Jälle saab keskaja tantsu õppida
september 23, 2018
Nimelt algava nädala lõpul, reede õhtust pühapäeva õhtuni, on 16-tunnine keskaja tantsu ja teatri kursus. Õpetamas jälle Jane Gingell.
Täpsemalt:
reedel, 28. septembril: kell 18-21:
laupäeval, 29. septembril kell 10-21 (10-13; 15-18; 19-21)
pühapäeval, 30. septembril kell 10-17 (10-13; 15-17).
Täpseid kellaaegu saavad osavõtjad vajaduse korral ehk pisut muuta, aga laias laastus on ajakava selline.
Koht on Tartu katoliku kooli võimla suur saal, Oru 3.
Lisainfot küsige kasvõi siitsamast.
Osalustasu on 20 eurot – nii väike järjekordselt tänu Eesti Kultuurkapitalile. 
Kuna muusika, mille järgi tantsitakse, on suuremalt jaolt Püreneede piirkonnast, siis ka koreograafiad meenutavad kõige enam sealtkandi (Baskimaa, Provence, Kataloonia, Galicia) rahvatantse. Jutustava sisuga cantiga’de (need on sellised rahvapärased palverännupajatuste-laulud, parajalt kollase sisuga, pealkirjad on kohati nagu SL Õhtulehest: palverändurit ründas lohe! nunn jäi rasedaks! palverändur hooras ja tappis ennast selle peale ära, aga neitsi Maarja päästis ta elu! loe juba täna!) juurde käib pantomiimilisem liikumine.
Avasta oma seesmine pühak/patune/kuradike/lohe/tantsulõvi!
——————————————————————
PS: vt materjali kohta ka eelmise suve kursuse postitust – teema on endiselt sama ja kunagi tahaks kõige sellega jõuda lavastuseni.
Millegi selliseni.
(Foto sain Jane Gingellilt endalt, see on tema tehtud.)
Kõlab huvitavalt. Kuidas väljendada väidet “nunn jäi rasedaks” tantsu läbi???
vat see oleks ka mulle huvitav küsimus. Võimalik, et see konkreetne cantiga jääb tegemata, sest neid on selline hunnik, et leiab ka kergemini lavastatavaid.
Kui me 2005.aastal cantigade-etendust tegime, siis jõudsin ma järgemööda olla sellistes osades: üks suvaline neitsi; ulakas kooripoiss; heade mauride vesiir; 2 lohejalga. Proovides sain alguses olla ka kurat, aga kuna mul oli nii palju orgunnitööd teha, siis mind kuradirollist lõpuks vabastati.
einovastupidi, seda saaks väga ilmekalt ja lihtsalt kujutada, pigem on küsimus “kuidas seda mitte-liiga-labaselt teha”…
nojah.
Palveränduri patustamine õnnestus küll maitsekalt teha.
lavastuslikult on muidugi alati ka see aspekt, et “kas siit laulust saab mõne efektse massistseeni”. selle jaoks on igasugused kuraditega ja lahingustseenid paremad.
“kõik nunnad jäid rasedaks”.
see kõlab pigem porutšik Rževski anekdoodi kui palverännulaulu moodi.
Oo, Rževskist saaks sada tantsu, tal ju pooled lood algavad “Rževski tantsib Nataša Rostovaga ballil ja”.
a see on teine ajastu. Sellele hakkame mõtlema siis, kui teeme Napoleoni-aegsete tantsude kursuse.
No klassikaline näide ju, et porutšik Rzevski või keskaeg, vahet pole, üks vana aeg puha. 😀