Bransle gay hüpped pildis ja kust ma selle kõik üldse võtan

mai 4, 2020

Lugejad suutsid mind veenda, et tantsusammudest on video järgi kergem aru saada kui tekstist (nagu päriselt). Noorel minul oleks seda olnud raske uskuda, oma kuldse keskea kõrguselt suudan aga mõista, et kõigile ei sobi info ammutamiseks sama meedium. Mis mul üle jääb, tegin visuaalide huvides video sellest, kuidas ma tunaeelmise postituse lõpu mõistatustantsu põhisammu ette kujutan.

Aga kuna mult on küsitud: “Kust te need tantsud võtate?” ja pakutud vastuseks: “Kas filmidest?”, siis seletan, kuidas ma oma tulemusele jõudsin.

Arbeau tantsuraamatus (1581) on õpetus:

… suyt le branle gay, lequel vous dancerez du cousté gaulche seullement, par deux mesures ternaires, en quatre pas & une pause: Pource faire, vous largirez le pied gaulche, & l’asseant a terre, ferez pied en l’air droit pour le premier pas, sur la premiere minime blanche: Puis vous approcherez le pied droit du gaulche, & l’asseant a terre, ferez pied en l’air gaulche pour le deuxieme pas, sur la deuxieme minime blanche: Puis largirez le pied gaulche, & en l’asseant a terre, ferez pied en l’air droit pour le troisieme pas, sur la troisieme minime blanche: Puis approcherez ledit pied droit prez du gaulche, & l’asseant a terre, ferez pied en l’air gaulche, & le tiendrez ainsi prest a repeter comme au commencement, pendant le temps de deux minimes blanches, qui seront equipolents a deux souspirs, ou une pause.

Minu tõlge (tõlgin siin minime blanche’i üldmõistetavuse huvides anakronistlikult “poolnoodiks”, antagu mulle andeks):

… järgmine on branle gay*, mida te tantsite ainult vasakule, kahe kolmelöögilise takti kaupa, nelja sammu ja ühe pausiga. Selle jaoks astute te vasaku jalaga harki ja seda maha asetades tõstate esimese sammu jaoks parema jala esimese poolnoodi ajal õhku. Siis toote parema jala vasaku juurde ja teda maha asetades tõstate teise sammu jaoks teise poolnoodi ajal vasaku jala õhku. Siis astute te vasaku jalaga harki ja seda maha asetades tõstate kolmanda sammu jaoks parema jala kolmanda poolnoodi ajal õhku. Siis toote selle parema jala vasaku juurde ja teda maha asetades tõstate vasaku jala õhku ja hoiate niiviisi kahe poolnoodi ajal, mis võrduvad kahe hingetõmbe ehk ühe pausiga, olles valmis algusest peale kordama.

*

Arbeau pole loll, saab ka ise aru, et seda pole just kerge jälgida; ta lisab kindluse mõttes muusikanoodi ja kirjutab iga noodi kõrvale, mis jalg parajasti õhus on; ma ei hakka seda nooti siia tõstma, vaadake Nicolas Graneri lahkesti ülesriputatud faksiimilest täpsemalt, aga nootide kõrval olev sammukonspekt on:

Parem jalg õhus
Vasak jalg õhus
Parem jalg õhus
Vasak jalg õhus

Pildi lisasin sellepärast, et KK küsis hüpete kohta, ega need pole sirutatud pöiaga – nagu näha, ei ole, täitsa tavaliselt hoiab seda jalga.

*

Kui keegi nüüd seda kriitilise pilguga jälgis, pani ta ehk tähele, et mu videos on kaks asja, mida saaks targa tantsuraamatu tekstist välja lugeda ka teisiti. Esiteks ei ole seal kirjas, et üldse peaks hüppama. Mina olen otsustanud hüpata osalt seepärast, et “jalg õhus” on sammunimi, mida muidu kasutatakse just lõbusates hüppetantsudes (mille kohta Arbeau ütleb otsesõnu, et jalgu ei tõsteta niisama maast lahti, vaid vahepeal on hüpe – ma tõlkisin sellest kunagi siinsamas ühe katkendi), ja pealegi sobiks hüppamine nagu “lõbusa õõtsumise” nimega paremini.

Teiseks, kui otsustada juba hüpata, saaks tekstist välja lugeda ka sellise variandi, et kõigepealt astutakse rahulikult vasaku jalaga vasakule ja alles siis hüpatakse, paremat jalga maast lahti tõstes.

See on minu arust liiga suur rabelemine – särtsakas kuuelöögilises rütmis ei jaksa astuda JA selle otsa veel hüpata ja nii neli korda järjest -, nii et jätan selle esiteks tegemata mugavuse pärast ja teiseks jällegi lõbusate hüppetantsude õpetusest lähtudes, kus on muusikanootide kõrvale samamoodi kirjutatud umbes “parem jalg õhus ehk parema jala löök. Vasaku jala takkalöök” jne, aga põhjalikumas õpetuses on seletatud, et kahe “jalg õhus”- või “jalalöögi”-nimelise sammu vahel “on liigutus nimega hüpe, mis toimub siis, kui kaks jalga on korraga maast lahti õhku tõstetud, mis on veel uljam” (“il y a un mouvement appellé sault, qui se fait quand les deux pieds sont hors de terre eslevez en l’air, qui est encor plus gaillard“) ja mis eriti tähtis: “see hüpe on ise osa parema jala löögist”, tähendab, see hüpe ei ole eraldi liigutus. Selle kasuks räägib minu arust ka bransle gay enda õpetuses olev “tõstate _esimese sammu jaoks_ parema jala … õhku”.

*

Nii. Kui minna nüüd sellise infoga tolle mõistatusemuusika kallale – millel originaalväljaandes muide üldse taktijooni ei ole -, tuleb selle muusika fraase järelikult võtta kuue kiire löögina (või kakskordkolme). Ja rõhuline löök ehk see, kuhu langeb esimene tantsusamm, on “titi-taa-taa” loogikas lugedes teine “ti”. Seega mitte “titi-taa-taa, titi-taa-taa”, vaid “ti-taa – taa-ti, ti-taa – taa-ti”.

Nagu selles Doulce Mémoire’i esitatud näites ongi – selle vahega, et nad laulavad takti teise poolde enamasti ühe pika “taa-a” ja jätavad lõpu-“ti” ära (aga taustal mängivad harmooniapillid ka selle “ti” ära, iseasi, et nad mängivad üldse kogu aeg lühikesi noote). See, et nad takti teise poole niiviisi üheks noodiks välja venitavad või siis seal instrumentidega tihti lõbusasti “tairi-ti” mängivad, teeb tantsurütmi väljakuulmise muidugi tunduvalt kergemaks – ma usun, et kuigi algajal võib olla esialgu füüsiliselt raske selles tempos ära tantsida, on siit kergem aru saada, kus teoreetiliselt hüppama peaks.

(Ühtlasi olen neile tänulik, et nad juhtisid tähelepanu tunduvalt vanemale laulule, millel see tantsuviis tõenäoliselt põhineb – vt eriti tenoripartiid, kuulamiseks näiteks seda harfiesitust. Järjekordne näide sellest, kui pikalt mõni meloodia võib käibel olla.)

Ja tunaeelmises postituses antud muusikaga, mis järgib Phalèse’i tantsumuusika nooti täpsemalt (ja on seetõttu raskem jälgida) tuleks selle loogika järgi tantsida nii.

*

Olles nüüd tähtsa näoga öelnud, kuidas on, pean kohe mööndustega lagedale tulema: kõigil mõistatajatel võib olla õigus. Sest on väga võimalik, et selle tantsu rütm jõudis oma eluea jooksul muutuda – ja miks mitte just sellise ambivalentse rütmiga tantsumuusika mõjul. Kui muusika pakub võimalust isegi lihtsaid tantsusamme mitmel eri moel rütmistada, on neid samme uue moe tulles ka lihtne ümber kujundada.

Moemuutuse mõtted tulevad mulle pähe, sest üks teine Prantsuse tants (courante!) alustas samuti 16. sajandil energilise kepsutamisena, aga muutus seejärel 17. sajandi jooksul pea tundmatuseni. Kepsutamine kadus tasapisi, rütm läks aeglasemaks, noorte karglemisest sai uue moe järgi rafineeritud hõljumine.

Ning ka bransle gay püsis sel dünaamilisel 17. sajandil käibel, seega võisid need mutatsioonid tedagi tabada. Kahjuks on 17. sajandi allikad kole segased (ilmselt mõeldud abimaterjaliks lugejale, kes oli neid tantse juba õppinud) ega ütle ühemõtteliselt, kui palju sammud selleks ajaks muutunud olid. Ainult sellest saab aru, et põhisamm koosneb endiselt neljast liigutusest; ja sellest, et need sammud ei ole enam nii ühetaolised hüpped kui Arbeau ajal.

Näide anonüümsest käsikirjast (mille kirjutamise aeg võis olla 1690.-te lõpust kuni 1610.-te aastateni. Kirjavahemärgid on nõrkadele. Transkriptsioon fa-gisise väljaandest):

Le branle gay a 4 pas le premier commence du pied gauche sur le mitan du pied et le 2 est du pied droict qui glisses en mesme temps et le troysieme sest une mesure abbatue et le quatrieme sest un releue du pied droict le posant a terre pour commancer promptement

Püüan kuidagi tõlkida, samamoodi ilma kirjavahemärkideta, lisades oma kahtlused:

Branle gay‘s on 4 sammu esimene algab vasaku jalaga jala keskosal [?] ja 2. on parema jalaga mis libiseb samal ajal ja kolmas on löögiga takt ja neljas on parema jala tõus [ei ole selge, kas parem jalg on õhus või tugijalg] pannes ta maha et kohe alustada

1623. aasta trükises on ortograafia ja kirjavahemärkidega paremini, aga jutt on pikk ja segane. Lingin Gallicas oleva faksiimile ja püüan tõlkida (see jutt ongi täpselt nii segane):

Bransle Gay /…/ koosneb neljast sammust ja selleks, et rõhku paremini tabada, alustatakse viimasest [sammust?], nõtkutades veidi põlvi, et kannad kokku tuua, tõustes varvastele. Siis tuleb neliksammu alustamiseks astuda vasaku jalaga ja teha nii, et teine jalg järgneks talle tihedasti vastu kanda, liikudes pöiast, ja libistada vasaku jala päkka tõstes kanda õrnalt küljele, ning selle libiseva sammu ajal tuleb parema jala kand vastu maad lasta, ja ilma, et peatutaks, tuleb paremini rütmis püsimiseks nõtkutada veidi põlvi, et tuua parem jalg vasakuga kokku, tõustes mõlema jala varvastele selleks, et uuesti alustada, ja siis, kui seda Bransle’it juba osatakse, ja mitte enne, lastagu suurema täiuslikkuse saavutamiseks teha kõiki samme pöiast liikudes, põlvi absoluutselt nõtkutamata, sest kui ma ütlesin, et alguses tuleb jalgu kokku tuues veidi nõtkutada, oli see selleks, et oleks kergem õpetada neid vajalikke liigutusi, mis on kahtlemata nii kõige meeldivamad kui ka kõige õilsamad, kui nad algavad puusast ja pöiast, aga Õpilane suudab neid isegi sundusega teha alles pika harjutamise peale.

Oh, oleks Arbeau ometi kauem elanud! Tema oskas põhilisele tähelepanu pöörata, arvestada, et üldtuntud tantsud ei jää igavesti üldtuntuks, nii et udupeente nüansside kirjeldamisest üksi ei piisa. Mis kasu on teadmisest, et paremini rütmis püsimiseks tuleb lasta algajal põlvi nõtkutada ja edasijõudnul sirgete jalgadega tantsida, kui me ei tea, MIS rütmis üldse peaks püsima?

Niisiis jätavad need udukirjeldused kõik rütmivariandid võimalikuks. Mis tähendab, et kui me otsustaksime mängida musketäride aja inimesi ja sama muusika järgi tantsida (sest ega see meloodia uue sajandi kukkudes kuhugi ei kadunud), ei pruugi ka “titi-taa-taa” loogikaga variandid valed olla – olgu siis esimene samm esimese “ti” või hoopis “taa” ajal.

————————————————————————————–
* Branle gay otsetõlge oleks tegelikult “lõbus õõtsumine”, aga ma ei hakka nii täpselt tõlkima. Õõtsumiseks nimetasid prantslased nad tollal igasuguseid suure massiga tantsitavaid seltskonnatantse, mis käisid ringis või rodus. Ja tänapäeval on see slängis hoopis seksitähenduse võtnud, nii et võite ise arvata, mida guugel mulle ükskord ette viskas, kui ma ilmsüütult neid märksõnu guugeldama hakkasin. Olete hoiatatud.

14 kommentaari to “Bransle gay hüpped pildis ja kust ma selle kõik üldse võtan”

  1. KK said

    Suurepärane ja väga põhjalik ülevaade. Et siis ikkagi kerge lõnks sees nende ti-taadega 🙂

    Meeldib

    • nodsu said

      jah, hüpped jagunevad
      ti hop
      ta- hop
      -a hop
      ta- hop
      -a paus
      ti paus.

      Vähemalt 16. sajandi õpetuse järgi. Mis seal 17. sajandil toimuma hakkas, ei tea keegi tont täpselt. Hüppamist jäi nähtavasti vähemaks (see juhtus muudeski tantsudes), aga sammude ajastuse kohta ei räägi keegi midagi.

      Meeldib

  2. _kaur_ said

    “Õõtsumiseks” peaks ülakeha kuidagi vasakule-paremale liikuma, aga preilil selles videos küll ei mitte. “Kepslemine” oleks minu sõna selle tantsu kohta.

    Meeldib

    • nodsu said

      Ma arvan, et see õõtsumise nimi tuli kõigepealt neile ringtantsudele, kus astuti kaks sammu ühele poole, kaks sammu teisele poole, noh, et õõtsud terve oma korpusega (mitte aint ülakehaga) vasakule ja paremale. Ja hiljem kleepus igasuguste ringtantsude külge, isegi kui seal liigutakse ainult ühes suunas.

      Ülakeha ei saaks renessanssriietega eriti õõtsutada, see on pmst nagu turvises.

      Meeldib

    • nodsu said

      ma ei leia kahjuks linkimiseks kaht 16. sajandi pilti nimega “tants linnas” ja “tants külas”, kus linnainimesed olid sirgelt püsti nagu malenupukesed ja maainimesed vingerdasid igatepidi. kirjalikud allikad räägivad mõistagi linlaste tantsudest.

      Aga mis kepslemisse puutub, siis see ei puutu enam “õõtsumise”-sõnasse, kepslemist tähistab “lõbus”. Seda pidas vana Arbeau kohaseks tantsuks noortele abieluinimestele. Vanemale generatsioonile sobivad “õõtsumised” olid “kaks sammu vasakule, kaks sammu paremale”.

      Meeldib

    • nodsu said

      Arbeau kujuteldav õpilane Capriol: “Ce branle (non sans cause) est appellé gay, car à ce que je voy l’un des pieds est tousjours en l’air”.
      Ehk “Seda õõtsumist kutsutakse lõbusaks (ja mitte ilma põhjuseta), sest ma näen, et üks jalg on kogu aeg õhus”.

      Liked by 1 person

    • _kaur_ said

      Õõtsumise definitsioon minu jaoks == mingipidi kaldus olemine. Ehkki “lainetel õõtsuma” on just üles-alla ilma külgliikumata. Aga tantsija, kes liigub malenupuna edasi-tagasi, ei õõtsu – selle sõna (minu keeletaju kohase) definitsiooni kohaselt.

      Meeldib

    • nodsu said

      mis oleks hea paremale-vasakule liikumise sõna? Kõikumise, kiikumise ja võnkumisega on tõenäoliselt sama häda, mis õõtsumisega.

      Parim, mis hetkel pähe tuli, on “seegama”, aga kardan, et see pole piisavalt üldkeelne. Pealegi kangastub mul endal selle peale pigem edasi-tagasi siiberdamine, kusjuures minejal on nägu mineku suunas, mitte külg ees.

      Sirvisin vahepeal prantsuse leksikaportaali ja sain teada, et 1) tõenäoliselt on see õõtsumisverb branler tuletis sõnast “vehkima” – algselt mingi relvaga vehkimise tähenduses.

      Branler kui sihilise verbi tähendused on tänapäeval “vangutama”, “kõigutama” (ja metafoorina “pihku peksma”), laiendatult üldse “tegema”; sihitu verbi tähendused on “tudisema, kõikuma” (st olema ebastabiilne); “liikuma”; ja “kõikuma” muutumise metafoorina.

      Sain niipalju targemaks, et kopuleerumise tähendus oli sel sõnal hoopis vanasti, nüüd on see tähendus ee… enesekohasemaks muutunud.

      Etümoloogiat vaadates sain aru, et suht varakult hakkas see verb tähendama liikumist üleüldse. Ja sealt tuli jälle kitsam tantsimise tähendus. Rada siis selline, et võnkuma/kõikuma/õõtsuma -> liikuma -> tantsima.

      (kangesti tahaks nüüd uljalt spekuleerida, et “kuna keskajal käibele tulnud sõna “tantsimise” kohta tähendas algselt “õõtsumist”, siis võib sellest järeldada, et keskajal oli kõige popim tantsustiil “puud surevad seistes”. aint et pildimaterjal ei toeta seda.)

      Aga ma ei rutta postituses “õõtsumist” “tantsimiseks” muutma, sest tantsimise jaoks on prantsuse keeles ka ühemõtteline sõna olemas. Huvitav probleem.

      Meeldib

    • _kaur_ said

      Vaja on “Eesti kirjakeele pildiformaadis sõnaraamatut”, kus asjad on piltide, skeemide ja videotena.

      Või noh, sisuliselt on Google ja sõbrad selle ära teinud.
      https://www.google.com/search?q=%C3%B5%C3%B5tsub&source=lnms&tbm=vid

      Meeldib

    • nodsu said

      sellest on kasu ainult siis, kui sa otsid sõnaseletusi, mitte siis, kui sul on seletus olemas ja sõna puudu.

      Meeldib

    • _kaur_ said

      Ma ilmselt olen liiga pips ja “õõtsuma” on palju laiem sõna kui mina seda eile endale ette joonistasin ja käib selle tantsu kohta küll ja veel. Head õõtsumist!

      Meeldib

  3. nodsu said

    Vaatan, et täna on tantsukonspektidel klikkima hakatud, sh sellistel tantsudel, mida praegu veel legaalselt tantsida ei saa. Huvitav, kas need lugejad tulid siitsamast tantsupostituste juurest või on juhuslik fluktuatsioon?

    Meeldib

  4. Kaamos said

    Ma eile tiksusin need õppevideod läbi, pilt on ikka rohkem kui terve raamatutäis sõnu.
    Aitäh, tõesti on huvitav!

    Meeldib

  5. Siiri Rebane said

    aitäh hoiatamast guugeldamise eest 😀
    ja ma küll ei usu, et selliseid inimesi palju on, aga näide sellest, kuidas erinevat moodi inimestele kohale jõuda. mina saan tantsu õppimisel lähtuda ainult tekstist. heaküll, toetuda peamiselt tekstile, muusika on nagu rohkem ilu pärast ja seda ei saa usaldada. st mamõtlen muidugi et mina oma rütmitaju ja kuulmist ei saa. rütm on mulle küll ivake rohkem olemas kui helikõrgused (ma saan aru küll, et kui täpp on kõrgemal siis tehakse peenemat häält, aga mitte kuigivõrd rohkem; kuidas kuulmise järgi saab kohe oktaav üles v alla võtta, on ufonautika täiega), agaikkagi 1 kahtlasepoolne asi. ja kas tekst on ‘parem, vasak, üks, kaks, ja pool, või siis ad mortem festinamus, peccare desistamus, suurt vahet pole. ad mortem etc omandab siis tähenduse …mis sammud sinna just tulevadki. (miraculis) serrato omandab tähenduse täpp, täpp etc. kui see tantsumuusika rütm paigutub teksti sisse ja on teksti rütm, siis on kohe ulka selgem. – ja see kui korduvalt hoiatatakse et vot siin võib segamini minna, et on küll refrääni muusika aga tegelt veel salmi osa ja sammud, siis ma ei saa üldse aru, mis saab segamini minna – tekst ju erineb. 🙂 ehk siis: ma ei lase ennast tantsimisel eriti muusikast segada 😀

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: