kahvatasin, kurk kuivas, nõrkesin, kõik said aru, et asi on tõsine. Järjekord võis segi minna.

Muu hulgas olin süüdi selles, et olin kassile vale toitu andnud, nii et tal oli suu katki läinud, seda ma veel mäletan.

Paraku ärkasin enne üles, kui lõpuni jõudsin, nii ei tea ma praegugi, mis põhjused ja plaanid mul õieti olid.

Ärgates, poolel teel unenäost ilmsi-ilma tuli kõigepealt muidugi pähe Poe. Ja järgmiseks: mis uhke saladusehoidmise, õigemini selle võimatuse metafoor. Ja taipamine ühest põhjusest, miks õudukaid vaja on: need pakuvad uhkeid, ülevõimendatud metafoore palju nürimatele olmelisematele probleemidele.

Ja hiljem mõte, et selle poolest Poe nii hea ongi – ta on nii häbemata irratsionaalne, ta tabab ära unenäo-õuduse loogikat.

Mille metafoor see nüüd praegu pidi olema, on küll ebaselge. Mis sünge saladus mul on? Kaalun küll tõsiselt varianti, et mul ei ole mitte sünget saladust, vaid kõigest iha huvitava sünge saladuse järele, sest see uni ei olnud päris luupainaja tundega – kuskil poolel teel luupainaja ja laheda seiklusune vahel.

Või on mul siis ikkagi mõni nüri, ebaglamuurne saladus, sest kellel ei oleks, ja tahtmine sellele ilusamaid dekoratsioone anda.

8 kommentaari to “Une-Poe”

  1. Teresa said

    Täielik õudukas. Kõige hullem on sellise unenäo puhul, et kui sa püüad ärgata ja unenägu katkestada, siis hoolimata vahepeal silmade lahti tegemisest läheb unenägu edasi.

    • nodsu said

      Seal oli tegelikult rohkem sellist… paatost kui päris õudukat. Mul oli mõnevõrra kahju, kui ma üles ärkasin, sest oleks tahtnud teada, kuhu see kõik välja jõuab. Isegi kui ma olin minategelasena selle pärast ka murelik.

  2. jryiiiik said

    kõik on loogiline va see, et veljestos on kõigil mingi sünge saladus. kõigil.

  3. 665+1 said

    Hirm tekib selle ees, et sa hakkad nägema seda mida sa ei taha, mitte selle ees mida sa näed ja et selline tegevus toimus ainult sinu peas, iseasi kuipalju seda virtuaalsust tegevuseks nimetada saab. Ükski asi maailmas pole õudne ega õõvastav, aga sa võid ta ise selliseks mõelda.

  4. ep said

    Mina täitsin oma peas lüngad ja lugesin pealkirja: uneapnoe.

    • nodsu said

      pole ka päris võimatu – arvestades, et ärgates selgus, et olin selili maganud ja kilpnääre laiutab kõris niikuinii rohkem kui õigus.

  5. nodsu said

    Kellel siiski hirmus hakkas – täna nägin unes midagi palju lõbusamat. Üldine uni oli sel teemal, et ma olin unes kole unine, kippusin kogu aeg ära kukkuma ja otsisin kohta, kus külg maha panna. Aga kõige selle vahepeal pidi vahepeal mingi pagasiga jändama ja selle juures panin aeg-ajalt tähele, et jälle on mõni mees püksid maha ajanud ja näitab edevalt oma tagumikku. Mõnel oli see veel roheline. Imestasin, mis värk selle pepuhööritamisega küll on.

    Alles jupi aja pärast nägin kuulutust või kuulsin valjuhääldist, et see on selline iludusvõistlus.

  6. nodsu said

    Aga kassil, tuli välja, ongi suuga mingi jama. 😦
    Sai antibiootikumid peale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: