Geomeetria-aineline unekrimka

märts 11, 2019

(Järjekordse unepostituse üks ajend on see, et äkki KL kirjutab siis oma taimtegelaste unenäo kommentaaridesse).

Olime Robinson Crusoe saarel, kus meid ründasid piraadid, aga maru kehvasti ründasid, tulistades ei saanud üldse pihta. Lõpuks taipasime, et nad on kahemõõtmelised ja sellisena oli 3-mõõtmelises ruumis jube raske asju tabada. Näiteks kui me seisime kahekesi üksteisest veidi eemale, siis tulistasid nad nüri järjekindlusega meie vahelt läbi.

Järgmiseks oli meil plaanis kinni püüda üks sarimõrvar. Passisime võre vahelt, et äkki tabame ta uut ohvrit varitsemas, kui järsku märkasime teda – ja ta vaatas läbi võre otse mind. Oli selge, et ta on mind uueks sihtmärgiks võtnud, sest ta ei suutnud vastu panna, kui kedagi läbi võre nägi.

Kinnipüüdmise mõttes oli isegi hea, et see olin mina, mitte mõni tsivilist. Äkki on nii kergem teist kättegi saada.

Tuli ka välja, et selles ühiskonnas võis inimesi järgmisse mõõtmesse edutada. Et mul oleks sarimõrvari ees selge eelis, teisendati mind lõpmatusse mõõtmesse (või vähemalt nii kõrgesse mõõtmesse, et praktilises mõttes sama hästi kui lõpmatu).

Spetsialistid rõhutasid, et uue mõõtmelisusega kohanemiseks läheb organismil aega. “Mul ei ole aega,” hüüdsin dramaatiliselt, “mul on vaja mõrvar kinni püüda.”

Ja läksin mingit raketti kokku panevate töölistega kokku saama, et nende tunnistusi võtta. Nad olid kangesti ähmi täis, et lõpmatumõõtmeline tegelane nendega kohtuma tuleb; selgus, et nad tahavad mind puudutada ja selle privileegi eest on nad nõus kõik välja rääkima.

Valisin ühe töölise välja, tema katsus mind näpuga ja kukkus liikumatult maha. Kohe panid kõik töölised ajama, karjudes “ta ei ole veel kohanenud! ta ei ole veel valmis!” Nõustaja selgitas, et kui lõpmatusse mõõtmesse tõstetu organism pole veel uue olukorraga kohanenud, ei ole teistel teda ohutu puudutada. Küsisin murelikult, kas nad surevad siis ära. Ei, ütles nõustaja. Nendega juhtub lihtsalt see, et täitub nende suurim soov. Näiteks tema – osutas ta lamavale töölisele – on nüüd tšellomängija, tema nimi on Dmitri ja ta elab Moskvas.

“Siis on ju hästi,” olin mina kergendatult. Nõustaja mühatas, sellest võis välja lugeda, et ei tea nüüd midagi, kas suurima soovi täitumine ikka on hea asi.

Ta soovitas mul suhelda paari inimesega, kes on juba kauem lõpmatumõõtmelised olnud. Küsisin, kuidas ma nende juurde pääsen, tema seletas, et sellel uuel kujul on mul väga lihtne – piisab, kui ma telefonis numbri valin ja kohe saan telefoniliine pidi kohale minna.

Helistasin ennast kohale. Lõpmatumõõtmelised olid kaks noormeest, kes elasid ühikatoas. Asusime plaane pidama, kui ma avastasin, et lõpmatul mõõtmel on omad miinused: ma kuulsin kõiki nende mõtteid, lakkamatult.

Kaebasin: kuidas ma niiviisi plaanile keskenduda peaks saama, kui teie mõtteloba käib kogu aeg taustal?

Harjud ära, viskasid nemad kannatamatult.

Ja siis tuli mulle piinlik mõte: kui mina kuulen kõiki nende mõtteid, kuulevad nemad ju minu omi ka.

6 kommentaari to “Geomeetria-aineline unekrimka”

  1. Manjana said

    Nii hea stsena! Kirjuta see ulmejutuks, Reaktorile kindlasti meeldiks. See lõpmatusemõõtmelise idee!
    Mulle meeldib unenägusid seletada, aga sinu oma tundub küll tulenevat ulmekate lugemisest jms. Kas sa vaatasid mu instat? Ma näitasin seal just Robinsoni raamatut.

    • nodsu said

      Ma ei vaata üldiselt üldse kellegi instat. Erand oli eile, kui mulle kirjutas inimene, kellest ma ei mäletanud, kuidas ta välja näeb. Siis ma guugeldasin tema nime, vastus andis ainult insta-konto ja sealt sain vaadata.

    • nodsu said

      a mis mõjudesse puutub, siis ma tundsin seal unenäos ära kahe sarja mõjud: olin enne seda hiljaaegu vaadanud ühe “Rizzoli ja Islesi” osa, kus oli sarimõrvar, kellele meeldis mõrvatavad puuri panna ja läbi võre neile surmasüst teha. Ja teiseks “Orville’i” osa, kus kosmoses oli üks koht, mis oli 2-mõõtmeline, viidati sõnaselgelt ka “Lapikmaa” raamatule, kui keegi veel ise ära ei tundnud.

    • Morgie said

      Sinu unenägu on mõõtmatumõõteliselt parem, kui see “Orville” osa 😀

  2. lendav said

    Hea jah! Mul kipuvad uned olema enamasti kohutavalt kaootilised, ilus on siit lugeda, kuivõrd süsteemne võib unenägu olla. Mõõtmelisuse idee on lahe 😀 , kahemõõtmelised piraadid ja lõpmatusemõtmeline ise 😀

  3. nodsu said

    Täna oli mul kaootilisem seikluslik unenägu, kahjuks pole kõik meeles, aga peategelane – kes vahel oli minategelane, vahel nägin teda väljastpoolt – saavutas järjest rohkem mõjuvõimu. Kuni tuli välja, et ta on selle saavutamise nimel suhelnud olenditega väljastpoolt universumi ja need on siia sisse pääsenud. Kui see nüüd meenutab kellelegi Pratchettit, siis jah: kohe järgmiseks tuli olukorda päästma vanaema Weatherwax, kes tegi oma väega ruumi pimedaks, siis oli näha, et seintel istusid helendavad liblikad. Need olidki need olendid. Vanaema võttis raudpanni ja hakkas liblikaid püüdma, mitte laiaks löömise mõttes, vaid ta pani panni niiviisi vastu seina, et pann jäi liblika ümber. Kuna raud on antimaagiline aine, siis jäi universumiväline liblikas sinna lõksu. Ta küll hoiatas, et ühel hetkel saavad need olendid sellest aru ja siis neid enam nii lihtsalt ei püüa. Aga selle ruumi liblikad saime küll kõik kätte. Pidime jääma kordamööda valvesse, kui mõni veel ilmuma peaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: