Võtsin raamatukogust viimasel hetkel välja raamatud, mille vajaminekut ma suutsin prognoosida ja kuulasin teiste juttu pealt.

– Kas “Dekameroni” veel on?
– Ei ole enam, kõik on väljas.

Mul läks kohe süda soojaks.

Kahju muidugi, et osa peab nüüd mitu nädalat ilma “Dekameronita” virelema. Inimloomuse nimel loodan, et sellega pole nii nagu maskidega, et ettevõtlikud kodanikud on kokku ostnud ja teenivad nüüd osta.ee-s vaheltkasu.

Vetsupaberi viimane rull läheb, aga pood on tühjaks tõmmatud nagu tolmuimejaga?

Nüüd tuleb appi keskaegne peldikutarkus: võta see vana voodilina, mis kulus keskelt pooleks, aga ära ei tahtnud visata, sest osa materjali ei olnud veel üldse vile. Või need vanad dressikad, mis läksid hargi vahelt katki, aga mujalt on korralik paks ja hästi sisse kantult pehme trikotaaž.

Tee sellest paraja suurusega tükikesed ja vioola! Torust alla need ei lähe, aga eks me ole tuttavad ka selliste motoriseeritud peldikutega, kuhu nagunii ei tohi ka paberit loopida. Nii toimi nüüd igas WC-s.

Vt ka Tartu jäätmekasti arheoloogiliste leidude kohta – ehk “jäätmekast andis välja ka hulga villase riide ribasid, mida võidi kasutada tualettpaberi või hügieenisidemena”. Meie ei pea enam isegi karedat villast kasutama, puuvill – tollal üle mõistuse kallis materjal, mida pea kellelgi polnud – on palju pehmem! Kui teil on õnne, pannakse teie ökovetsulapid pärast muuseumi eksponaadiks ja tehakse neist teadust!

Gargantua õpetusi parem ärge järgige, hanepoegi läheb ka muuks vaja – kuigi noh, kui õnnestub just hanepoega katki tegemata teda korduvkasutada… Hmm, mu naaber peab kanu. Hmm.

Pealkirjasoovitus

märts 3, 2020

Loen oluliste uudiste avalauseid ja pealkirju, muudkui et “juba varasemast tuntud Tartu part pesitseb taas kesklinna lillekastis” ning “Tartu kuulus lillepotipart on juba haudumisega alustanud” ja mõtlen, et kuidas küll keegi pole veel kirjutanud “Sarihaudur ründab jälle!”?

Bussijuht ajas vist selle naisega korraks juba piletimüümise ajal juttu, aga mina hakkasin tähele panema alles siis, kui ta maha läks.

Bussijuht: Vaadake siis ette.
Naine: Ah, eks ma kutsun koera appi.
B: Nad söövad koera ka ära!
N: No seda koera nad ikka ei söö.
B: Kampas söövad!
N: No kui kampas…
B: Hundid ongi kampas!
N: No aitäh siis, nägemist.