Lapsukesed, keda ma kuulen, kui ma käin siin ja seal ja teen seda ja teist

juuni 4, 2018

Laps laulis traumapunktis:

“Sädeleb, sädeleb, aisakell… Sädeleb, sädeleb, aisakell…”

Ja nii ikka paar minutit jutti.

* * *

Valisin söögikohas tükk aega lauda – tõelise eestlasena oleks tahtnud süüa kohvikuruumis, kus kedagi teist ei ole, aga valida oli ainult niskeste variantide vahel: 1) baariletile lähim ruum, kus on täiskasvanute laudkond; 2) lehtlaks maalitud ruumis üks mees; 3) kolmandas ruumis seltskond, mida pidasin pealiskaudsel vaatlusel perepeoks. Baariruumis oli pime, lehtlaruumis umbne (see oli ju libalehtla), läksin istusin perepeo kõrvale.

Maha istudes selgus, et see oli hoopis väikeste poiste pitsasööming ja et ma olin valinud parima võimaliku istekoha: mu toit ei olnud selline, et söögi kõrvale saaks lugeda, aga väikesed poisid pakkusid lakkamatut kuuldemängu.

Pärast asjalikku arutelu Marveli superkangelase-filmide üle ja lühidat kraaklemist teemal “Miks sa mind soolaga viskasid? – Aga sina ajasid mulle seda-ja-seda peale! – Aga ma kogemata, aga sina viskasid meelega! – Aga sa ajasid mulle seda ikkagi peale! – Aga miks ainult mina selle eest õiendada saan, kui tema ajas ka!” jõudis jutt kuidagi sinnamaani, et külmas vees tõmbuvad munad keha sisse. “Nagu pahupidi munad!”

Pärast pikka arutamist avastas üks: “Kuulge, lõpetage ära, siin on inimene ja ta üritab süüa!”

Millised taktitundelised lapsukesed.

Selle korralekutsumise ainus tulemus oli küll see, et edasine arutelu käis suure itsitamise saatel. Sh minu oma, kuigi ma üritasin seda varjata. Niisiis kuulasin ma edasi, vabisedes nagu suruõhupuur:

“… saad aru, käis ujulas ja kerad läksid sisse. Käis ujumas ja pärast läks ilma munadeta koju!”

Suur itsitamine.

“Kalad sõid munad ära!”

Lühike vaidlus, kas ujulas on kalu, kõrvalepõigetega kalade lühikese mälu teemale: “Ahvena mälu on kolm minutit! – Kuldkalal on veel lühem! – Kuldkala ei ole üldse olemas!”

Ja siis läksid nad itsitades laiali ja mina sain oma söömaaja nüüd juba vähema vabisemisega lõpule viia.

Advertisements

4 kommentaari to “Lapsukesed, keda ma kuulen, kui ma käin siin ja seal ja teen seda ja teist”

  1. Morgie said

    Oih, nii tore 😀
    Ma turtsun nüüd ka nagu kompressor.

  2. AWWW.
    Ma täitsa usun ka, mul on kodus kohati suht sedasama.

  3. nodsu said

    Tagantjärgi tuli meelde, et enne superkangelasi oli neil käsil küsimus, mida ülikoolis õppida, sellest aspektist, et “kelleks tahan saada”. Arstieriala juurde käis täiendus, et Soome arstiks, mispeale sõber turtsatas: “Soome arstiks! Siis juba… Brasiiliasse* arstiks!”, mispeale ütleja seletas, et eiei, Soome minnakse päriselt ka.

    ———————————————————
    * tglt ei ole mul päris hästi meeles, mis riiki, igatahes üks kauge koht ta oli.

    • Kaur said

      Mul käis just vannitoas kahe marakrati vahel muusikateemaline arutelu. Kas “jonn ja rõõm” või “junn ja rõõm”?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: