Tartus jooksis naine vastu posti (ja natuke žanrilisi variatsioone)

aprill 27, 2018

Mul on juba pikemat aega mitu ideed, millest kirjutada – intelligentseid postitusi, millest aimuks minu sügavat arukust ja haritust, lisades võib-olla ka peent huumorit.

Selle asemel tuleb nüüd – aususe ja tõepärase pildi huvides – kirjutada postitus oma rumalusest ja lisada hoopis jalaga-persse-huumorit. Ja hapukurgihooaeg pole veel käeski.

Niisiis. Kõndisin poest välja, käed asju täis, vaatasin, kael kõveras, kas buss tuleb; nägin ilusat mustaverd musta habemega noormeest, mõtlesin: “nüüd ta äkki mõtleb, et ma vahin teda,” ajasin kaela veel rohkem õieli, et oleks kohe selge, et ma vaatan temast mööda, sõidutee poole, bussi noh, kas buss tuleb? ja järgmisel hetkel sain kõmmu vastu sarnaluud, lasin kuuldavale kriisatuse ja kukkusin kükakile posti ette. Sest keegi oli sinna posti pannud.

Pilgutasin silmi; järgmisel hetkel oli noormees minu juures ja küsis veatus, kuigi kergelt vahemerelise hääldusalusega eesti keeles: “Kas kõik on korras?”

Mina vastasin, et ma arvan küll.

Tema küsib, kas ta kutsub kiirabi.

Mina arvan, et ei, ja ta jääb vastusega rahule, pärast seda, kui on uurinud, kas ma näen korralikult ja ega pea ringi ei käi.

Uurib vanemlikul toonil, et kuidas siis niiviisi juhtus.

Ma seletan, et vaatasin, kas buss tuleb, ja kõndisin vastu posti. Oi kui rumal.

Tema uurib veel korra, ega ma nüüd ei arva, et mul kiirabi vaja oleks, mina arvan, et ikka mitte, sest ma näen korralikult. “Tähendab, ma näen nagunii halvasti.” Panen prillid ette ja maailm on väheke viltu. “Pilt on viltu küll, aga see on sellest, et ma jooksin oma prillid kõveraks.”

Võtan prillid uuesti eest ära ja küsin, kuidas paistab.

Tema ütleb, et kõik oleks nagu korras.

Mina: “Ega sinikat ei ole?”

Tema, elukogenult: “Ei, nii ruttu ei tule ka.”

Ja kui ta oli veel natuke muretsenud ja mina seletanud, et ma saan bussiga ilusti koju, ja küsinud, ega see buss üldse juba enne ära ei läinud, ja saanud vastuse, et “ma olen siin juba viis minutit olnud, buss pole käinud,” ning soovituse bussi tulemiseni pingi peal istuda, saingi ilusti bussi peale.

Kus ma hakkasin kontrollimatult nutma, ilma igasuguse emotsioonita. Pisaranäärmed reageerivad vigastustele niiviisi huvitavalt.

Tellisin A. endale kindluse mõttes kodupeatusse vastu ja rääkisin, mis tobe lugu. Tema teatas, et on oma mäletamist mööda samuti kunagi vastu posti jooksnud. Puškini pojad, ma ütlen. Naera või puruks.

Pärast, kodus, olles sügavkülmast mitu objekti valinud, mille sulamisest mul kahju ei olnud, ja neid vastu toda sarnaluud – ja pärast, olles samuti elukogenud A. käest kuulnud, et katkimuljutud veresoontest valgub veri silma ümbrusse, ka vastu silmakoobast surunud, ja ikka kontrollimatult pisardades, hakkasin A.-ga fantaseerima, kuidas stsenaarium veel oleks võinud kulgeda (A. osa piirdus, tõsi küll, sõbralike mühatustega.)

“Aga kui see oleks olnud romantiline komöödia, siis oleks ma selle küsimise peale, et “mis juhtus,” vastanud, et “jäin teid vaatama!” ja kui ta oleks küsinud, miks, siis oleks öelnud “sest te olete nii ilus!”.

A. ütleb mhmh.

“Aga kui see oleks slapstick-komöödia, siis oleks ta selle peale ehmunult tagasi hüpanud, löönud OMA pea vastu seda posti ära ja pikali kukkunud!”

Ja A. ütles jälle mhmh ja kuna mul rohkem variante ei tulnud, ei jää mul nüüd muud üle kui blogida, sest kui värskeid mõtteid ei tule, on vaja vähemalt värsket publikut.

—————————————————————————————————
PS: kõiges võib näha muidugi ka illustratsiooni sellele, mida ep. aeg-ajalt väidab: et mul kukub damsel in distress olemine kohe kuidagi iseenesest välja.

Advertisements

25 kommentaari to “Tartus jooksis naine vastu posti (ja natuke žanrilisi variatsioone)”

  1. nodsu said

    noh, silmaalused on natuke sinised, aga mitte väga hullusti, prillidega pole peaaegu nähagi. mul on vahel, kui vähe magada saab, ka niisama rõngad silma all, praegu on ainult natuke hullem.

    vaatasin A.-le otsa ja ütlesin: “kuule, su silmaalused on peaaegu sama sinised kui mul.”

    “See on empaatia,” vastas A.

  2. Hen Zen said

    Mul sama kogemus kohe varrukast.
    Aasta oli 85 ja Tallin Viru hotell koht,
    täpsemalt üks selle nõme nurk pea kõrgusel.

    Olin noor mees, musti mehi SA armees näinud,
    ometigi jooksin ma vastu Viru Hotelli pea lõhki.
    Õnneks ei olnud ma üksi, minu mentor lappis mu.

    Nii me siis sõitsime Mustamäele tpi arvuskeskusse,
    minul kuulihaava tampoon otsa ees, installima esimest
    eesti arvutivõrku hiinast tarnitud arvutiklassi, äge 😀

    Kuna mul pea ikka kumises, siis muidugi häkkisid noored
    tulevad it-juhid mu NetWare kohe lahti ja hakkasid mängima.
    Nende seas ka tulevane äsja mahapõleneud serveripargi UPS-ide juht.

    Aga, kõik see, nagu ka nodsu seiklused, on oluline vaid niipalju…
    Huvitav ja oluline on hoopis see tunne, et juskui kõik hoiaks oma
    keskmist näppu sinu pepus.

  3. nodsu said

    Praegu tuli meelde, et viimasel ajal juhtubki mul selliseid asju.

    Alles nädal aega tagasi, kui me esinemist ootasime, tahtsin teistele näidata, kuidas muusikali stiilis lavalt lahkuda, ja rammisin elegantselt marmorlauda. Marmorlauda ongi muidugi elegantsem rammida kui näiteks alumiiniumlauda, aga ühtlasi saab sellest ka suurema sinika.

    Paar korda on poes juhtunud, et ei arvesta oma ostukorvi gabariite ja üritan end kuskilt praost läbi litsuda, kust korv läbi ei mahu.

    Mine tea, kas ma peaks nüüd muret tundma või on see kõik täitsa tavaline distractio mentis professoralis.

  4. Hen Zen said

    Teadsa,
    ma olen veidi veendunud isegi,
    et meile paigaldatakse neid ‘poste’
    teadlikult ette, lihtsalt ‘proovimaks’ meid 😀

  5. Morgie said

    Kui see olnuks haiglaseriaal, oleksid sa pärast mõõdukat vaidlemist teadvuse kaotanud ja noormees oleks koos sinuga kiirabiautoga haiglasse kihutanud, kus oleks selgunud, et ta on tegelikult kuulus neurokirurg ja nii edasi.

    Kui see oleks õudukas, siis oleks ta selle posti sulle tõenäoliselt ise ette mananud ja pärast teovõimetu sinu oma kaarikusse toppinud ja kusagile salaurkasse viinud, kust sind oleks tulnud päästa.

    Kui see oleks ulmekas, siis oleks ta olnud kehanäppajast tulnukate esindaja ja sellisel puhul tekiks kahtlus, kes siin praegu blogi tegelikult.

    Kui oleks moodne märul, oleksid sa paari elegantse jalahoobiga kõrvaldanud nii pealetükkiva posti kui temaga mestis oleva nägusa musthabeme ja seejärel mootorrattaga mööda tänavat loojangusse sõitnud

  6. nodsu said

    Ja politseikroonika stiilis:

    Reedel kell 21.10 juhtus liiklusõnnetus Narva maanteel, kus 41-aastane naine kõndis vastu posti. Post pääses kerge ehmatusega. Mõlemad osalised olid kained. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel, politsei palub pealtnägijatel teatada, praegu kehtiva versiooni kohaselt oli tegemist inimliku eksitusega.

  7. nodsu said

    Noormeest nägin ma täna muide unes (kui see ei olnud mõni teine sarnase välimusega noormees) – unes oli ta kreeklane, me olime sõprade seltskonnaga Kreekas matkal ja ta keetis meile lambalihahautist.

  8. Morgie said

    Ma olen ükskord jalgrattaga ühele madalale piirdepostile otsa sõitnud.
    See post oli niisukene alati, madal, tüse, nägemisulatusest allpool…
    Pärast seda ma enam eriti rattaga sõita ei tahtnud.

  9. toomastaliesin said

    Kui see oleks selle noormehe reisikiri, saaks sealt lugeda, kuidas Tartu linnas elavad sellised imelikud inimesed, kes kunagi ei vaata, kuhu nad lähevad, aga see eest võib leida väga omapärast kohalikku arhitektuurivormi nimega postid.
    Kui see oleks seitsmenda klassi füüsikaülesanne, siis oli sinu liikumise kiirusvektoriks A, noormehe kiirusvektoriks B, sina alustasid liikumist punktist X, noormees punktist Y, post asus punktis Z, leia, kas su trajektoor ristub enne noormehe trajektoori või postiga.
    Kui see oleks vandenõuteooria, siis on selge, et see post oli pandud sinna selleks, et varjata sinu eest tõde, et noormees oli illuminaat ja reptiil, kelle reptiil-feromoonid lummavad kõiki inimesi, kes pole ennast šungiidist püramiidi abil kaitsnud.
    Kui see oleks porno, oleks stseenile ilma mingi seletuseta järgnenud kolmveeerand tundi seksi, kaasa löövad möödakäijad, post ja buss.
    Mõtlesin, et milline ta Homerose eeposes oleks, aga ma ei oska heksameetrit nii hästi treida, et midagi välja pakkuda.

    • nodsu said

      üritasin midagi tekitada, aga ei suutnud: kogu aeg oli tunne, et see on pigem komöödia teema, järelikult pigem tetra- kui heksameeter (ja peaks sisaldama palju roppe sõnu ja skatoloogilist huumorit).

    • toomastaliesin said

      A siis ongi ju eriti naljakas, kui sihukesest humoorikast seigast rääkida heroiliselt ja kangelaslikult. (ma ei mäleta, kas Queneaul oli algselt heksameeter sees, aga selles “Stiiliharjutuste” tükis, mis ma nägin, oli küll, ja jube lõbus oli)

    • toomastaliesin said

      mul tuli veel üks – kui see oleks ooper, esitaks sina (koloratuursopran), aaria oma äsjatärganud armastusest noormehe (lüüriline tenor) vastu, siis esitaks oma aaria post (bass-bariton) oma plaanidest teievaheline armastus luhta ajada, järgneks sinu ja noormehe duett (piu dolce) sellest, kuidas te ei näe posti, sest armastus teeb pimedaks, stseen lõppeks dramaatilise kokkupõrkega kümnel häälel, (sina, noormees, post, poemüüjatest moodustuv koor) kokkupõrke kestus umbkaudu kolm minutit. esimese vaatuse lõpp.

    • toomastaliesin said

      ja loomulikult saaks teha reklaamklipi sellest, kuidas sina kasutad Tavalisi Prillipuhastuslappe, ja seepärast juhtub selline piinlik õnnetus. õnneks sekkub naaber (mina), kes soovitab Arieli prillipuhastuslappe, mis puhastavad prille intelligentse molekulidega. lõpeb stseeniga, kus tänu uutele prillipuhastuslappidele näed selgemini, väldid posti ja püüad hoopis nägusa noormehe pilgu. lähed koos noormehega õnnelikult minema, aga enne veel vaatad naeratades kaamerasse ja ütled: “Tänu uutele Arieli prillipuhastuslappidele või vaadata seda, keda tahan!”

    • Morgie said

      Tantsufilm, postitantsufilm kergpornoga vürtsitatud, see oleks ka sobilik. Tuleb naine poest, põrkab vastu posti, haarab selle elegantselt vangu ja tiirleb mööda posti taeva poole, komisjonil kukub lõug rinnale, kõik aplodeerivad, noormees püüab posti otsast alla potsatava naise kätele ja kõik lepivad ära, või kuidas see katarsis peaks sellistes filmides nüüd jõudmagi.

    • nodsu said

      ooperist: kui see oleks viimases vaatuses, järgneks traagiline lõpukoor armastajaid lahutava, kaugusse kaduva bussi reisijatelt, selle taustal armastajate duett.

      aga selle peale, et mina ja koloratuursopran, hakkasin naerma.

      odot. romantiline kangelanna võib ka kontraalt olla! Rosina näiteks. äkki see ongi koomiline ooper! (või veel.)

    • nodsu said

      reklaamist: kuna kardetavasti oli häda pigem minus kui prillides (ma koperdasin juba poes kahtlaselt kaua ja abitult asjade kottipanemisel), arvatavasti oli mul kõht tühjaks läinud, võib see olla ka reklaam rubriigist “Sa pole sina ise, kui nälg kallal! Võta Snickers!”

      Ja vastu posti jooksnud pahur peategelane jookseb pärast hoopis mööda posti üles.

    • nodsu said

      ja mis kiirusevektoritesse puutub, siis noormees seisis alguses sama paigal kui post (samahästi oleks võinud niisiis tema otsa kõndida, kuigi siis poleks seda ehk juhtunudki, sest tähelepanu hajutajaid oleks olnud ainult üks: “kas buss tuleb?”)

  10. nodsu said

    ühe kidura epigrammi pigistasin välja:

    Saatusel naerda on moeks, nähes surelikkude plaane:
    väljuda mõtlesid poest, tee peal ent oli post.

  11. […] kohupiim kapis; ja teiseks olin kaks sügavkülmas seisnud peaaegu tühja jäätisepakki oma koljut jahutades pehmeks sulatanud ja nende jäätistega tuli midagi pihta […]

  12. Teresa said

    Lääne-Euroopas pannakse sinika vältimiseks selle koha peale toores lihatükk. Mul tuleb meelde üks selline huvitav kukkumise lugu, mille minu mehele rääkis keegi, kelle tuttavaga see oli juhtunud. Mees kõnnib kenal kevadpäeval mööda kõnniteed,kui kuuleb kedagi möödaminejat ütlevat, nüüd see mees kukub küll sisse. Ta hakkab ringi vaatama, kes kuhu kukub, kui taipab kanalisatsiooniaugtust sisse pudenedes, et tema see ongi, kes kukub.

  13. ma aegajalt mõtiskelen, et kuidas tantsimine ja seega üle keskmise koordinatsioon [notsu] (toim. parandus) puhul nagu üldse ei laiene kõndimisele? või just sellepärast? – mina tean et olen aegajalt kohmakas ja kõnnin liigagi ettevaatlikult, aga … ei, see pole ka loogiline. niiet kui on seal loogika siis seleta mulle ka. ei ole ju nii et [notsu] tantsiks ainult rangelt seatud tantse – improvisatsiooniliste liikumistega tantsud peaks mumst teoreetiliselt aitama ka postide ja laudade vahel tantsida? seega: ainuke seletus mis nii teooria kui ka faktidega kokku läiheb, on see, et keegi tõesti kasvatab need postid alatult sinna kohta siis kui sa ei vaata. nagu alatu kaastantsija paneks jala ette…aga kas isegi siis ei peaks alateadlik koordinatsioon sisse lülituma?
    ja kui juhtum postiga (ilusast mehest rääkimata) oleks rom kom, siis ei ütleks damsel et jäin teid vaatama, vaid mämmutaks midagi ee… eimidagi… lihtsalt… ja võibolla naerataks oma kingale sellise näoga et king kohe aru saab et naeratus pole temale mõeldud.

    • nodsu said

      üks seletus on ilmne – looduses peab valitsema tasakaal.

      teine lambikas seletus, et ma raiskan koordinatsiooni jne mujale ära.

      nali naljaks, mis kõndimise koordinatsiooni ja tasakaalu puutub, siis nt libedate tänavatega mul häda ei ole – ma ei mäleta, millal ma viimati libedaga kukkusin, kuigi libisenud olen mitu korda. küllap on kõik taandatav hajameelse professori sündroomile – võrdluseks hüpoteetiline professor, kes mäletab sumeri keele ebaregulaarseid verbe, aga mitte seda, et pani prillid külmkappi.

      st et millal ma ümbritsevale maailmale keskendun ja millal mitte.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: