Maskipostituse jätk

aprill 14, 2020

Nägin tüübilist ufoka pilti – teate küll, hall, suure peaga, suurte silmadega – ja mõtlesin kohe: kus see oleks äge mask, millega poes käia!

Kirjeldasin A.-le ja millegipärast oli tunne, et sinna juurde peaks ebainimliku häälega uu-uu-uu tegema. Võib-olla üritasin jäljendada tuntud kosmosepilli teremiini?

Igatahes taipasin kohe järgmiseks, et uu-uu peab tegema hoopis kummitus. Aga võib ju poodi minna ka klassikalises kummitusekostüümis, lina üle pea! Stiilne nakkusepidur!

Läksin otsisin katkise tekikoti, seletasin möödaminnes A.-le: “küllalt suur, ei pea isegi sisse pugema,” panin tekikoti endale pähe, vehkisin kätega ja ulgusin: uu-uu-uu!

“See on väga hirmus,” ütles A. oma flegmaatilisel toonil, “aga mitte sellepärast, et see kuidagi kummitust meenutaks.”

“Et imelik inimene, tekk üle pea?”

“Ja vehib kätega. Võib veel pihta saada.”

“Ja ei näe, kuhu läheb.” Silmaauke oleks vaja!

Seepeale tuli meelde ja ma tutvustasin A.-le luupainajamaski ideed.

“Mõte on selles, et viirus hakkab kartma, jah?”

“Ma mõtlen rohkem nii, et elu kunstipärasemaks muuta. Anda oma esteetiline panus!”

“Aa. Et kui kõik tõmbaks endale koti pähe, siis oleks maailm kohe ilusam paik.”

No kas ma nüüd just nii mõtlesin.

25 kommentaari Kellele: “Maskipostituse jätk”

  1. jryiiiik said

    Mul on luupainajamaskist üks edasiarendus, aga – nii valus kui see ka ei ole – ei saa seda avalikult tutvustada, sest asjasse on segatud paar persooni kes meie hulgas tões ja usus ringi ilpavad ja kui nimesid muutma hakata, siis pole idee jälle midagi väärt.
    Aga, igatahes, jaa – hirmutame viiruse minema, on selle idee kandev osa, nii öelda taristu.

    Meeldib

  2. nodsu said

    aga mulle meeldib esteetilise panuse aspekt päriselt. Anda argielule oma lemmikžanri või -subkultuuri visuaal või mõelda ise välja uus ja enneolematu.

    Teine asi, mis ma regulaarselt mõtlen: kui nüüd õhtumaises kultuuris on maskikandmine tasapisi salongikõlbulikuks, kui mitte lausa kiidetavaks saanud, torpedeerib see ju toredasti Suure Venna kõikenägevat silma.

    Meeldib

  3. nodsu said

    Miskipärast meenus see multikategelane (nii, nagu ta alumisel pildil on.
    https://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/Characters/TheBoyAndTheBeast

    Temal oli näokatmiseks küll hoopis see põhjus, et SPOILER! ta häbenes, et on inimene (maailmas, mis oli asustatud pmst antropomorfsete loomadega, bakemonodega).

    Meeldib

  4. Kaur said

    Olendimaskide võimalus oleks päris… hull. Pool noorsugu käiks alguses eri MLP tegelastena ringi. Ilmselgelt tekiks mingi uus (moe) tööstus selle ümber. Ageplay võimalused. Ja kui juba maskid, siis ka kostüümid. Oeh.

    Kui palju suudaks praegused sotsiaalsed normid (“tööl käiakse ülikonnaga”) seda ohjata?

    Meeldib

  5. Frieda said

    Loen praegu Tolstajat:
    “…sest lõppude lõpuks, ütleb Ruzanna, ega ta ju õigupoolest ei osta kasukat endale, vaid teistele, et tõsta keskkonna esteetilist taset.”

    Meeldib

  6. jryiiiik said

    Ei saa salata, et mulle meeldiks siiski miljun korda rohkem näha mis nägu inimesed on (igas mõttes, sh lugeda nende miimikat) ja et püha kolmainuga, mis ärgitab maske kandma, õnnestuks midagi ette võtta. Maskid maha (kunagi lähitulevikus)!
    Püha kolmainu: saastatud õhk, tõbi, Suur Vend.

    Meeldib

    • jryiiiik said

      Üks mu lemmikuid, Kilgore Trout, võiks kirjutada romaani planeedist, mille asukad hakkasid õhusaaste tõttu maske kandma, aga kes kaotasid siis võime ära tunda peamisi emotsioone, mis paiskas nad veel suuremasse üksildusse, emotsionaalsesse isoleeritusse, asjadeihasse ja nõnda edasi.

      Meeldib

    • nodsu said

      Aga mina pakun, et siis tekiks maskitarvitajatel huvi maskide vastu, millega saaks tundeid väljendada. Tundeid väljendada, identiteeti ometi reetmata.

      See, mida sa emotsionaalsest isoleeritusest räägid, pani mind jälle mõtlema, ega ma ometi psühhopaat ei ole.

      Ma näen kaht seletusvõimalust, millega sellest mööda hiilida: esiteks ma elan kellegagi koos, pealegi vahel näeb inimesi ka linna peal, ilma et peaks neile otse nina alla ronima. Selles asjas arvan ma, et eestlastel on eelis: meie loomulik suhtlusdistants ei olegi sellest 2 meetrist nii erinev, kuigi ka eri eestlastel on erinevusi ja ma olen vahel mõne inimese eest konkreetselt tagurdanud (jälle selgitus, miks ma ei tajugi, et mingi suurem distants oleks – ometi kord on mugav vahekaugus, nii et ma ei tunne tarvidust taganeda).
      Ja teiseks olen ma vist hüperverbaalne, ma võin päevade viisi inimestega neti teel lobiseda ja mul on täiega suhtlemise tunne, isegi emotsionaalse laengu saab.

      (kirjutasin sellest kunagi vist Marca pool, kuidas ma tunnen sageli blogituttavad ära isegi siis, kui nad on sisselogimata kommentaari jätnud – tekstil on hääl.)

      Meeldib

    • toomastaliesin said

      Maskide ja tunneteväljendamise suhtes – tundub vähemalt, et maski puhul oled sa ühes emotsioonis kinni. Sihuke mikromotoorika jääb edastamata, nägu ei kanna enam jooksvalt infot edasi. Samas maskiteater ja kehamiim on väärikad teatrivormid, mis natuke sellele toetuvadki, et võtame selle infokanali ära, tulemus on just seepärast võõrik, mis on ka kohati eesmärk. Just see, et miimika ühegi sisendi peale ei muutu, mõjub grotesksena. Aga noh, eks peale näo ole ka teisi emotsioonikanaleid, eelkõige muidugi hääl, aga ka käed ja üleüldine kehahoiak näiteks.

      Meeldib

    • nodsu said

      aga kui on ulmemaailm, sis võivad seal olla ka maskid, millel on miimika. nt mis võtavad su pärismiimika ja tõlgivad maski omaks (umbes nagu mõnes animatsioonitehnikas, kus tegelase kehakeele ja ilmete taga on päris näitleja).

      Meeldib

    • nodsu said

      mõtlesin veel maskiteatri peale – mulle tundub, et seal jääb pigem väljendamata individuaalsus kui tunded. sest nagu sa ütlesid, tunnete väljendamiseks on kehakeel ja hääl ka olemas. aga mask võtab individuaalsust maha, nii et tegelase tundeväljendustest saavad inimese kui niisuguse tundeväljendused.

      Meeldib

    • nodsu said

      või mõne tüübi – “eluvõõras ennast täis teadlane”, “ihne kaupmees”, “lapsearuga teener”, “kaval teener”, “näljane”…

      Meeldib

    • jryiiiik said

      Jään eri- või eksiarvamusele. Mask ei saa miimikat väljendada (veel), meeleolu muutub. Ma ei ütle, et mul praegu raske oleks, aga kui peaks kõik tulevased üritused maski taga olema, siis nõuab inimese leidmine uusi oskusi. Võib-olla ma saan sellega hakkama, võib-olla mitte. Paljud kindlasti ei saa (nii hästi).
      Ka minu jaoks on inimese hääl väga oluline, või tema kirjaviis, aga ikkagi. Näiteks hääle (intonatsiooni) asjus pean ütlema, et poolkurdi inimesena ma väga maski vahele ei tahaks. Natuke ikka ühtlustab ja kui suu liikumist ei näe, siis ma pole just huultelt lugeja, aga natuke see ikka lihtsustab. Jne. Ühesõnaga, tore, et sulle sobib, aga mulle näiteks väga ei sobi.

      Meeldib

    • jryiiiik said

      Ja igal juhul – kui mingid subkultuurid tahaksid maske kanda või mitte kanda, siis võiksid nad seda teha sellepärast, et nad tahavad seda teha või mitte teha, mitte nende kolme mõjutaja tõttu (suur vend, kergestinakkav surmaviirus, õhusaaste). Ühesõnaga, olen vastu halvas asjas positiivse nägemisele. Selle positiivsega võiks tegeleda täiesti eraldi.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: