Muljed

august 9, 2018

“Do you know where the bathroom is?” küsisin ma pikalt ja sihvakalt, haldjaliku ilu ja baleriini kehaehitusega blondilt Tšehhi neiult, kes alati malbelt ja lahkelt naeratas, kui kellegi pilgud tema omaga kohtusid.

“I don’t know where the bathroom is, but the toilet is here,” vastas tema oma kõikumatu haldjaliku malbusega.

*

No ma ütlen. Kui ma juba olin kastanjettidega tantsimise ajal otsustanud, et mitte keegi ei hakka mind enam kunagi armastama, sest ma ei oska piisavalt hästi tantsimise ajal mängida või mängimise ajal tantsida, tundus selle järel hea mõte panna oma ebakompetentsuse sügavus uuele proovile, minnes balletitundi, mis oli pealegi suuremalt jaolt tšehhi keeles.

Aga minu suureks üllatuseks oli see päris rahulik ja leebnustav kogemus. Ja nendes tšehhikeelsetes võimlemis- ja balletitundides käimise peale hakkab tasapisi üha rohkem tšehhi keelt külge jääma. Just niipalju, et nad arvavad veel, et minu kuuldes võib rahumeeli tšehhi keeles kedagi taga rääkida, aga ma saan sellest juba lõbu tunda.

Poodides ja üldse igal pool kipub mul küll pigem mingi lääneslaavi algkeel suust välja tulema. Nii peavad nad mind viimati veel tubliks poolakaks, kes ei üritagi põtra mängida (viie aasta taguse Praha suvekooli ajal sain teada, et tšehhidele käib närvidele, kui Poola turistid tulevad ja mõtlevad, et miks peaks nad midagi muud kui poola keelt rääkima, nagunii kõik saavad aru – isegi kui neil on selles õigus).

Mu lemmiktantsupartner K. (kellega ma polegi veel eriti tantsida saanud, nuuks) on päriselt tubli poolakas, kellel on tšehhi sõnaraamat kogu aeg ligi.

*

Mina ja eelarvamused: avapeol tutvustati meile õpetajaid ja ühest balleti- ja võimlemisõpetajast arvasin ma, et ta hakkab mulle närvidele käima, sest ta on laia kehakeele ja kõva häälega meesterahvas. Mõtlesin pahuralt selle peale, et kursuse keskel vahetab ta selle neiu välja, kellega ma juba harjunud olin, äh, nagunii kukub laiama.

Aga kui ta lõpuks meile tundi tegi, oli ta lahke, julgustav, tähelepanelik ja piisavalt taktitundelise huumorimeelega.

*

Český Krumlov – või tema vanalinn, aga siin ongi suhteliselt palju vanalinna – meenutaks muidu päris palju Tallinna oma, aga on väiksem ja vähemate turistidega. No ja jõgi on siin ka, mis meanderdab sinka-vinka iga natukese aja tagant majade vahelt läbi. Vahemaad, mis kaardi peal paistavad hiiglapikad (sest ma käin lõppeks kaks või kolm korda üle jõe!), võtavad päriselus maksimaalselt viisteist minutit rahulikku jalutamist. “Nagu mängulinn,” leidis Vene neiu. Jane leidis pigem, et nagu filmi võtteplats, sest renoveeritud ja krohvitud müüridele on vanad müürikivid trompe-l’œil põhimõttel peale joonistatud nagu Bauska lossis. Topograafia kokkusurutus aitab sellele muljele muidugi kaasa – tunne on, et lükkad sõrmega ja kukub ümber, aga tegelikult on müürid paksud.

Müüridest rääkides oli meil täna privileeg lossimüüri terrassidel soojendust teha, küllap lõbustades pildistavaid turiste, keda ennast nii eksklusiivsesse kohta ei lasta. Pärast võimlemise lõppu tuli välja tõsiasi, et meie jällegi ei saa tõsiasja moel välja tulla, sest terrassivärava võti, nagu näha, keeras ainult väljastpoolt. Mispeale leidus noor ja tugev mees, kes ronis üle müüri ja võtme läbi väravaprao vastu võttis.

Mina lõbustasin jälle Wrocławi sõpru sellega, et käisin öösel riietega ujumas – kui seda nüüd ujumiseks nimetada saab -, sest ma ei tahtnud kohalike tundeid oma sündmatu alastusega solvata. Ma alguses kaalusin, kas teha sõprade ees nägu, et kogemata, aga lõpuks kasutasin parem nende abi ja andsin pluusi nende kätte hoida, et vähemalt see kuivaks jääks. Suplus tegi mind hoobilt väga-väga õnnelikuks, mis on arusaadav, millegipärast wrocławlasi Wrocławist ka, millest ma saan vähem aru. K. väitis, et nüüd oleks ta ka nagu ise vees ära käinud.

*

Täna tulin innovaatilisele ideele, et kui mul on hommikul poole üheksast kuni kaheni nonstop andmine käinud, ilma et vahepeal oleks süüa jõudnud (ja hommikul ei jaksa ju süüa, näiteks täna ajasin endale kõigest paar lusikatäit kohupiima ja rosinaid sisse ja segasin endale natuke soolaga vett kaasa, et nagu isetehtud spordijook noh), siis on järjekordsesse tundi minemise asemel hea mõte süüa, enne kui tuleb veel üks tund, kus on tõenäoliselt kõige keerulisem hakkama saada.
See parandas eilsega võrreldes asja niipalju, et ma 1) ei ramminud asja eest, teist taga jalga vibutades varbaga kivipiilarit; 2) ei langenud seejärel pisarateni masendusse, kui parema kastanjeti sõlm pidevalt liiga lõdvaks libises, nii et tremolo välja ei tule, ja vasakul nöör pidevalt kastanjeti lõugade vahele jäi, vaid mängisin siis süüdimatult lihtsalt “ta-pi-ta-pi-ta-pi” või vahel lausa “ta-hõkk-ta-hõkk-ta-hõkk” või “khh-pi-khh-pi-khh-pi”, olenevalt sellest, kumma käe kastanjetid parajasti häält ei teinud; 3) olin suuteline kätte saama info, et need, kellel paremini välja tuleb, on selle stiili õppimisega alustanud pool nädalat enne mind ja kaks neist on nagunii oma trupi abiõpetajad ja balletiprofessionaalid.

Isegi nina alla tulnud punn ei häirinud ja see paneb üleüldse mõtlema, et võib-olla saab osa tuska ja selle üleminekut hormoonide arvele panna, sest eks pahurus käib ju samuti hormoonidega nagu punnidki.

*

Teised tantsuõpilased on üle mõistuse toredad, eriti vaimustab mind üks käheda häälega naisterahvas, kes üritab tiheda tantsugraafiku vahelt ka oma lapsi karjatada, ja Vene tantsija, kes näitab üles kadestusväärset ükskõiksust oma väljanägemise disainimise vastu. See on vist nakkav, sest täna tegin ma kõik tunnid retuusides, lotendav pluus peale visatud – sõber Arni minestaks seda nähes õudusest, aga ehk lohutaks teda, et see kõik on kultuuri ja tulevaste esteetiliste elamuste teenistuses.

12 kommentaari to “Muljed”

  1. nodsu said

    Ise kirjutan, ise kommenteerin.

    Meelespea: mis asju mul palavama kliimaga kohas tantsu suvekoolis vaja läks ja mida mitte.

    Kaasavõetud kolmest retuusipaarist olen kandnud ainult ühte, sest lotakad õhukesest riidest püksid olid lihtsalt nii mugavad, et ma muudkui pesin neid iga õhtu või vähemalt üle õhtu, et haisema ei hakkaks.

    Neljast kaasavõetud sportrinnahoidjast oleks justkui vähe, sest sageli tahtsin ma rinnakat vahetada juba pärast ühte tantsu- või võimlemistundi, aga kui neid on päevas neli (ot loen üle: soojendus/jõuharjutused; barokk; escuela bolera; ballett; mõnikord teine sats escuela bolerat veel; väike õhtune seltskondlikuks koosviibimiseks mõeldud tantsusessioon – nii et tglt rohkemgi, kusjuures kastanjetitunde ma praegu ei arvestanud, aga nende ilmadega higistan ma seal ka), siis ongi ühe päevaga kõik mustad ja oo häda, kui õhtul ei jaksa enam pesu pesta.

    Lõpuks õppisin ära, et mõne vähemhüpliku tantsutunni võib hädapärast maikaga ära teha, eriti kui seal peal on midagi lauslohmakat – ainult et maikaga on palju palavam.

    Aluspükstega sama lugu, neid on palju vaja – vabalt võib kuluda mitu paari päevas, sest kui vahepeal käid end tantsutundide vahel duši all jahutamas, ei taha enam kantuid jalga panna. Olen praegu sel moel šlikerdanud, et niisama välja minnes lihtsalt ei kanna pesu, aint et siis on üks mu seelikutest välistatud ja oo häda, kui see peaks hetkel ainuke puhas olema.

    Madalad balletisussid on osutunud täiesti mõttetuks, sest kõike, mida nendega saab teha, on sokkis parem teha. Vbla ostsin vale mudeli (muidu riidest, aga pöia ja kanna all on samssnahast tallakatked, mis viivad mu tasakaalust välja, sest nad on jube tillukesed ja mul on tunne, nagu oleks milllegi kogemata peale astunud), õnneks ei olnud kallis.

    Vaesed vanad mitu korda paigatud džässkingad on see-eest kulda väärt. Vbla just tänu sellele, et vanad ja trööbatud ja jala järgi.

    Õhukesed laiad seelikud ja lohmakad pluusid palavas kliimas samuti.

    Suvemantli kaasavõtmist ei oska endale veel ette heita, sest siin piirkonnas võivat ilm väga järsult muutuda, nii et äkki tuleb veel tuult ja tormi üle elada. Pealegi on suvemantlil taskud, kuhu saab käsipagasist osa asju ümber villida, kui keegi peaks tahtma seda kaaluda.

    Lugemisprille pole kordagi vaja läinud, sest pole eriti mahti lugeda.

  2. nodsu said

    ja jee, täna sain oma lemmik-tantsupartneriga tantsida, kolm tantsu järjest.

  3. Kaur said

    Pesu äkki saab kohapealt juurde hankida…?

    • nodsu said

      esiteks pole mul siiamaani peaaegu söögi ostmisekski aega olnud, v.a mõni üksik päev, kui ma olen seda tohutu hoolega plaaninud (põhitoit on mul praeguse seisuga pitsa, sest see pitsakoht annab ka õhtul hilja süüa ja õhtul hilja on põhiaeg, kus mul on mahti linna peale minna).

      ja teiseks ei ole ma veel kindel, kas ma tahan tagasisõidul mingi äraantava pagasiga jamada (sest äkki otsustan ma tagasiteel ümberistumise ära jätta ja hoopis paariks päevaks Riiga jääda – kus mul on nagunii vaja kaks päeva hiljem olla – ja ma kardan, et ma ei saaks niiviisi oma pagasit kätte) ja kui ma tahan käsipagasi piiressse mahtuda, siis loeb iga gramm (siia tulles luges nt ka see, kas ma panen mündid taskusse või jätan kotti).

    • nodsu said

      ja kolmandaks olen ma selle reisi lõpuks ilmselt nagunii terve oma augusti eelarve hakkama pannud (v.a elektri- ja vee- jms-raha, mille kallale ma pole läinud). Õige mul veel vaja midagi juurde osta.

      St praegu on mul konto peal vaba raha järel mingi 4 eurot ja sellest peab idee järgi jätkuma 19. augustist kuni halvimal juhul 3. septembrini – sulli on muidugi rohkem, aga ma arvestan, et ka reisi lõpuni oma oma nädal aega ja välismaal saab ilma rahata palju halvemini hakkama kui kodus, nii et igaks juhuks arvestan, et seda raha mul reisi lõpuks enam ei ole. siis kui on, tuleb meeldiv üllatus.

      Ma pmst muidugi ka tean, et kui jumal tahaks, et me üle oma võimaluste ei elaks, ei oleks ta krediitkaarti loonud, aga ma üritan ka selles asjas suht konservatiivselt käituda.

  4. mul käisid muuseumis inimesed seattle’ist, washingtoni osariigist, aga nad olid nii kenad ja mõistlikud, noormees ja neiu, tulid iseseisvalt talinast bussiga ja kolasid ringi, niiet mul läks meelest ära ameeriklastele valmismõeldud õel küsimus miks nad peldikut vannitoaks nimetavad – do you piss in bath or bath in piss? why, just why? 😀
    sama viimane küsimus küllile – mul küll bathroom aktiivses sõnavaras ei ole. no aru saan häda korral…pikapeale… 😉
    et huvitav miks sa otsustasid seda sõna kasutada? kusjuures absoluutselt mitteameerika kontekstis. ma saaks aru kui oleks kursus kuskil seal, aga. 🙂
    ja seelikuid, õhukesi ja laiu, on parem kanda 2 tk korraga, kui alukaid ei kanna. ei ole üldse palavam ja siis pealmine ei lähe üldse mustaks. kui millegi sisse ei istu. mis võib ka juhtuda… 😉
    aga kas tants on seal tõesti nii märuliline et trennis peab alukatega käima? ma küll ei käinud… aga polnud ka märul eriti.

    • nodsu said

      nojumalissand. selle nimi on eufemism. konkreetsel juhul metonüümiline. “powder room” oleks juba liigse peenutsemisena tundunud ja pealegi oleks see asja kahtlase keeleoskusega vastuvõtja jaoks liiga keeruliseks ajanud. ja ma kardan, et ka briti eufemismid nagu “loo” või pikem variant “lavatory” (mis pmst tähendab ju sama, mis bathroom, aint et ladinapäraselt) võivad osutuda vähese keeleoskusega inimese jaoks liiga keeruliseks. tõsi muidugi, et nagu näha, oli eufemistika kui niisugune juba liigne ornament.

      mis alukatesse puutub, siis ma alustasin päeva esimest trenni (soojendus ja jõuharjutused nendele kerelihastele, millega on hea end tantsides sirgu hoida), tavaliselt õhukeste pikkade pükstega, pükste all nagu ikka tahaks alukaid kanda. ja seal tuli aeg-ajalt jalgu taeva poole ajada, ilma püksata oleks võib-olla kellegi ära šokeerinud.

      a kui sul on juba 2 õhukest seelikut ülestikku seljas ja alumine mustaks saab, sis tuleb teda ju ikka pesta ja siis olen ma ikka olukorras, kus mul on aint 1 puhas seelik?

      mul on neid aint 2 kaasas, peale selle üks paksem pikk seelik, mis ei ole kah väga palav, ja üks veidi paksem lühike seelik, mis on selleks tarbeks, kui peaks enne tagasijõudmist jahedaks keerama – või tagasi tulles maandumiskohas jahe olema, nagu teil seal praegu vist ongi – et retuusid jalga tõmmata ja nende peal kanda.

      a põhiline toariietus, millega ma ringi käisin, oli lihtsalt õhuke seelik, mida ma kandsin suvekleidina – sellise õlapaelteta kleidina, kumm hoidis üleval küll. sellega ma vähemalt KOGU aeg ei higistanud.

    • ep said

      A miks üldse peaks sellise ilmaga märgi riideid mitu korda päevas vahetama? Higistad nii palju soola välja, et kuivades muutuvad kõvaks? Mu meelest kuumaga higistamise point see ongi, et märg nahk jahutab ja aitab ülekuumenemist vältida (räägib inimene, kes higistab liiga vähe ja teab, mida ülekuumenemine tähendab). Ehk siis: higistamine on hea, märjad riided kuuma ilmaga on head, märg pesu ihu vastas on hea.

    • nodsu said

      märja pesu vastu pole mul midagi, aga sünteetika – millest sportrinnahoidjaid paraku tehakse – hakkab paraku ruttu haisema. ma proovisin vahepeal varianti, et loputan nad lihtsalt kähku läbi ja panen kasvõi märjalt uuesti selga, aga see päris hästi ei töötanud (vbla 1 kord töötas, edasi enam mitte, tahtis korralikumat pesu). pluss see, et nahk võib hauduma minna, kui ta on pidevalt niiske ja ummuksis. mittehigistava inimesena ei oska sa seda probleemi vbla ette kujutada, a selline keskkond meeldib tglt väga hästi mikroorganismidele ja niipea, kui nende hulgas peaks tasakaal käest ära minema, on kuri karjas.

      ja kui õnnestus vahepeal duši all käimise moment leida, siis oli ka läbihigistatud riieid veidi vastik selga panna, vähemalt mis pesusse puutub. pluus võis jah mitu korda seesama minna, sest selle higistasin ma lihtsalt vett täis.

      aga isegi pluus sai muud materjali ka kui ainult vett. nt see kleidike, mida ma pluusina seeliku peal kannan, oli neist kohtadest, kust ta vastu ihu puutus, järgmisel päeval suurte valgete soolalaikudega.

      ega see ei olnud ju ka lihtsalt palavusehigi. me saime kõvasti vatti nii vaimselt kui füüsiliselt. ja üks treeningsaal oli paraku rõskevõitu, nii et ühest küljest läks selg kohe märjaks, aga teisest küljest ei saanud see pealt ära aurata ja jahutus töötab teatavasti aurumise abil.

    • nodsu said

      soolast: ühel päeval käisin ja lihtsalt siputasin käeseljale soola ja lakkusin seda, sest tundus, et väga on vaja.

    • nodsu said

      higistamapanevast tantsumaterjalist – üks koreograafia, millest me katkendeid tegime, on see:

      ja siis oli üks seguidilla-õppekoreograafia, mis sisaldas mõnda sevillanase, mõnda jota-variatsiooni

  5. […] ja kui ka mitte tantsutunde arvesse võtta, siis kuuenda trenni algul – kui ma polnud veel taibanud, et kui ma söömise jaoks aega ei võta, läheb ka õppimisega halvasti – mispeale mul ei […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: