M.

Kindlasti kõiki huvitab kangesti, mis mu jalal viga on. Rõõmustage, õnnetud, ma käisin arsti juures ära.

Sain teada, et mul on vist üks Mmm… sündroom. Mis sündroom täpselt, unustasin ma umbes veerand tunni jooksul ära.

Kodus tahtsin oma huvitava uue kodulooma kohta internetti läbi lugeda, aga kuidas sa guugeldad, kui nime ei tea.

Hakkasin välistamismeetodil võimalusi vaagima ja mis nime taga mis jalahaigus võiks peituda.

Murphy sündroom: kui jalg vähegi valutada saab, siis ta ka valutab.

Morgothi sündroom: kui mina tantsida ei saa, siis ei tohi ka keegi teine saada, järelikult pean hävitama maailma. (Ja laulan rusudel kupleesid.)

Kapten Morgani sündroom: puujalg.

Maastrichti sündroom: luude ühendused muutuvad luude liitudeks.

Mefisto sündroom: kavatsen pahemat, kuid korda saadan paremat.

Marxi sündroom: üks tont lonkab ringi mööda Euroopat.

Musketäri sündroom: taskurätt ei tule talla alt lahti, kingapaelad on seestpoolt tikkimata ja tagatipuks hakkab ka õlg valutama.

Möbiuse sündroom: kui pind jalga läheb, siis on selle jala sisepind ühtlasi ka tema välispind. (Höhöhö, pind, capisce? ma olen ikka nii vaimukas.)

Mortimeri sündroom: nagu Miki sündroom, aga pahaloomuline.

Miki sündroom: nagu Mortimeri sündroom, aga healoomuline.

***

(Tegelikult olevat Mortoni neuroom. Ilmselt olen ma tarastamise ja vandenõudega liiale läinud. Arst tegi süsti, Elizabeth võib nüüd vast kergemalt hingata – kuigi mine tea nüüd ka, süstla sees olid kortikosteroidid, nii et rangelt võttes on mul nüüd Morton steroididel!)