Esimesed koduspüsimismuljed

märts 19, 2020

Mitte küll päris koduarestis, me ei ole kumbki sümptomitega, välja arvatud see, et iga kord, kui ma koroonauudiseid loen, hakkab mul närviline köha. A. käib jätkuvalt oma koidueelsel tööl, kus ta arusaadavalt juba kellaaja tõttu eriti inimesi ei näe; mina töötan kodus nagu ikka, ainult poes olen käinud ja ostnud rekordilise hunniku süüa, et harvem poes käia; ses mõttes on õnnestunud, et varem käisin iga päev, nüüd jäi vahepeal lausa kaks päeva täitsa vahele. Harvem poes käia aitab ka see, et isegi kui mul on patused mõtted minna välja ja osta raamatupoest igaks juhuks kõik raamatud ära, sest mis siis, kui kõik raamatupoed end lisaks raamatukogudele kinni panevad? mul pole siis ju midagi lugeda! ignoreerigem seda, et enne raamatukogude kinniminekut vedasin ma sõna otseses mõttes nii palju raamatuid koju, kui jaksasin (käru ei olnud)*, ja needki tuli kapinurgale virna laduda, sest raamaturiiulid on täis, kuigi nad katavad terve elutoa seina. Ma üritan küll vahel A.-le seletada, et ma võiks küll kõik raamatud kohe riiulisse panna, kui ma tahaks, ja mul ei ole üldse liiga palju raamatuid – lihtsalt vastutustundlik inimene hoiabki raamatukogu raamatuid teises kohas, et enda omadega segi ei läheks, aga ega ma ka ise õieti ei usu. Aga päriselt ka, mul ei ole üldse liiga palju raamatuid, sest kuidas muidu oleks võimalik, et alati on mõni raamat puudu? (Näiteks praegu see uus de la Bruyère)…

Aga kuhu ma jutuga jäingi – ahjaa, ühesõnaga, kui mul ongi patused mõtted välja minna ja raamatupoest igaks juhuks kõik raamatud ära osta ja võib-olla minna siis ka turult läbi ja osta küüslauku, sest Eesti oma vist mujalt enam ei saa, siis mõtlen ma, et okei, aga hommikukohvi jõuan ma ikka enne juua, ja ma jõuan tegelikult selle teise tassi ka – ja siis juhtub kuidagi ootamatult, et kui ma nüüd õudselt kiirustaks, siis jõuaks täpselt poe sulgemiseks. Nüüd, kus nad kõik kell kuus sulgevad.

Ja nii ei jõua ma turule ega raamatupoodi ja jäävadki pahelised kontaktid olemata. Mis on igas mõttes hea. Ma tunnen end niigi, nagu ma oleks mürgine koletis, kellega kohtumise peale vanad ja muidu haavatavad inimesed jala pealt kokku võivad kukkuda, kui ma nende suunas hingan. Mis siis, et mul pole sümptomeid (välja arvatud uudiseid lugedes) ja ma ennast haigena ei tunne – see ongi selline nõme haigus, et ühed ei saa arugi, et külge said, ja teised kukuvad jala pealt! ja mina olen tõenäoliselt see esimene, sest ma olen üldiselt selline tugev ja terve, ma käin arsti juures tavaliselt ainult oma tantsutraumadega.

Põhimõtteliselt, mõtlesin ma, olen mina nüüd esimest korda elus nagu autojuht. Selles mõttes, et suurema ohu allikas; kui autojuht näeb eemalt jalakäijat, on tal vaja sellest suure kaarega mööduda, sest teine võib muidu katki minna. Ma olen alati olnud ise see katkiminev jalakäija, kes kardab autosid, need urisevad koleda häälega ja äkki hammustavad. Aga vat nüüd on minust järsku saanud autojuht. See on hoopis teistmoodi närvesööv olukord, kui ma harjunud olen.

Aga nii on ainult siis, kui ma väljas käies mõnd inimest näen. Muidu, nagu ma juba Ritsiku pool märkisin – piinlik küll, aga esimene tunne on olnud nagu koolilapsel külmapühade ajal. Kuigi põhiline leivatöö läheb rutiinselt edasi, ära jäävad just kõige loomingulisemad ja põnevamad asjad. Jääb Poola sõitmata ja etenduses osalemata. Jäävad Eesti etenduse ettevalmistused pooleli ja etendus ära. Justkui üks kunst, puhkus ja eneseväljendus puha. Aga mina tunnen imelikul kombel kergendust.

Kas ma olin siis nii väsinud? Kas mu elu oli vahepeal liiga põnev?

Üldse ei imestaks tegelikult. Vaatasin kalendri üle, mul on juuni lõpust saadik olnud vähemalt 23 esinemist – mõnda väiksemat ei pruukinud ma kalendrisse märkidagi -, neist enamik nõudis eriproove, ja peale selle niikuinii regulaarne tantsuõpetamine kahes eri linnas, kokku 3-4 päeval nädalas. Arvestamata igasuguseid suvekoole ja tantsukursusi, kus ma ise õppisin.

Praegu hakkab tasapisi tunne, et saab ehk väljagi magatud. Ja siis ehk hakkan mõtlema mõne videoõpetuse kokkupanekule. Või korraldan ise mõne veebi-lauluproovi. Või isegi tantsuproovi? Kui ma üksi kuueinimese tantsu ette näitama hakkan, on sellel ka tubli koomiline potentsiaal, nii saab minust veel kuulus juutuuber.

———————————————————————–
* “Vajalikud sõnaraamatud olid mul õnneks juba varem välja võetud,” kiitsin tuttavale ajaloolasele, “nüüd võtan meelelahutust”. Ja näitasin talle oma hunnikut: Marju Lepajõe, Frazer, “Noorem Edda”, “Fairytale in the Ancient World”… “Mida keegi meelelahutuseks peab,” vastas tema. No aga ei ole siis või. Pealegi maitsekalt Asterixi lugude ja kvaliteetulmega tembitult.

————————————————————————
PS: avastasin, et üks mu ammune lemmik, kes kunagi katkestas, on vahepeal juba mitu aastat jälle bloginud; kuna tema Itaalia karantiinipostitused kerkisid blogipuus üles, avastasin ta jälle ja sain ühe päeva kohe mõnuga lugemata postituste läbikammimisele pühendada. Lugege ka, ta kirjutab hästi.

30 kommentaari to “Esimesed koduspüsimismuljed”

  1. Amaalie said

    “Kähku poodi, sest kohe ostetakse kõik raamatud ära,” on tore mõte. Kui suur protsent rahvast pool aastat kodus raamatuid loeks, siis pärast kriisi teeksime kultuurirevolutsiooni, suure hüppe ja mis kõik veel.

  2. Morgie said

    Millest sa räägid, Notsu, kas sul tuvastati see viirus?
    /imestab/

    • nodsu said

      Muidugi mitte, seda tuvastatakse praegu nagunii ainult riskirühmadel ja medpersonalil. Või ehk siis, kui keegi haiglasse kukub. Ma pean just silmas, et ma võin väga vabalt olla üks asümptomaatiline kandja, nagu ükskõik kes. Isegi testimisest ja negatiivsest tulemusest ei saaks täielikku kindlust, sest enne sümptomite ilmnemist on ka viirusekandjal tulemused negatiivsed. Ainuke lohutus, et Tartumaal näikse seda vist hõredamalt olevat kui Võrus või Tallinnas, nii et tõenäoliselt ei ole ma ka kandja. Aga ma ei tea ja seepärast üritan vanainimestest kaarega mööda käia.

    • nodsu said

      mulle käib kusjuures närvidele, et terviseuudistes jagatakse kogu aeg infot sellelt seisukohalt, et “kui ei tea, kas sul on viirus, kuidas siis enda eest hoolitseda”. See oleks ju suhteliselt sirgjooneline ja lihtne asjade käik – kui end haigena ei tunne, ei tee midagi; kui tunnen, ravin kodus ja kui hulluks läheb, helistan kiirabisse. Palju keerulisem on sellest aspektist, kuidas teisi kaitsta: kui ma ei tea, kas ma ei tohi siis enam kunagi ühegi inimesega kohtuda, olenemata sellest, kas mul on mõni sümptom või mitte?

    • nodsu said

      või noh, vähem egotsentriliselt: kas ükski terve inimene ei tohi enam ühegi teise inimesega kohtuda, kuni ta ei ole vaktsineeritud?

  3. Morgie said

    Raamatupoest saab postiga ka raamatuid tellida.

    • nodsu said

      nujah… see on lahendus nende raamatute puhul, millest ma juba tean, et tahan. Aga poes võiks näha ka midagi, millest ma veel ei tea (veebipoodides on kuidagi raskem neid asju üles leida, mis mind potentsiaalselt huvitada võiks).

  4. henzen said

    Kardinad lehvivad…
    hakkin sibulat ja küüslauku,
    nagu olen alati teinud ja kuulan…

    Kui mina nodsu avastasin,
    oli kriis juba alanud, aasta oli 2010?
    Igatahes moes oli 2.00€/päevas toidublogid.

    Mul jäi suu lahti kuidas elatakse läänes 2€/päevas.
    Meie koolilaste eelarve on ka kuskil 2e/päevas,
    ja meie kokad teevad imelisi toite lastele,
    aga, kui nad näeksid mida ja kuidas loovalt
    selle raha eest teha saab…

    Kui see on kriis…

  5. Teresa said

    Te ei tea, mida ma tunnen… Ma tunnen imelikul kombel täpselt samasugust kergendust, et mul jäävad ära kahe koori proovid, jäi ära üks esinemine, ei saa keraamikastuudiosse minna jne. Hommikul ärkan rõõmsa tujuga kell 6.30, nii valge on, iga päev teen rõõmuga lõuna, ei mingit kiusatust kuhugi välja sööma minna ja poeg hakkas nüüd toitu ka koju tooma.

    • nodsu said

      Kui te avalikes kohtades ei käi, ainult koeraga jalutamas, siis on teil kõige riskantsem koht vist lift. Peske hoolega liftiseid käsi!

      Või on nüüd ka trepikojad rohkem lahti?

    • nodsu said

      igatahes: mul on hea, et te olete arukad inimesed. Ühest blogist hiljuti lugesin, kuidas blogijal on raskusi oma ema veenda koju jääma, sest too väidab, et “mul pole midagi karta, meil pole siin 5G netti”.

  6. puru said

    Jube lugu küll, kui meie elu on huvitav ainult selle hinnaga, et Nodsu väsitab ennast ribadeks… Mul oli juba pärast pühapäevast mittetrenniminekut peaaegu tunne nagu Pallel üksinda maailmas. Ja üleüldse on see eriolukord karm: tänane eesti keele tund, normaalselt siis 45 minutit, võttis meil aega 1 tund ja 20 minutit. Eile oli lihtsam, siis eesti keelt ei olnud ja matemaatikaga sai jälle poole rutem valmis kui ette nähtud. Pealegi matemaatikatund kulges ilma minu suurema sekkumiseta ja ma sain tegeleda teiste Johanneste passiooniga, st otsisin eesnimesid tegelastele, kellest Semper ja Barbarus oma kirjavahetuses kirjutanud on.
    Tegelikult aga tahtsin siin kirjutada sellest unenäost, mida täna öösel nägin. Nimelt me vaatasime eile Inspira pealt Kusturica filmi “Piimateel”. Ja unes ma rääkisin seda Nodsule – no umbes nagu trenni alguses lobiseks ühest ja teisest. Ja Nodsu ütles, et mis mõttega ma seda üldse vaatasin, Kusturica on ju täiesti nõme. No vot ei tea, miks ta minu unenägudes selliseid asju räägib…

    • nodsu said

      muide ma arvangi, et Kusturica on suht nõme, mis ei tähenda, et ta häid filme ei oleks teinud.

      Aga väsimus läheb vast üle. Meil oli ka suht ebanormaalselt tihe hooaeg või kuidas seda nimetadagi, kui hooaeg justkui ei lõppegi. Ja kõik ei ole teiega seotud, mul oli just sel sügisel-talvel ka nende koolikontsertide või -õpetamiste tuur (millest tõsi küll, osa tegi Ehtel ära ja ühes lõite ka teie kaasa).

    • nodsu said

      emake loodus ei sallinud, et me oma esinemishooaja lõppmatuseni tahame tõmmata ja saatis sellise ülbuse peale nuhtluse kraesse! kusjuures paabeli segadusega väga sarnasel moel, ka nüüd, näe, on rahvad ära lahutatud ja suhtlemine pidurdatud.

    • nodsu said

      Puru, kui te tahate mind kasvõi distantsi pealt näha ja muuhulgas mõne oksa maha lõigata, siis võime ju mu aias mõnel ilusa ilmaga päeval väikese vabaõhukohtumise teha, ilusti üksteisest paari meetri kaugusel. Ja üle 5 inimese ei oleks meid niikuinii, isegi kui me kõik korraga aias oleks. Tuleks ainult mõelda, kuidas soojendavaid jooke ja muud värskendavat pakkuda, et patogeene ei jagaks. Ma võin muidugi kõik nõud enne piiritusega igaks juhuks üle tõmmata.

      Ma võin vastutasuks soojendusharjutusi dikteerida.

    • nodsu said

      või teen ise samasuguse vabaõhuvisiidi teie aeda? ja siis hõikleme üksteisega paari meetri kauguselt. Võruseelikud võime selga panna, ongi distants automaatselt suurem.

    • ep said

      Ma võiksin ka teiega mõnda aeda sotsiaalselt distamseeruma tulla. Ja kui te puid lõikate, võttaksin mõned värskez õunapuuoksad kudzule närimiseks. Võinoh, ploom ja pirn sobiks ilmselt ka.

    • ep said

      Ja täna on mu nimi Düsgraaf.

  7. väga väga naine said

    Ma imestusega vaatan neid “mida kodus teha” soovitusi. (Keegi on ühe lehe ka meie trepikotta kleepinud.)

    Hetkel ma ei jaksa õieti hingatagi!
    (kuigi see on ilmselt peavalualgusega koos poja online-mängude jaoks uue neti paigladamisega seotud, aga see on HULL väsimus.)
    Ja ma peaks jaksama lauamänge mängida?!?!

    • tom said

      Inimesi on kahte tüüpi: plebeid ja patriitsid. Esimesed ei oska ilma rabelemata ja töötamata olla, ilma tööta kõngevad igavuse kätte. Teised võivad päevade kaupa lebotada ja filosoofilisi mõtteid mõlgutada ilma igavust tundmata sel ajal kui plebeid nende vajaduste eest muretsevad 😉

    • nodsu said

      hihihii, seepeale meenus mulle kohe Marju Lepajõe raamatust üks koht (“Rooma kirjanduse antoloogia” arvustusest).

      Konteksti jaoks kõigepealt:
      “Eesti jaoks on uuest antoloogiast palju õppida, sest näidatakse samm-sammult, kuidas robustsest roomlasest kujuneb tsiviliseeritud inimene, enamgi veel, kuidas ta ise ennast kujundab, valides esteetilist ideaali, veel enam, võttes kreeka ideaale üle isegi valimatult, metsikult, end siiski järjekindlalt, laenates ja veel kord laenates, ja mitte seda, mida endal on, vaid seda, mida ei ole.”

      Aga koht, mida ma mõtlesin, on see:

      “Raamat on niivõrd huvitav, et seda on raske käest panna. Pinge ei anna järele – kuidas läheb kreekastamisega edasi? Kas roomlased suudavad jõudeaja-idee täielikult omaks võtta või langevad barbaarsesse rügamisse tagasi?”

      (Muide, mulle torkas omal ajal antiikirjandust nuusutades samuti silma, et meil on roomlastega midagi sarnast. Ühest küljest oleme ka meie linlikuma kultuuri epigoonkultuur (meil on selleks saksa kultuuriruum), teisest küljest voogab selle vastuhoovusena “ainult parsil õitseb õnn” ja äraspidiseks pööratud mõttega kvaasivanasõnaks saanud töö, vaeva ja armastuse jutt.)

  8. nodsu said

    Viskan siia – sest siin blogis on see praegu vist kõige loogilisem koht – Tomas Pueyo artikli, mis arutab eri strateegiaid nakkuse vastu võitlemisel.

    • Teresa said

      Me oleme lisaks koeraga jalutamisele hakanud õhtuti you tube’i saatel tantsima. Üleeile oli salsa, eile zumba ja täna suvaline latiino. Mõnus.

  9. Rebane said

    “Jäävad Eesti etenduse ettevalmistused pooleli ja etendus ära.” – mis etendus? Jane’i oma? tahan teada, isegi kui ära jääb 🙂

  10. nodsu said

    Lisan lugemissoovituse (ma sain Kauri jutust aru, et guugeldades ja klikkides saab tasuta lugeda, otselingiga on raha eest):
    Yuval Noah Harari: the world after coronavirus

    Kuigi siin minu jaoks ühtgi väga uut mõtet ei olnud.

    Lisan ka oma kerglase mõtte järelevalve teemal: kui hea toon on kanda avalikus kohas maski, tasakaalustab see videojärelevalve ja näotuvastuse mõju – kuidas sa mõistad kodanikku näo varjamise eest hukka, kui see on parajasti lausa eeskujulik käitumine.

  11. […] jõudsin rääkida väsimusest, kui juba nägin unenägu, kuidas ma valmistan Kundas uut etendust ette (Rakvere tantsijad elasid […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: