Digiõigused vs filternet

märts 26, 2019

Blogimise asemel jagan seekord digiõiguste rahvaalgatuse linki – loovisikuna, kes ühtlasi tegeleb pidevalt õigustekstidega. Ise juba andsin allkirja.

Taustainfoks (et mis jutt see masintsensuurist elik automaatfiltritest on) vt, mida vikipedistid kirjutavad.

4 kommentaari to “Digiõigused vs filternet”

  1. See on idiootne seadus, aga inimesed (mina ka) enam ei suuda tunnetada võimalust, et meie internetti muudetakse oluliselt. Seni on mingi tüütu “jah, luban küpsiseid” klikkimine aint muutuseks tulnud ja kuidagi on tunne, et sel tasemel muutused tulevadki ja no see on suva tegelt ju.

    • nodsu said

      Eestis kisub praegu ka sisepoliitika tähelepanu endale. Vt kui palju ACTA vastu demonstreeriti, tähendab, päris ükskõik ei ole. Aga ajastus oli eestlaste koha pealt halb.

      Loodan täna (kus see direktiiv on parlamendis vastu võetud) Euroopa Kohtusse kaebamise peale. Isegi kui õigust privaatsusele jne mitte arvestada, on see vastuolus varasemate euroõigusnormidega, e-kaubanduse direktiiviga näiteks.

    • nodsu said

      Loen vahepeal kommentaariumidest, kuidas ettevõtjad arutavad, mis skeeme rakendada, et filtrikohustusest pääseda. Või arutamist, et kas nüüd tuleb peer-2-peer ajastu tagasi.

  2. Oop said

    Imestasid Lotmani blogis, et mis Kelamiga juhtus. Kirjutasin selgituse konteksti kohta, aga ma muidugi ei tea, ka Miša selle välja kannatab. Nii et igaks juhuks kopeerin siia ka.

    “Vähemalt tuleb möönda, et IRL on selles asjas ajanud väga kenasti järjekindlat Euroopa Rahvapartei (EPP) ja Saksa kirjastuskontsernide joont, mille peale võib kindel olla. Kui olid konsultatsioonid, mis andsid üsna valdavalt eitava seisukoha, järgnesid õiguskantsleri kriitika ja justiitsministeeriumi enda skepsis, tegi Reinsalu sellest kõigest valitsuse istungil kokkuvõttena Eesti riiklikuks seisukohaks tingimusteta toetuse, mida hiljem on erinevate piinlike “argumentidega” (nt vajadus suurriikide soove silmist aimata) toetanud ka Reinsalu alluvad. Kelam on hääletanud kogu aeg täpselt samamoodi ja korduvalt ka tsensuuri toetuseks avalikult sõna võtnud, küllap tuletab see talle noorust meelde ja tekitab mõnusa nostalgia. (Nõukanostalgia on moes, eks ole ka Rüütel ja Pärnaste praeguseks samas parteis.) Linnamäe suunas Postimehe karmi käega Isamaa joonele, nii et seal ei võeta Ansipi demagoogia kriitikat isegi arvamustoimetuses enam vastu, rääkimata nende enda ajakirjanike sõnavõttudest ja uudiste raamistamisest. Ning Isamaa eestkõneleja Mart Raudsaar, Ajalehtede Liidu tegevdirektor, kuulutas mullusui suisa suuda, et lehekontsernide kasumite nimel võiks Vikipeedia maha surra (keegi talle sellist dilemmat ei pakkunud, täitsa ise leiutas). Seega on IRL igati usaldusväärne erakond, mille seostamine sõnavabadusega on sulaselge laim.”

    Vabandust, et olen neil päevil veel kibestunum ja küünilisem kui tavaliselt. Eks siin ole mõned faktorid.

    Aa, ja künismiga jätkates veel: kahtlen sügavalt, et on mingit tolku petitsioonist (Eestis on rahvaalgatuste maksimaalne siduv järelm, et Riigikogu peab selle suures saalis mokaotsast jutuks võtma), mille teksti lähemalt lugedes on osutub põhitaotluseks, et Riigikogu püstitaks koostööplatvormi. Just nagu keegi riigi abita ei oskaks vikit püsti panna või nagu meil riiklikult ridamisi platvorme juba püstitatud ja kõdunud poleks. Üldiselt peaks minu meelest igasuguseid taotlusi ja programme tegema nii, et sinna ei saaks kergesti linnukest teha ja siis unustada. Samamoodi, nagu hea loosung või üleskutse või manifest on nii konkreetne, et see ei sobi kõigile.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: