Reisimärkmed pärast reisi ja muu pudi

september 2, 2019

Mida räägib inglane olukorrast kodumaal:

“ma olin Brexiti pärast mures, aga nüüd jääb see ausalt öeldes selle varju, et Boris Johnson on peaminister. Millelgi, mida ta räägib või teeb, pole mingit seost sellega, mida ta eile rääkis või tegi. Ta on nagu laps, kes on endale revolvri mängida saanud, opositsioon on jõuetu ja meie riigistruktuuril ei ole kellegi temataolise vastu eriti mehhanisme. Ma mõtlen, et äkki peaks kolima Šotimaale, seal on vähegi lootust. Miks ei võiks Inglismaal olla sellist peaministrit nagu Nicola Sturgeon?”

*

Lendasin nüüd esimest korda elus Tallinnasse, seni olin siit ainult startinud. Lennujaam näeb ka saabujale kena välja, trammi peale minek on sujuv, tramm sõidab kenasti vaikse suhinaga, väga meeldiv aklimatt pärast Wrocławi kuldset ühistransporti.

Ja siis olen ma kesklinnas ja üritan Mustamäele saada ja sumaks nagu jalgupidi kissellis. Kokkuvõttes läks mul lennujaamast Mustika keskuse juurde saamiseks sama kaua või rohkem aega nagu Varssavist Tallinna lendamisega, ja isegi kui Tartusse sõidaks ma Tallinna lennujaamast kauem, oleks see mugavam. Ma ei tea, kas mingid trollid olid vahelt ära võetud või mis, aga igatahes neid ei tulnud ega tulnud, ja kui lõpuks tuli, oli see puupüsti täis.

Ja õudselt kasulik oleks ka, kui Vabaduse väljaku ühistransapeatused oleks rohkem ühes kohas koos, mitte nii, et pead üle ristmiku sinna-tänna traavima.

Wrocławi lennujaam on pisike ja nunnu, silma järgi väiksem kui Tallinna oma, kuigi linn on kaks korda suurem. Ju loeb siis see, et ta ei ole pealinn. Turvaalas paistis olevat ainult kaks söögikohta, neist üks väike mõttetu kohvibaar, aga teine oli korralikum ja mõnusam kui ükski Tallinna või Riia lennujaama oma. Ja imeilusad suveniirid, parem nänn kui üheski kesklinna kingipoes, lausa kahju hakkas, et lendu nii vähe peab ootama. Ega ei teagi, kas sinna enam satub, Wrocławist lennukiga tulemine tundub mulle ikkagi paraja ekstravagantsusena, seekord läks lihtsalt kiireks.

Lennukis avastasin, et mind oli pooleliitrisse pudelisse unustatud veelonksuga turvakontrollist läbi lastud (ja asi ei saa olla selles, et mul on nii loll ja aus nägu peas, sest seda, ega mul kuskil mingeid relvi ei ole, nad põgusalt kontrollisid, kui mu kingad piiksuma hakkasid).

Tundub, et Wrocławist Varssavi kaudu lennates on tund ja 25 minutit ümberistumiseks üsna täpselt piisav: õigesse väravasse jõudmisest pardalepääsuni jäi lõpuks ainult viis minutit, sest pärast maandumist läks lennukil miskipärast terve igaviku jagu jupikaupa ringipopsutamist, et terminalibussi juurde jõuda, ja bussil endal teine igavik, et reisijad kokku koguda. Kuskilt suuremast kohast ja suure lennukiga saabudes läheks ehk rutem.

*

Teenimatutest hüvedest: roos, mis juunis juba õitses (kolme suure õiega), ajas augustis endale uued nupud külge ja kui ma nüüd koju jõudsin, oli tal juba neli suurt õit. Ja seitse nuppu. Ma ei annaks ka pead, et ta sügise peale veel mõnda ei ürita kasvatada. Pikkust on tal varsti sama palju kui mul endal.

Teenimatu on see sellepärast, et minu aiapidamine ei ole õieti üldse aiapidamine, vaid meenutab rohkem korilust. Roos on mul ainult tänu sellele, et Rakvere trupp kinkis ühel Pärnu hansal mulle istiku. Vist kolm aastat tagasi. Minu panus piirdus sellega, et istutasin ta eesaeda kahe maja vahele plangu veerde piparmündipeenra kõrvale maha, tõin selleks natuke mulda juurde, sest muidu poleks ta juured äragi mahtunud – eesõues tuleb nii kümnesentimeetrise kidura mullakihi all munakivisillutis vastu – ja esimesel talvel isegi üritasin teda katta – kuhjasin varre ümber turbakomposti ja kaktusemulda. Järgmistel talvedel ei tulnud korralikust katmisest midagi välja, sest lumi tuli enne maha, kui katmiseks sobivalt kuiv ilm oleks mind sobivalt virgas olekus tabanud, kuhjasime talle siis lihtsalt lund peale.

Aga tema kasvab pooleteise meetri kõrguseks, kasvatab kapsasuurusi õis ega tee teist nägugi. Kuigi ta pidi olema teehübriid, mille kohta lugesin kuskilt, et kapriisne ja kardab külma. Igatahes jäi ta mul eelmisel talvel enne lund tagasi lõikamata ja kui ta hange alt välja sulas, oli tal veel isegi haljaid elusaid lehti otsas.

Võib-olla on ta ennast läbi vana munakivisillutise ajanud ja sööb selle alt hobusesõnnikut, mida siin pärimuse järgi peaks leiduma, ja selle rammu peal ta enam muud ei tahagi. Või meeldib talle siis piparmündi naabrus, see pidavat lehetäisid eemal hoidma, ja sellest, et piparmünt kipub ise paras umbrohi olema, ta nähtavasti ei hooli, sest on ise suurem.

42 kommentaari to “Reisimärkmed pärast reisi ja muu pudi”

  1. KK said

    Wroclaw oli pisike jah, ma nillisin keraamikat aga hinnad olid linnas odavamad ja ma ei raatsinud.

  2. Morgie said

    Tallinna ühistranspordiliinid väga ilmselgelt ei mahu Vabaduse platsile ühte kohta ära, isegi need, mis samasse suunda liiguvad. Mingi kena terminal võiks ju olla, suunaviitadega ja puha, aga see on ulme. Asja parandaks see, kui kõigi nende erinevates kohtades asuvate peatuste nimi EI OLEKS Vabaduse väljak, vaid vähemalt mingid numbrid taga, et reisija teaks.
    Nt Viru keskuse sõlmes varieeritakse peatuste nimesid natukenegi.

  3. Kaur said

    Kohta A -> kesklinn -> koht B võtab Tallinnas bussi-trammi-trolliga umbes tunni. Kui võtab rohkem, on imelik. Aga lennujaamast peaks Mustamäele mingi otseliin ka minema? (Lisaks tundub mulle jube kahtlane, et keegi tahab saada Mustika keskuse juurde, mul on elus sellist vajadust olnud umbes kaks korda ja siis ka suht veidratel asjaoludel)

    • nodsu said

      Mustika keskus on hetkel koodnimi A. H. Tammsaare tee peatuse kohta. Mul oli sinna asja.

      Kui ma vaatan reisiplaneerijast, siis väidab see, et nr 13 peaks sinna see otseliin olema, aga ta ei välju tegelikult lennujaamast, vaid sinna peaks kuidagi kas üle raudtee ja Peterburi tee või teisele poole Järvevana teele orienteeruma ja seljakotiga + väsinult ma seda küll ette võtma ei hakka.

      Veidi parem variant oleks trammiga Ülemiste jaama peatusse ja sealt Pae peatusest nr 12 peale, aga jällegi pole kaardi pealt päris selge, kuidas ühest peatusest teise üle Peterburi maantee kulgemine käima peaks ja suure seljakotiga + magamatult ei taha eksperimenteerima hakata. Vbla kunagi puhanud peast võtan ette Tallinna ühistransa-orienteerumisretke ja ajan kõik need lennu- ja bussijaamaümbruse trajektoorid välja – et kuidas PÄRISELT eri peatustesse pääseb, mitte linnulennult.

      Igasugused planeerimis- ja kaardirakendused kipuvad pahatihti jalakäijat kas linnulennult üle majade, kivide ja kändude suunama või siis annavad neile täpselt sama tee, mis autodele (nt minu kodu lähedal ei tunnista guugelmäps teatud trajektoore planeerides ühte trepiga tänavalõiku, midapidi saab tegelikult kõige lühemat teed mäest alla).

      Niisiis tundus mulle jalgsimaastikku tundmata kõige turvalisem lahendus sõita trammiga kesklinna ja sealt edasi trolliga – sõidan küll kauem, aga ei pea eriti seiklema – , aga trolli ei tulnud, ei tulnud ega tulnud. Kuna siis, kui ta lõpuks tuli, oli ta ka puupüsti täis, oletangi, et vähemalt üks troll jäi vahelt ära.

  4. Manjana said

    Ma oletan, et sa tead, aga ma küll elan Tallinnas, aga mustakal käin harva ja alles mingi aeg tagasi avastasin, et troll 2 asemel on buss 24, mis sõidab sama marsuuti ja suht tihti ja pole liialt täis.
    Ja on veel olemas äpp “trafi”, mis näitab kus konkreetselt erinevat Tallinna bussid-trollid-trammid hetkel asuvad ja graafikuid.

    Üle Eesti (sh. Tallinn) reisimiseks ma kasutan google mäppi, mis näitab täpselt aegu, kuidas erinevaid transpordiliike kasutada, et nõutud ajaks kohale saada või sobival väljuda. Kusjuures seal on olemas täiesti suvakad maabusside õiged graafikud, rääkimata rongidest ja muust.

    • nodsu said

      Sinna, kus mul vaja, lähevad trollid 1 ja 5, mitte 2, ja seetõttu ei sobi ka 24 (nad kõik lähevad parimal juhul mu sihtkohast veidi enam kui kilomeetri kaugusele). Oleks mul selle Sõpruse puiesteele vaja saada olnud, oleksin palju rutem saanud.

      Guugelmäppidest on kõige rohkem kasu siis, kui sa kohalikke olusid juba tead, nt seda, et siit läheb tglt otse üks jalgtee, mida guugelmäpp ei näita – või et siit tegelikult läbi ei saa, sest see tee on kinni pandud (nt Tartus näitas ta tükk aega endise Kuperjanovi tänava Du Nordi hoovi läbikäiku ka siis, kui sinna oli juba plank ette ehitatud).

    • Manjana said

      Nojah, ma üritan mustakal pigem rattaga käia.
      Ma pidasin googli kaarti abi all silmas ühistranspordi organiseerimist, see töötab väga ideaalselt.

    • nodsu said

      saan aru, aga ma pidasingi silmas, et kaks eri liinide peatust (nt trammi Ülemiste jaama peatus ja bussi Pae), mis on kaardi peal lähestikku, nii et kaart soovitab trammilt bussile ümber istuda, ei pruugi siiski olla jalgsi minnes niisama lähedal, vaid võivad eeldada näiteks poolekilomeetrist tiiru, sest valgusfoor või tunnel on alles nii kaugel ja mujalt ei pääse.

    • Manjana said

      Mõnikord ta kõike ei tea jah

  5. Mitte-tallinlane maksab kahe ühistransa pileti eest vist 4 eurot? Trammist viimati piletit ostsin, siis oli igatahes 2 eurot. Umbes 4-5 euro eest saab lennujaamast Mustamäele juba Yandexi või Boltiga. Ajakulu ca 12 min.

    • Kaur said

      Ma just mõtlesin, et EI kirjuta “võta takso”, aga Kristallkuul tuli ja tegi ikka ära 🙂

    • nodsu said

      ei maksa, sõidukaardiga on tunnipileti hind 1.10 ja ma vist kuidagi mahtusin selle piiresse ära, sest viimasesse sõidukisse astumise hetkel ei olnud veel tund esimesse sõidukisse minekust möödas.

      Yandex ja Bolt töötavad vist ainult nutitelefoniga.

      ja normaalses euroopalikus linnas võiks ikka päris ühistranspordiga sõita saada, mitte mingi taksoga. See lennujaamast väljuv tramm nägigi alguses täitsa euroopalik välja, kohe uhke tunne oli, et Tallinna saabuvatel välismaalastel selline kena edasiliikumisvõimalus on.

    • nodsu said

      “viimasesse sõidukisse astudes” tähendab seda, et ma üritasin kesklinnast kiiremini minema saada ja eri liinide sõidukeid kombineerida, aga sellest ei olnud kasu, sest isegi Hipodroomi peatusse jõudes, mis peaks teoreetiliselt rohkem Mustamäe teed mööda sõitvaid liine pakkuma, mitte midagi lihtsalt ei tulnud.

    • nodsu said

      Mu mõtlemine käib umbes nii, et Mustamäel on niigi liiga palju autoliiklust ja siis, kui ma võtan takso olukorras, kus ma siiski teoreetiliselt peaks teisiti saama ja mul otse tuli takus ei ole, olen ka mina selles mõttetus autorohkuses üks süüdlane.

    • kaur said

      Millest tuleb üldse idee, et inimene on teenust tarbides “süüdlane”?
      Kui sulle on mugavam sõita taksoga (raketiga, tankiga, …), siis sõida taksoga (raketiga, tankiga..) ja kogu moos.
      Liberaalse ühiskonna eeldus peaks olema, et ühiskonna liige on oma valikutes vaba ja võib teha seda, mis talle hetkel mugavam ja mõnusam tundub.

      Mõistet “süü” ei peaks tarbimisühiskonnas selles kontekstis küll kasutama.

    • Kaur, kes sind persest hammustas? Ma saan aru, et sul on minu vastu personaalne vimm, aga katsu üle olla. SINA jah mõtlesid, et SINA ei kirjuta, et taksod on ka tänapäeval Tallinnas väga soodsa hinna ning kiire teenindusega. Aga seda, mida MINA kuskil kirjutan, pole sinu asi ega sinu kontrollida.

      Ma olen Tallinnas busside ja trollidega sõitnud nii et seda nägu. Enam ei taha. Napakas süsteem lihtsalt. Minu jaoks on takso odavam ja mugavam. Kaks-kolm eurot hinnavahet saan ma lihtsa vaevaga tagasi teenida, bussidele ja trammidele raisatud aega pole aga võimalik kuidagi kompenseerida. Jagasin seda soovitust ka Nodsuga. Kui ta sellest huvitatud pole, siis on see tema asi öelda. Sinusse ei puutu see küll kuidagi.

    • kaur said

      Ja takso absoluutselt ON ühistransport.

    • nodsu said

      “Liberaalse ühiskonna eeldus peaks olema, et ühiskonna liige on oma valikutes vaba ja võib teha seda, mis talle hetkel mugavam ja mõnusam tundub.”

      Mis tähendab loomulikult seda, et ühiskonna liige juhindub valikuid tehes oma tõekspidamistest ja tema uhkuse- ja süütunded sõltuvad nendest. Ma ei näe, miks tarbimine peaks mingi imevaldkond olema, mis eetika sfäärist välja jääb. Ma teen valikuid, see muudab minu muutmisvõime mastaabis maailma. Olgu tarbimises või milleski muus.

      Nõus, et takso võib olla ühistransport, aga tema ühistransportsus on gradatsiooniline: mina üksi taksos on pmst sama, mis mina oma isiklikus autos, mida juhib palgaline sohver. Kambakesi on juba ühistransportsem. Ma ütleks, et isiklik auto, mis on rahvast täis, on rohkem ühistransport, kui ühe sõitjaga takso.

      Ma ei ole täielik autosõiduvastane, aga linnas – või ka busside-rongidega hästi kaetud linnavahedistantsidel – üritan sellele küll võimalikult palju alternatiive leida, põhimõttel, et “ole ise see muutus, mida näha tahad”. Kui mulle ei meeldi autostunud tänavad, oleks loll autostumisele ise kaasa aidata.

    • nodsu said

      Ma möönan küll, et suur pagas on mu silmis piisav põhjus korraks see takso ikkagi võtta, aga tramm pakkus ennast lennujaama ees nii ahvatlevalt, et korraks jäi mulje, et niiviisi saabki.

      Muide, kas on mingi hea põhjus, miks trammiliine Mustamäele veetud ei ole? oleks ju nagu küll tihedalt asustatud ala ja teed on laiad, tramm mahuks ära küll.

    • nodsu said

      a mis mugavusse puutub, siis see esialgne tramm oli sada korda mugavam mis tahes taksost. Trammis ei ole mul näiteks kunagi süda pahaks läinud, autoga sõites küll ja veel.

      No ja tramm või rong on lennujaama vahet käimiseks võttes parim variant niikuinii. Lennult tulemine tulemiseks, aga lennule jõudmise mõttes on nad turvalisemad, ei takerdu ummikutesse, sest neil on oma tee.

    • Kaur said

      Ma tegelikult päriselt ka rõõmustasin, et sa mõtlesid minuga samamoodi (et takso on mõnikord parim lahendus) ja ütlesid selle välja.

      Ei ole vimma ka, ma ju ei tunnegi sind.

  6. nodsu said

    a neid jalgsi peatusest peatusse orienteerumise plaane on mul veel mitu. nt kunagi välja selgitada, kuidas bussijaamast nende liinide peale saada, mis mööda Järvevana käivad. õigemini, kas bussijaamast saab nende liinide peale mööda talutavat ja ohutut jalakäijateed. Olen guugelmäpsi ja streetview pealt uurinud, aga guugli autod ju jalakäijatunnelisse ei sõida, nii et osa jääb ikka mõistatuseks, kuni ise ei käi. Seda peaks tegema valgel aastaajal.

  7. Ma mõtlen, see roosi näide on hea näide juhtumist “lihtsalt läks hästi, teised järgivad punktipealt retsepte-õpetusi, ja ei midagi, aga mul lihtsalt … juhtus”.

    • nodsu said

      Jah. Just nagu ka see, et mul läksid aias ise kuumaasikad kasvama (kuigi tuleb tunnistada, et enamasti söövad teod nad enne ära, kui ma jaole saan, aga taevast kukkunud maasika suhu ei vaadata).

  8. Teresa said

    Mustamäe tee ümbrus ei ole ühendatud ei bussi- ega lennujaamaga. Kui ma kord-kaks aastas lendan, siis kasutan häbematult taksot. Kompsudega ühelt sõidukilt teisele ronimine on jube.

  9. Klari said

    Minu kogemused Google Mapsiga piirduvad kahe seigaga:

    – tahtsin huvi pärast teada, kui kaua mul Rakverre sõiduks aega kuluks, noh nii umbes. Google Maps pakkus kolm eri marsruuti, millest mitte ükski ei läinud mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed, sest mille taeva pärast selline põhimaantee Pärnust Rakverre läheb, ega siis seda mööda ometi sõitma ei peaks.

    – tahtsin huvi pärast teada, kui pikk maa on Riias no ütleme Hansa Ielalt Lucavsala saarele. Google Maps keeldus mulle kuvamast marsruuti üle Salu silla, kuigi ma püüdsin talle selgeks teha, et ma tahaks just seda silda kasutada.

    Rohkem ma seda rakendust ei kasuta.

    Navigatsiooniäppide huumori tipp oli see, kuidas me Riias Rammsteini kontserdile minnes püüdsime kolme erineva äpiga omast arust jube kavalalt ummikuid vältida ja lõppkokkuvõttes ilmselt palju kauem ringi seiklesime, sest otse oleks ilmselgelt kiiremini saanud ka ummikutes istudes 😀

  10. Oota, misasja? Kaur on minuga nõus?? See on siis esimene kord. Kuna siin kommentaarides saab vastata ainult ühele tasandile, võtan kõiki vastuseid, mis mulle tulevad, personaalse rünnakuna 😀

    Aga sellele vastates, et miks meil pole tramme Mustamäel – meil on tasuta ühistransport. Väga raske on üldse midagi suurt arendada, kui inimesed teenuse eest ei maksa. Kui maksaks, ehk oleks koos linna ja riigi eraldatud rahaga rohkem võimalusi. See, et lennujaama tramm tuli, on isegi väga suur asi.

    Trammist veelgi parem oleks metroo, mis ajaks oma haarded ka päris linna äärde. See annaks tõelise ajasäästu ja oleks tõsiselt võetav argument ka praegu autoga sõitjatele. Kas meie silmad seda Tallinnas näevad….loota ikka võib.

    Valiku eetilisuse üle mina isegi vaidlema ei hakka. Auto ostmisest loobumisest saan aru, mõju on tuntav. Takso tellimata jätmise mõju minu jaoks isiklikult ei tundu väga suur, sest siis tellib keegi teine, sest auto on olemas ja ootab, nii et ehk laias plaanis suurt ei muutu. Aga ka tunnetuslik eetilisus maksab midagi. Kui taksosõidust loobumine teeb enesetunde paremaks, siis inimesele endale rohkem põhjendusi pole ju vajagi.

    • Klari said

      Pärnus ei ole tasuta ühistransporti, aga meil pole ka tramme, trolle, ronge ega loogiliselt toimivaid bussiliine. Minu kodukohta linnaga ühendaval bussiliinil on aga lausa oma meemikonto Instagramis, sest see liin on 100% lihtsalt puhas huumor ja elav meem…

  11. Kaur said

    Nodsu, kogu maailma ühistransport “nutistub” hoogsalt. Olgu see tõuksi või takso tellimine, optimaalse marsruudi leidmine või sõiduplaani vaatamine – kõik eeldavad nuti-võimekust. Kui oled sari-ühissõitja, siis ehk on mugavam uue tehnoloogia peale üle minna…?

    Tallinna transa on “tähekujuline”. Igalt poolt saab kesklinna. Kesklinnast saab üldiselt igale poole (aga selleks on vaja infot). Suva kohast suva kohta aga enamasti ei saa, ka siis mitte, kui see on geograafiliselt lähedal ja tundub lihtne.

    • nodsu said

      Nutistumise koha pealt on sul üldiselt õigus, aga praegu ei olnud probleem õieti ikkagi selles, vaid see va tähekujuline süsteem oli liiga hõre. Kesklinnast pääseb Mustamäe tee kaugemasse otsa liiga harva sõitvate ühissõidukitega, mis oli ilmne sellest, kui paksult täis see viimaks saabunud troll oli.

      Samuti ei ole nutistumise teema see, kui ma ei riski seljakotiga või pimedas või veidigi väsinud jalagadega guugelmapsi või mingi muu kaardirakenduse soovitatud trajektoore proovida, sest peatusest peatusse viivad jalakäijateed paistavad streetviews kahtlase läbitavusega ja Tallinnal pole ka sellist reputatsiooni, et mul oleks kindlustunne “need kaks peatust on peaaegu kõrvuti, küllap ühest teise on ka lihtne pääseda” – tõenäoliselt viib tee tegelikult üle/ümber mingi toruporno, on murule tallatud loomarada tuhiseva autoliikluse kõrval või siis on selle ainsa legaalse alternatiivina vaja ühel pool teed minna paarsada meetrit ülekäiguni, et teisel pool teed see uuesti tagasi tulla.

    • nodsu said

      ja mittenutilised viidad, nt ühistransa skeem sõlmpunktides, oleks tglt ka kasuks. Nutiseadmetel on komme vahetevahel tühjaks saada, näiteks mu reisikaaslasel oli küll tahvel Poolas kaasas, aga sai mingi ilma pistikupesata sõidulõigu peal tühjaks mis tühjaks (nagu ka minu läpakas) ja siis sõltusime ikkagi paberkaartidest, mis meil õnneks olemas olid.

    • nodsu said

      no ja Vabaduse platsi ühistransasõlm võiks olla selline, et ühest peatusest saaks teise ilma fooride taga ootamata. Rääkimata sellest, et ilma platvormita trammipeatus keset sõiduteed on ohtlik.

      Vabaduse platsi all on tunnel juba olemas, oleks ta veel laiem, siis võiks ümberistuja näiteks trammi pealt sukelduda tunnelisse, kust viidad suunaks ta eri busside-trollide peale, ilma et peaks isiklikku ekraani vahtimagi, sealsamas oleks ehk ka kohvikuid jms kioske… no nagu välismaal.

    • nodsu said

      a mis uude tehnoloogiasse puutub, siis mind häirib rämedalt see, kui ruttu see moraalselt vananeb. ma võiks kohe hakata A. vana nutifoni kasutama, ainult et seda ei saa enam netti lasta, sest A. unustas viimati tal uuendused ära keelata ja nii kui ta netti pääseb, jookseb ta uuendustest umbe, sest riistvara on nende jaoks nõrgaks jäänud. Pmst täiesti töökorras jublakas, mitte midagi katki ei ole, aga nutifonina teda enam kasutada ei saa. Ainult fotoaparaadi ja mälupulgana.

  12. nodsu said

    Kiidan vahepeal ka: see, et trammis oli skeem, mis näitas lisaks kõigile trammipeatustele skemaatiliselt ka bussidele-trollidele ümberistumise võimalusi, oli väga tore ja hea.

  13. k said

    Virus on “transasõlmed” ja nendega on ka sada häda: liiga palju sõidukeid ja ootajaid/jalakäijaid ühes kohas, bussi peale joosta ei saa, sest mass on ees ja peatus on 100 m pikkune

    • nodsu said

      a kui sama nimega peatused on tglt igaüks ristmiku ise haru peal, kolmel eri tänaval, siis ei saa kah joosta, kui tiheda liiklusega tänav ja punane tuli on põiki ees, saab ainult nukralt vaadata, kuidas buss v troll ära läheb.

      Virus pole proovinudki ümber istuda, sinna maa alla nagu ei kisu kütusevingu sisse.

      (see maa-alune lahendus, mida ma ise silmas pidasin, oli selline, nagu need Kesk-Euroopa v Skandinaavia avarad tunnelid, mis viivad trammipeatusest eri bussipeatustesse, peatused ise on maa peal, v.a metroo. Wrocławis jäi ka silma, et need tunnelid on korraliku pika kaldteega, sellisega, kus saab reaalselt ratastooli ja rattaga sõita. Kusjuures nii oli juba mingi viis-kuus aastat tagasi. Mõnel teisel pool on sama asi liftiga lahendatud.)

  14. k said

    need asjad, millega minu juurde saab, on maa peal, estonia juures. tõsi, mõistlikum on küll jala käia

  15. Morgie said

    Tegelikult peaks sealt kusagilt lennujaama kandist Mustika keskuse juurde kõige sujuvamalt saama hoopis nii, et Kopli trammiga Balti jaama juurde ja Balti jaamast troll nr 5-ga Mustamäele. Umbes nii.
    Aga ma ei mäleta, kas lennujaama tramm läks Koplisse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: