Uurin elu: higistamisest

september 9, 2018

Lugesin, mida Kitty mh antiperspirantidest kirjutab, ja mind hakkas paar asja huvitama.

Esiteks: kui keegi kasutab vahendeid, mis tõepoolest higistamist takistavad, mitte ei maskeeri, mismoodi ta oma keha siis jahutab?

Sest see ju higistamise kohastumuslik otstarve on. Et me saaks olla palavamas keskkonnas, kui muidu kannataks; või harrastada palavamaid tegevusi, kui muidu jaksaks.

Kallab ise endale vett peale? ma olen seda mõnes eriti palavas olukorras ise teinud, et organismi rasket higistamistööd kergendada, aga siis on riietel nii või teisiti märjad laigud. Õigemini – kogu riie on siis ise üks märg laik, aga ega vahet ei ole, sest kui mul ikka tõsiselt palav hakkab, on kogu mu riie üksainus märg laik ka omaenda organismi jõupingutuse varal.

Ja kui ei kalla, siis kuidas nad selle üle elavad? Ajavahemikus, kui mul on juba palav, aga higistama pole veel hakanud, on mul igatahes tunne: api-ma-suren-kohe-ära. Api-ma-suren-kohe-ära. Silme eest must, süda taob kõrvades, vererõhk on kuhugi keldrisse kolinud. Selle hetkeni, kuni ma järsku veest nõretama hakkan ja loodetavasti on niipalju liikuvat õhku, et seda aurustama hakata ja jahutusmehhanism korralikult töötaks. Pilt tuleb ette tagasi, kõrvus ei kohise, süda hakkab jälle löömise moodi lööma, tekib isegi midagi vererõhulaadset.

Teiseks: ütleme, et kellelgi on tsivilisatsioonilistel põhjusel higilaikude vältimine tähtsam kui seesmise jahutusmehhanismi töö ja ta tajub oma keha piisavalt hästi, et vajadusel väliseid süsteeme kasutada, et sellegipoolest ellu jääda. Ma ei tea, näiteks laseb endale konditsioneerist külma õhku peale või paneb jääkuubikuid krae vahele vms.

Sel juhul: kas ta võõpab kogu keha selle antiperspirandiga üle nagu see ärevushäiretega tütarlaps “Suure paugu teoorias”? sest loogiline oleks, et kui keha ei saa oma jahutust ühest kohast tööle, üritab ta seda teisest kohast. Mitte et ma sellest väga teaks, sest kui minu organism arvab, et on vaja jahutada, siis kukub ta nagunii igavesti suurest pinnast vett välja pritsima – leebemal, argisel, istuva eluviisiga juhul kogu näost, peast, turjast ja rinnaesisest. Raskemal juhul kogu torsost, veel raskemal juhul üle terve keha. Piisava palavuse juures võiks mind soolveepurskkaevuna tööle panna. Suvel tantsutundides nägin ma konkreetselt, kuidas suured tilgad minu pea küljest maha kukkusid; isegi jahedamas kliimas on mul pärast tantsimist _terve_ pluus märg, mitte üks-kaks kohta.

Või on viisakatel inimestel mingid kohad, kus riietel tohivad märjad laigud olla, ja mingid teised, kus ei tohi?

Advertisements

28 kommentaari to “Uurin elu: higistamisest”

  1. kitty said

    tead, et higinäärmeid on kaht sorti. need kaenlaalused on ühed ja üle kogu keha on teised. ja jahutamiseks on mõeldud need teised, aga kaenlaalustest ei ole inimesel tolleks otstarbeks suuremat kasu, nii et ei tohiks juhtuda midagi hullu, kui need antiperpirandiga ära blokeerida.

    haisema minema juhtub just see kaenlaalune higi (ja muud kohad, kus on sedasorti iginäärmed pluss karvad). sest see toidab mõnuga nahal elavaid baktereid ja no nii ta läheb. muidugi võiks lasta higil sealt voolata ja püüda lõhna lihtsalt deodorandiga maskeerida, aga efektiivsem on siiski ka antiperspirant juurde lisada.

    üle kere jällegi antiperspiranti panna pole mõtet, sest tõest, keha tahab jahutamist ja samas on see ülekehahigi pigem lõhnatu anyway ja no üleüldse, me oleme trennis, millest me räägime? mina tilgun ka rahulikult põrandale ja särgi väänan pärast välja.

  2. nodsu said

    Ma higistan niiviisi üle keha – või vähemalt üle terve büsti – vahel ka niisama.

    Seda, et eri sorti higid lõhnavad eripalju, olen ka ise tähele pannud, aga mul on vahe rohkem selles, kas ma olen rabeledes kiiresti särgi täis higistanud või on see mingi stressihigi. Asukoht loeb vähem.

    Ja kui vahel loeb ka asukoht, siis nuusutades ise oma eilse päeva särke (et kas pessu või kannatab veel kanda), olen jõudnud järeldusele, et kõige vastikumaks lähevad riided hoopis turja pealt. Nii et see on nähtavasti inimeseti erinev.

    (selle turja-asja põhjal olen aru saanud, et kõige paremad – eriti trenniks – on seljadekolteega riided, siis on mul esiteks vaja sealt vähem higistada ja teiseks ei hakka sinna siis midagi akumuleeruma. ja lahtiselt on seal nähtavasti ka mikrofloora tasakaal parem. pluss muidugi see, et jahutus töötab kiiremini.)

  3. kitty said

    nojah, lõppeks kui oled suurem higistaja, siis tulebki tihemini särke vahetada või napimaid riideid kanda (minu lahendus. aga mida see su seljadekolteegi muud on). või, noh, käia nende märgade särkidega, tühja sest tsivilisatsioonist – aga minul on märjaga ebamugav ikkagi enamasti. igal juhul üleni higistamist blokeerida ei tundu ei praktiline ega ka mõistlik, ja pole kuulda olnud, et see mingi levinud komme oleks 🙂

    “iginääre” mu esimeses kommentaaris on päris hea typo. või freudian:)

  4. nodsu said

    Lohmakad riided on ka head. Vähemalt mulle tundub, et kõige vastikumad bakteriaalsed protsessid toimuvadki riiete sees, mitte naha peal – mis tähendab, et kui õnnestub riideid nahast kaugemal hoida, on kohe palju rahulikum.

    No ja riidematerjal loeb ka, ainult ma pole neist seaduspäradest päris hästi aru saanud – mul on suurem osa pluuse puuvillased või viskoosist ja ikkagi on selle koha pealt suur vahe sees – mõni on selline võlupluus, et ei lä-he-gi haisema, pessu panen ma nad väljanägemise pärast või kui on tumedat värvi, siis põhimõtte pärast, et vahetevahel võiks seda pluusi kah nagu pesta – ja mõni teine läheb vastikuks juba esimese higistamisega. Olen juba ära õppinud, milliseid ei tohi trenni selga panna.

  5. KK said

    Trenniga kaasnev higi on vast teine teema ja suht normaalsusesse kalduv. Nagunii peale trenni ju loputad end üle ja vahetad riideid.

    Eraldi teema on ealine iseärasus ja teate see on lihtsalt väga häiriv. Käid pesus ja kui kuivatama hakkad, on higipiisad taas otsaesisel. Teed pooletunnise kõnniringi lõunapausi ajal ja taas, riided seljas sõna otseses mõttes märjad. Ma ei utreeri. Ma pole sugugi veel nii vana, et sellised piinad loomulik osa oleks elust aga no viimane poolaasta on ikka piin olnud.

    Nüüd ostsin miskised kapslid apteegist ja teate, mul on inimese tunne! Eile oli maal 24C ja ma olin koeraga pikalt väljas. Higi ikka tekkis aga talutav oli olla, järelikult asi toimib. Stressiolukorras pole veel testinud aga kohe tekib võimalus. Ma olen küll tänulik sellele, kes need kapslid välja mõtles. Deost pole eriti kasu, lõhna ehk peidab aga see on hetkeline.

    • nodsu said

      oo jaa, ma tean, mida sa silmas pead. Tulen duši alt ja hetk hiljem uuesti nagu vette kastetud. Kusjuures samuti: ma pole veel ju nii vanagi.

      Ning jah, erilist vahet pole, kas trennis või niisama istudes. Ikka viskab lärtsti kõik riided märjaks. Isegi ruumi temperatuur ei loe, eriti hull on talvel pakasega, sest no ei koori ju õueriideid miinus kahekümnega seljast ära.

      Mul on küll sellega vedanud, et esiteks töötan enamjaolt kodus, tähendab, võin ennast nii paljaks koorida, nagu vaja. Ja teiseks väitis üks sõbranna, kes mind kauem tunneb ja kellega ma olen korterit jaganud, tol korterijagamisperioodil, et mul veab, sest mu higi ei haise. Ma arvan, et absoluutne “ei haise” on liialdus, sest väga läbihigistatud pluusid lähevad küll vastikuks ja suvel olin hädas sellega, et juuksed ei kuivanudki higist ära ja kui neid piisavalt tihti ei pesnud, hakkasid sealgi lõhnaprotsessid toimuma, mis tähendab, et ma pesin neid rohkem, kui juuste tervise koha pealt hea oleks. Aga nähtavasti on mul sellega siiski lihtsam kui paljudel teistel. Ju siis on sellised lahked bakterid sattunud.

    • nodsu said

      pmst ainus moment, kus mind on häirinud higilõhn mu enda, mitte riiete küljes, oligi suvel juustes. ja pähe oleks ju isegi Lavilini keeruline määrida.

  6. Lavilin.

    ma ei saa ARU, miks inimesed mingeid teisi deosid (minu jaoks on kõik higilõhnavastased vahendid deodorandid) kasutavad. Nagu … MIKS?!?!?!

    • nodsu said

      tundub hea toode. Aga märgade higiplekkide vastu ei aita vist seegi. Ega soolarantide.

    • Ega ei. Ja pähe ka ei pane =)
      Aga kuna mina olen see tugeva higilõhnaga tüüp, kelle riided just kaenla alt higi järgi haisema hakkavad (kui hakkavad, eks ole) elik ülitüüpiline keskmine selle koha pealt, on mu suhtumine lihtne: kui ei haise, on kõik hästi.
      Kui haiseb, peab deodoranti kasutama =P
      Pesen rõivaid nagunii põhimõttel “vastu ülakehanahka käivaid riideid üle 4-5 korra järjes pesematuna ei kanna, pükse võib ka 6-7 kanda, aga sokke vast 3”.
      Elik ma lähtun sellest, et “must on, peab vahetama ja selle konkreetse eseme praegu pessu panema” aint siis, kui asi jääb alla mu piiride. Kui ülakehariie läheb juba teisel korral räpaseks või sokid esimese päeva järel.
      Aga kui Lavilini ei oleks, ma üle ühe päeva ei saaks midagi kanda viisakate inimeste seltsis, sest haiz on.

    • nodsu said

      mnjah, mul muutub neil üleni märjaks higistatud riietel tekstuur isegi rutem imelikuks kui lõhn tunda on. Riie muutub natuke jäigemaks ja mõnikord on ka käega katsudes imelikult kare või kleepuv või midagi vahepealset. Igatahes ei taha enam selga panna, mis siis, et lõhnab võib-olla veel täiesti õues pesunööril kuivamise järele.

    • nodsu said

      … ja nt ühel trennipluusil juhtus see viimati üheainsa trenniskäiguga. ma polnud teda päev otsagi kandnud! ainult kaks tundi tantsutrennis!

    • nodsu said

      ja suurepärast reisikleiti pesin viimaks sellepärast, et hakkasin kartma, et soolarandid ei tule muidu välja ja jääbki valgelaiguline. sest nähtavasti oli ta otsustanud, et lõhnu ei võta ta üldse külge, ja kangas oli selline hea, et ka käega katsudes ei olnud midagi tunda. ainult päikesekaitsekreemi lõhna oli kaeluses natuke tunda. ja va soolarandid turja ja külgede peal, kus higi mööda keha alla voolas. Nägi välja, nagu keegi oleks kleiti õmbluskriidiga seestpoolt sodinud.

    • nodsu said

      kle, aga nüüd ma hakkasin mõtlema, et äkki peaks ma oma halveminikäituvad pluusid niiviisi trennikõlblikuks tegema, et määriks hoopis pluusile Lavilini peale.

    • Tundub nagu halb mõte, aga eks sa ise tead =)

    • nodsu said

      kas ta määrib riideid?

      Aga tõsi ta on, et küllap leiab ka midagi muud antibakteriaalset, millega oma liiga… elulembeseid riideid töödelda.

  7. Kaur said

    Mehed vist higistavad rohkem kui naised. Samas pole ma kuulnud ootamatutest kuumahoogudest, ammugi sellest, et silme eest mustaks läheb.

    Sünteetilised trenniriided (särgid) lähevad mul haisema. Pesed ära – tundub puhas, aga kui grammi niiskust saab, siis haiseb. Nii et iseendal on vastik. Võib-olla aitaks mingi keetmine, aga lihtsam on neid särke hulgi odavalt osta. Kõik muidugi kingivad ka.

    Aga märg laik riidel on minu arust sotsiaalselt aktsepteerimatu. See nt segab mind rattaga tööl käimisel. Ma pean pärast sõitmist kindlasti pesus käima, ja siis veel jätma pool tunnikest varuaega korralikult maha jahtumiseks. Sügisel oleks kergem, aga see sügis ei tule ega tule 🙂

    • nodsu said

      Meestel esineb samuti kuumahoogusid, aga vähematel juhtudel kui naistel. Enamasti samuti ealiste iseärasuste korras (hormonaalsed muutused), mõnikord hormoonravi tõttu.

    • nodsu said

      ja ma ei jõua ära rõõmustada, et ma tööl ei käi – mis ma teeks mõnel hullemal päeval, kui ma olen iga paari tunni tagant nagu vette kastetud.

    • nodsu said

      tglt ma muidugi tean, mida – seda, mida väljas käies ikka. Avarad riided, dekoltee ja kirju riidematerjal.

    • nodsu said

      a see sünteetiliste riiete halb käitumine on põhjus, miks ma sageli kasutan sportrinnahoidjat õhukese puuvillase särgi peal. nii püsivad nad kauem kasutuskõlblikud. väga palavaga muidugi enam ei saa nii palju riideid seljas kanda.

    • Klari said

      Sünteetiliste spordiriiete haisemise vastu pidi aitama soodaga leotamine või äädikalahuses leotamine. Ma pole viitsinud veel proovida, aga jah, sünteetilised spordiriided hakkavad päris rämedalt haisema absoluutselt kõigil. Parim lahendus on maikad, aga meie kliimas on vähe sellist aega, kus maikaga joosta saaks (enamus aega on külm ja kui parasjagu külm ei ole, siis on nii palav, et joosta niikuinii ei saa).

      Ma lohutan end sellega, et sport ongi üks haisev ettevõtmine – meenutades klassikalist Tallinna Maratoni, kus mitmetes kohtades nii rajal kui finishialal Ice Poweri aurud silmanägemist võtma kipuvad 😀

    • nodsu said

      mis sa maikade kui parima lahenduse all silmas pead? et sünteetiline spordimaika, aga kui seal midagi peal ei ole, ei võta nii rängalt haisema? või ikkagi puuvillane, aga kõva elastaaniga?

    • Klari said

      Maika on minu jaoks parim lahendus selles mõttes, et seal pole kaenla all kangast. Ma higistan trenni tehes küll absoluutselt igalt poolt, aga kaenlaalused on ainuke koht, kus asi haisema kipub. Kui seal kangast pole, mis higi endasse imaks, siis on sellega probleem lahendatud.

    • nodsu said

      Vat siis. Inimesed on nii erinevad isegi higistamismustritelt – või selle poolest, kui lahke mikrofloora kuskohas elab.

      Mul lähevad trennis kantud riided vastikuks eelkõige sealt, kus nad kõige tihedamalt vastu keha puutuvad. Värvlist (olenevalt sellest, kas mul on särk värvli vahele topitud või mitte, kas seesama särk sealt kõhu pealt või siis värvel ise); ja sportrinnahoidja oma alumisest servast, sest sealt on ta kõige kitsam.

      Kui õnnestub sportrinnahoidja peale piisavalt avar pluus panna, siis see pluus ei pruugi üldse haisema minna – piisava avaruse korral isegi kaenla alt mitte – ja ma panen ta pessu lihtsalt sellepärast, et ma juba TEAN, kui palju ta seljas on olnud – või on soolarandid näha – või käega katsudes tunda.

    • Klari said

      Ma pean siinkohal küll jälle mainima, et tehnilisest kangast jooksuriided (sealhulgas ka kõikvõimalikud võistluste ametlikud särgid, mida igal pool muudkui lahkesti jagatakse) on haisema mineku suhtes ikka absoluutselt klass omaette. Ja nagu Kaur juba ka mainis – väga salakavalad. Pesed ära, on nagu puhas särk, paned selga, ja kahe minuti pärast kehasoojuse toimel haiseb nagu surnud raibe. Mis siis, et just võtsid puhtana kapist. Krt, igasugu imejalatseid see Nike suudab toota (mis paneb aafriklased 4% kiiremini jooksma), aga mittehaisevat särki nad teha ei suuda.

  8. Teresa said

    Ennemuistsel deodorantide ja antiperspirantide-eelsel ajal õmmeldi villastele kleitidele kaenla alla nn higilapid. Need olid nii paksud, et ka kaenlaaluste higistamise korral, ei hakanud kleidilt välja paistma. Need sai ära võtta, pessu panna ja uuesti külge õmmelda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: