Veel kodumaisest floorast ja faunast

mai 13, 2020

Kas tänavu on ka mujal kuidagi eriliselt hea meelespea-aasta? Nad kasvavad paksu vaibana kohtades, kust ma eelmisel aastal eriti mingeid meelespäid ei mäleta. Mul tuleb meelespeamuru, aga esialgu ei raatsi ma niita.

*

Tundub, et karulaugukülv läks asja ette. Vähemalt ma arvan. Sest ma mäletan, et kui KL mulle sünnipäevalilleks karulauguõie tõi, siis lasin ma sellel ära õitseda ja kuprad kasvatada ja poetasin ta seejärel ühte kohta mulla peale, kus midagi mulle vajalikku ei kasvanud. Täpselt ei mäleta, kuhu, aga tänavu oli mulle üks uus väike karulaugukoloonia tekkinud.

Külvidest rääkides: leidsin tänavu ühe helelilla priimula kasvamas, mõtlesin, et eelmistel aastatel pole küll sellist olnud, nii eredat lille oleks ma varem raudselt märganud, ei tea, kas tuli varjusurmast üle mitme aasta üles? Tuli ep. ja määras ära, et metsik pääsusilm. Jälle on keegi linnuke mulle ühe toreda taime kasvama pannud! Sellised juhtumused ei lase mul kuidagi eduteoloogiasse langeda: mu oma aias kasvavad ilmsed illustratsioonid sellele, kuidas vedamine kukub sõna otseses mõttes taevast. Isegi kui ma suudaks endale valetada, et ma naudin selle aia viljakandvat mulda tänu oma heale koduvalikule, kuidas ma saaksin linnukeste külvatud maasikaid oma tubliduse arvele kirjutada?

*

Sügisel olid mul süümekad, et nii palju õunu ikkagi mädanema läks. Neid (süümekaid, mitte õunu. Või noh, tegelikult õunu ka) leevendasid kevadel linnukesed – varesed, harakad, leevikesed, varblased, metsvindid ja kes nad mul siin kõik on -, kes neid õunu järjepanu puistamas käisid. Väga põhjalikult puistasid, õuntest on paljad luukered järel, tundub, et nad ei ajanud sealt ainult seemneid ja ussikesi taga, vaid nokkisid viljaliha ka. Tõsi, ainult neid pehmeid pruune mädaõunu, mille taustal metsvindi kõht kaitsevärvi on. Mustaks kuivanud õunad ei sobi, liiga kõvad, nokk ei võta nähtavasti.

*

Ep. tutvustas koerajalutamise metsavahes mulle imepuud: paplit, mille alune on paksult käbisid täis. (Näritud.) (Rähn.) (Ise oled rähn.)

Kutsule peaks aga keegi kassikeele kursused tegema ja selgitama, et kui kass tõstab käpa püsti, ei tähenda see, et ta on nüüd sõbralikuks läinud ja tahab mängida. Kuigi eks kass selgitab seda ka ise päris veenvalt.

*

Võtsime A.-ga kahe peale kassil puugi ära – mina nätsutasin teda süles ja hoidsin õige nurga alla, A. õngitses puuki – ja arutasime, kuidas see kass, ise igavesti närviline, laseb end ometi väntsutada, nätsutada ja kaisutada ja on veel rahul ka. (Küll said nooremad tuttavad mu kallal nokkida, kui ma puhtsüdamlikult mainisin, et see kass laseb endal rahulikult käega ümber kõri hoida ja üldse ei karda, paistab, et talle lausa meeldib – “Jajah. “Ta ise küsis selle järele!” – “Ei, päriselt ka, ta on siis rahulik!” – “Nojah, hapnikuvaeguses…”).

A. võrdleb seda halli kassi kunagise musta kassiga: “Ruudi oli süles nagu vorst. See kass on nagu pakk hapukoort.”

Arutasime veel mõnda aega eri vorstide ja kasside süllevõtmisomadusi (üks järeldus oli, et võrdluseks sobiks võib-olla ka suitsuvorst vs. maksavorst).

*

Minu lohakad sõrmed leiutasid täna aga sellise eluka nagu “10% ülemmära”.

16 kommentaari to “Veel kodumaisest floorast ja faunast”

  1. Tilda said

    Ma on aastaid karulaugu seemneid külvanud ( tõsi, poest ostetud seemneid) ja pole kunagi asja saanud. Mul on nüüd ka kupart vaja 🙂

    Meeldib

    • lendav said

      Tilda, kui tahad, siis ma võin sulle õitsva karulaugu kinkida. Või siis kupraga. Siis jääb märgistuseks suur taim ka alles. Esimese aasta laugukesed on ju nii äbarikud, et nad võib kogemata lihtsalt üles rohida. Korjatavaid lehti hakkab ka alles teisest aastast saama.

      Meeldib

      • Tilda said

        Kui seda pakiautomaati saata saaks, kas või looduses valminud kupart, siis ma väga tahaks. Ma olen kõik ümberkaudsed metsad sada koda läbi kolanud – no ei ole leidnud.

        Meeldib

    • lendav said

      Pane mulle fb- sse, milline sihtautomaat ja tel nr ja ma saadan. Natuke läheb aega, sest parem oleks, kui seemned rahulikult maas olles enam-vähem valmis saaks, muidu saad kaks päeva pakikeskuses kurnatud ja närbunud õiega taime, kes ei jaksa enam ühtki seemet valmis küpsetada.

      Siinkandis neid looduslikult üldiselt ei kasvagi. Lääne- ja Põhja-Eestis on rohkem. Ma ka sugulase mahajäetud aiast roobitsesin, ega mulgi muidu poleks. Ja kasvutingimusi vaata – soovituslikult poolvarju (nt õunapuu all on hea koht) ja kui saab, siis niiskemasse ja viljakamasse kohta. Sõbrannal on kuiv vaene liivamaa ja seal ei taha üldse edeneda.

      Meeldib

    • nodsu said

      Lendav ütles “Esimese aasta laugukesed on ju nii äbarikud, et nad võib kogemata lihtsalt üles rohida.” –

      haa, üks edu saladus paljastatud, ma ei viitsi rohida.

      Liked by 1 person

  2. _kaur_ said

    Karulauk – (kirjutasin kõigepealt “kaurlauk”) – meil on ka istandus. Kasvab hästi. Ju on sobiv koht: varjuline ja niiske lehtmetsa-alune. Kulub pestoks. Isegi mina olen seda sööma hakanud.

    K-hüatsint on mul oma aias muide, selline tasapisi metsistuv lilleaed. Vaatlen osavõtmatult umbrohu ja püsilillede vahelist võimuvõitlust. Pikas plaanis võtab vohav võhumõõk kogu maailma üle.

    Meie kass ka ei karda. Minu arust näitab see, et tal on närvid korras. Ja see tuleb omakorda asjaolust, et temaga on hästi käitutud, ei ole liiga tehtud, tal ei ole põhjust inimest karta. Kui me kassi saime, siis olid suhted väga hellad, kõik kartsid kassi ja kass meid. Nüüd oleme üksteisega harjunud ja usaldame.

    Ülemmära, jaa! :)))

    Meeldib

  3. lendav said

    Kassid ongi üllatavalt leplikud, kui neilt hakatakse puuke ära võtma. Eks nad saavad aru, et see nässerdamine on asja pärast.

    Meeldib

  4. Frieda said

    Ma panin ka üleileõhtusel jalutuskäigul tähele, et meelespäid on kuidagi väga palju.

    Meeldib

  5. nodsu said

    Meie kassil _ei ole_ närvid korras, ta võeti tõenäoliselt liiga vara ema juurest ära (topiti mingis maakohas A. isale poolvägisi pihku), A. arutab vahel, et võib-olla on tal lausa mingi ajukahjustus, sest ta tujud on kuidagi motiveerimatud.

    Aga nätsutamist ja kaisutamist – asja, mille peale muidu rahulik must kass oleks hakanud põtkima – ta lausa armastab. Teiseks meeldib talle vahel teki all olla, ise läheb! Must kass oleks mingi teki tulles kohe ära läinud.

    Mustal kassil olid kusjuures närvid päriselt korras, väga stabiilne kass oli, lihtsalt väntsutamist ei armastanud. Teisest küljest väljendas ta isegi seda väga ebaagressiivsel moel, kui kinni hoiti (nt loomaarsti juures), siis küll maadles, aga ei küünistanud.

    Meeldib

  6. nodsu said

    arvan, et sellele hallile kassile meeldib, kui tal on midagi ümber. Mõtlesin praegu, kas teha peitepilt “leia kass”, aga arvan, et kui ma ei tee videot, siis ei ole võimalik leida: ta on läinud voodis tekikoti sisse, ainult hingamise tõusmine-vajumine näitab vaevumärgatavalt, kus ta on.

    Meeldib

  7. KK said

    See kassi ja koera suhe tuleb vast ikka harjumusest. Kui koos kasvavad, siis ei puutu närvid asjasse. Mõlemad pooled teavad, mida oodata ja kuidagi harjuvad. Mul olid kaks koera ja kass, kass kiusas koeri nagu jaksas ja kui tüdis, ronis ahju otsa kõrgele magama. Kutsikas kasvas koos kassiga, magas nagu kass ja ronis nagu kass. Vanaloom oli leebe ja sai kassilt peksa, kass kasutas teda nagu rahumeelselt liikuvat mängukanni. Vahel oli nii kahju, tuli sekkuda. Aga koerad tegid tagasi ka. Kui kass hiire püüdis, panid pihta ja hakkasid kahekesi mängima. Minu magamistoas.. uimase hiirega 😀 Ma ei karda hiiri aga nad ei pea poollaipadena olema ka mu magamistoas voodi all eksole.

    Meeldib

    • nodsu said

      kassi ja koera suhe polegi närvide teema. Sassis närvid paistavad silma sellest, kui kassil tuleb tühja koha pealt tigedusehoog.

      Koeraga on ta üllatavalt rahulik – kuigi see ei ole meie pere, vaid külakoer. Neil oligi lihtsalt tõlkeprobleem, koera mängupüüded hakkasid kassile närvidele käima, ta tõstis hoiatavalt käpa püsti (mis on tema skaalal VÄGA nõrk ähvardus), koer arvas, et see on mängupoos.

      Järele mõeldes ongi ta igasuguste suhtlejate suhtes palju kannatlikum kui olukorra suhtes, kus ta tahab tegelemist ja ei saa seda küllalt ruttu. Või kui on oht, et tegelejad lähevad käeulatusest minema, nt ei lase ta hästi väljaminekuks riidesse panna.

      See on suhtlemishimu vaatevinklist loogiline, aga täiesti ebaloogiline on see, et ta ei luba hästi riideid vahetada ka koju tulnud inimesel. Talle on pärale jõudnud, et riiete vahetamine = inimene läheb ära. Aga selle koha peal mõtteprotsess peatus ja pärale jäi jõudmata, et mõnikord hoopis riiete vahetamine = inimene tuli koju ja kavatseb sinna jääda.

      Meeldib

  8. epp said

    Kassid ja karulauk ja jaanililled, nii armas.
    Muide kassi küljest on tükk maad raskem puuki kätte saada kui koeralt, kassil on paksem nahk. Loomaarstid kah rõhutavad alati, kui süstimiseks läheb, et kassi sisse on nõela raskem torgata.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: