Kodus, tööl või kuidas keegi: V osa

mai 19, 2020

Hea on olla pikkade juhtmetega! Ma nimelt leidsin paar päeva tagasi, et distantseerumine hakkab väikest viisi üle viskama.

Nüüd, kus tavaelu enam-vähem taastub, koostan viimast postitust oma kirjasaatjate kogemustest – jäin nendega esialgu viivitama, sest mõni neist lubas veel täiendada, aga asi jäi sinnapaika. Las siis läheb, nagu on. Kirjad märtsi lõpust ja aprilli algusest.

Niisiis, kõigepealt muusikud, kelle pärast ma muretsesin märtsis kõige rohkem – ma ei kujutanud ette, kuidas nad oma muusikutööd niiviisi teevad. Viiulimängija kogemustest te juba lugesite, teistel oli sama tegus elu ja pikemalt kirjutada ei jõudnudki.

Meeleolumuusikaks superhea näide sellest, et plökkflööt plokkfööött plökkfdöör PLOKKFLÖÖT (jeerum, on see aga trükkimiseks üks paras sõna) ei pea olema sugugi lastepill ega ka ainult vanamuusikapill.

Muusik A 27. märtsil:

Mina töötan kodukontoris. Teen tunde läbi videosilla. Kuna töömeetod on uus ja huvitav, siis lapsed on pillimängus fokuseeritud. On harjutanud rohkem, kuna trennid on ära jäänud.

Muusik S. lõõpis märtsi lõpus niisama:

Uus võimalus aitab hoida ju dementsust kontrolli all, sest tuleb sukelduda vette tundmatus kohas.

Pilli õpetamine kaugjuhtimise teel on ilmselgelt kauplemine kasudega – õpetaja ise õpib rohkem, kui laps.

*

Vahemänguks üks kõva kummitamispotentsiaaliga lugu, mida olen ammu tahtnud teiega jagada. Üks neid vanu lugusid, mis minu arust kõlab üllatavalt tänapäevaselt (võib-olla tänu sellele, et on piisavalt vana – ei mõju klassikaliselt). Pill ise on ka kena maheda häälega, ei kõla nagu “kaks luukeret plekk-katusel seksimas”, nagu klavessiinimängijad ise vahel ironiseerivad.

*

Mul oli mitu kirjasaatjat, kes said tööl edasi käia, sest seal ei olnud õieti rahvast, olevat olnud mõnus, keskendumist soodustav keskkond. Kõik nad ei tahtnud avaldamist, aga bioloog (ja kodukaitsja – ja vahel ka lapse- või koerahoidja) – U. lubas. Kirjaviis muutmata, ka tema armastab mitteformaalses kontekstis ortograafiaga vabamalt ringi käia ja minu arust on see võluv. Ta palus ka täpsustada, et kui ta välijõusaalidest rääkis, siis oli see enne, kui ta karantiini jäi.

Ei saaks öelda, et midagi kardinaalselt teistmoodi oleks kui enamasti. Väljas st seltskondlikel üritustel käisin ma varem ka nii keskeltläbi korra kahe nädala tagant: mälumängud, koosolekud – jp, ornitoloogiaühingu kontori koosolek on minu jaoks pigem selline seltskondlik üritus, ainus kohustuseelement selles on neetult varane kellakümnene algusaeg – mõnikord meditatsioonid. Hetkel rahuldavad 3x nädalas toimuvad virtuaalmeditatsioonid mu seltskondlikud vajadused täielikult – mis sest, et seal ollakse enamus aega vait ja silmad kinni, a noh, see on selline kollektiivne vaikimine, palju tummisem kui niisama vaikus.

Kunagi oli mõte trenni ka jõuda, aga siis avastasin, et mul on ju ratas ja läheduses mitu vabaõhujõusaali pluss 3, peaaegu et 4 veekogu. Tööl ei puutunud ma varem ka tänu oma graafikule eriti teistega kokku. Ainus tuntav muutus oligi vist see, et pidin 2 nädalt karantiinis olema – puutusin kokku lastega, kellel tekkis palavik ja köha, nii et ohutuse mõttes olin 2 nädalt kodus. See ajas seda enam närvi, et olin ennast naiskodukaitses just nö eesliinile üles andnud ja valmis teavitustööle minema, a vaat ei saanud.

No ja see ka, et kui varem käisin pea iga nädal Tlnas lastes, siis nüüd jääb pikem vahe sisse.

Ahjaa, tööl käin peamiselt õhtul, siis olen seal üksi – ehkki ka päevasel ajal on seal maksimaalselt 2 inimest peale minu, igaüks eraldi ruumis. Ja piiritust on meil ka seal hulgi ehk siis käsa ja pindu saab pidevalt desotud. Katse käib jätkuvalt omas tempos edasi, isikkoosseis on küll veidi vähenenud ja sellevõrra on rohkem sebimist. Toimetamistööd teen ma nkn kaugtööna, selles ka midagi muutunud pole.

Emotsionaalselt – alguses oli pigem selline elevus, et noh, eriolukord ja värki. Nüüd olen juba ära harjunud, aga veidi huvitav on ikka.

Põgusalt kirjutas ka bioloog T (hmm, ilmselt on mul tuttavate hulgas biolooge rohkem kui populatsioonis keskmiselt):

Mina jällegi pettusin sügavalt autoritaarses režiimis, sest Wuhanis on elusloomaturg jälle lahti ja müüakse nahkhiiri (kõlakate järgi). Muidu võiks arvata, et suure võimutäiusega valitsus saab apokalüptilises olukorras paremini hakkama ja võib näiteks nahkhiired ära keelata, aga selle asemel nad keelasid turul filmimise ja pildistamise.

Mul on suuri muutusi vähe, aga seda olen kvantifitseerinud, et tolm koguneb kordades rohkem, kui kõik pidevalt kodus on. Töötada on raskem kui enne, sest üks laps pole veel niipalju mõistuse juurde jõudnud, et saaks aru, miks peab laskma töötada. Mulle soovitati saata lapsed pappkastiga neile kaabakatele, kes kiidavad, kui hea rahulik on karantiini ajal kodus töötada. Ilma lasteta oleks ikka täitsa piknik.

Aga jällegi – nagu mu tuttavatega ennegi juhtus – läks meil jutt seepeale lappama, T. jagas Aafrika rohutirtsunuhtluse artiklit ja teritas keelt, et “Katk, asteroid ja rohutirtsud, see ikkagi ei saa olla juhus,” millest mina sattusin segadusse, et mis asteroid?

Kuna Rebane oli meile just reklaaminud mingit ETV+ krimisarja, mis pidi olema “nii kohutavalt halb krimiseriaal et lausa värskendav. kõik on kohutavalt halb, nii süžee kui teostus. ma olen täiega fänn ühesõnaga”, küsisin ma, kas asteroid on seal sarjas või muidu kultuurinähtus.

Mispeale selgus, et Rebane ei tea asteroidist midagi, isegi seda mitte, kas läks juba mööda või luurab veel nuka taga, ja küsib hoopis, kas asteroidi saab käsitada kultuurinähtusena.

T. seletas, et asteroid pidi tabama 29. aprillil, aga loodetakse, et läheb mööda (nüüdses tarkuses: näe, läkski!). Ja leidis kultuurinähtusluse kohta, et:

Minu arust Halley komeet oli küll parajalt kultuurinähtus. Aga see praegune pole, sest ta jääb koroonaviiruse varju ja keegi ei viitsi temast rääkida. Talle pole isegi rahvapärast nime pandud, ainult mingi numbrite ja tähtede joru, see peaks näitama, et pole kultuurinähtus.

Rebane lisas:

nagu see tädi, vaeseke, kes lendas üksi esimesena lennukiga üle atlandi vms kangelaslikku, aga keegi ei märganudki, sest lehtede esiküljed olid titanicu uppumise all kinni, ja kõik muud küljed ka.

ei olnud üle atlandi, kõigest üle la manche’i, agaikkagi. väga bääd taiming.

/…/
kui vaja tähti närida sis maütleks et käesolev asteroid ei ole popkultuurinähtus – kui mööname, et teadus on siiski osa kultuurist.

Päris iseloomulik – üritad inimestelt küsida eluraskuste ja -kerguste kohta, aga enne kui arugi saad, käib arutamine, kas komeet on kultuurinähtus. Prioriteedid!

*

Sarja lõpetuseks teen sellise haruldase tüki, et kleebin siia foto. Teemal “karantiinikass” – tegelikult me ei hoidnud teda vägisi toas kinni, lihtsalt tol päeval sadas lörtsi ja ta eelistas seda läbi klaasi vaadata.

27 kommentaari to “Kodus, tööl või kuidas keegi: V osa”

  1. KK said

    Sadu eelistavad ka koerad läbi akna vaadata.
    Vahepala oli tore! Täitsa nagu disko 😀

    Meeldib

  2. Klari said

    Üks mu kolleeg rääkis kunagi, et tal oli ka kass mingi tuisuse ilmaga mitu korda järjest välja küsinud ja siis keeldunud minemast, sest kole ilm oli. Lõpuks sai kassil villand ja hakkas kolleegi elukaaslase käest välja küsima, sest et no kaua võib, eksole…

    Liked by 1 person

  3. ep said

    Mu koer ükspäev urises ilma peale, kui just siis, kui tema oli oma vaimu pikemaks jalutuskäiguks valmis pannud (uinakust ärganud ja istus minu kõrval oodates, millal mul on sobiv hetk jalutuskäikule suunduda), hakkas akna taga padukat sadama.

    Meeldib

  4. Siiri Rebane said

    vene rämpskrimkat vaatasin muidu vaikselt omaette aga see osa kus esinesid grammatikanatsid oli nii üleprahi et pidin jagama. kahjuks praegu enam järelvaadatav pole. aga muidu on tal see vaieldamatu eelis, et ta ei ole ameerikakeelne. siin sisututvustus sellele osale mis ma reklaamisin:
    След
    Сезон: 9, Эпизод: 26, 2013 Корректор 06.04
    Передача не доступна для просмотра
    Убиты мужчина и женщина. У обоих на спине выжжено странное клеймо. Эксперты ФЭС выясняют, что это символ граммар-нацистов. ″Пиши правильно – или умри!″ – под таким лозунгом действуют радикальные сторонники грамотности на просторах интернета. Неужели теперь они убивают по-настоящему?

    huvitav kas venekeelne tekst on ilusti näha?
    noorematele loosungi tõlge:
    Kirjuta õigesti – või sure!
    algas sellega et mingi reklaamibüroo vms töötaja, st korrektor sai ülemuse käest sõimata, et ta oli rämeda trükivea läbi lasnud ja tal kästi kõik juba üleskleebitud reklaamid maha võtta ja “ja trollibuss värvi ka üle!”
    😀
    mul on nii kahju, et elanikkonnas selle sarja vaadatavus eriti kõrge ei ole, muidu saaks elanikkonna keeletoimetav osa nii hea parooli siit. lisaks ‘korrektuur tuleb ju ka veel’.
    üldse etv+ leiab päris häid asju. ja seal tavaliselt saab sättida nii, et nt Poirot’ vanu osi vaatasin sealt. saab venekeelse pealemölisemise välja lülitada, niiet orig.tekst on kuulda, ja eestikeelsed supakad sisse.
    aga keegi, st notsu ei vastanud kirja sellele osale, kus ma küsisin, kust on pärit väljend ‘ja musttuhat hinge peab minema surma ja vajuma hauapimedusse’? st kuskohast valged roosid selle võtsid. anders vms olla leidnud ajalooõpikust – ? aga järsku on mingi identifitseeritav allikas. kuskohast lindgren selle maha kirjutas. kui oleks rootsikeelne orikas kellelgi käepärast?

    Meeldib

    • nodsu said

      vat ma ei tea seda musttuhandet hinge (toimetasin su kommentaaris oma nime blogijanimeks, sest ma jonnin, ma tean küll, et mu isik on siit paari klikiga leitav, aga ma tahan, et selle saaks ikkagi teada need, kes viitsivad neid paari klikki teha).

      Äkki siitlugejatest keegi teab, kust see valge roosi lause pärit võiks olla?

      Meeldib

    • nodsu said

      a etv+ on absoluutselt vaimustav kanal, seal on häid filme ka.

      Muide, ma ei tea, kas sa seda koroona-aja alguseotsa uudist panid tähele, et ETV+ vaadatavus oli hüppeliselt kasvanud (koos vene delfi lugemisega)? Selgus, et kui asi on tõsine, usaldab meie venekeelne vähemus pigem meie rahvusringhäälingut kui vene kanaleid.

      Meeldib

    • libarott said

      Ma hakkasin rõõmuga töö tegemise asemel guugeldama ja jõudsin välja Shakespeare’i “Henry VI”-ni: siin (vt lk 107 lõpust) seostatakse seda 1861. a rootsi tõlkega, kus “Shall send between the red rose and the white / A thousand souls to death and deadly night” on “lihtsalt” “Skall mellan hvita rosen och den röda / Mång tusen själar sända till de döda“, nii et Lindgren keeras Sakkuspeale veel omajagu vinti juurde.

      Meeldib

      • nodsu said

        oh, nii piinlik, et ma ise Shakespeare’i peale ei tulnud. Kohe näha, et mul lapsena neid ajalookroonikaid kodus ei olnud – oleks mingi “Suveöö unenäo” tsitaat olnud, ma oleks kohe teadnud.

        Meeldib

      • nodsu said

        artikkel on huvitav. Jäin selle koha peal, kus räägitakse, et ei tea, kas saksa tõlke suurem originaalilähedus tuli sellest, et saksa keeleruumis oli Lindgren juba kuulus autor (ja seepärast polnud vaja teda tõlkides lugejatele nii poolele teele vastu tulla), või sellest, et sakslaste enesehinnang oli pärast sõda madalam kui muru, ise mõtlema, et põhjus võib olla lihtsamgi: et saksa tõlketraditsiooonis ollaksegi originaalitruum (kui inglise ja ameerika omas) ja eeldatakse, et lugeja tuleb raamatu originaalkultuuriruumi sisse. Aga ma ei tea saksa tõlketraditsiooonist nii palju, spekuleerin eesti oma põhjal, sest eesti traditsioon on küll selline – sel põhjusel soovitab ka Janika Päll klassikuid lugeda eesti (mitte inglise) keeles, kui eestikeelne tõlge on olemas, sest eestlase pilgu jaoks teevad inglased teksti harjumatul määral ümber.

        Meeldib

      • libarott said

        Nii et saksa täpsus on päriselt olemas, m.o.t.t.
        A ma hakkasin vahepeal itsitama, et kuna selles vanas rootsi Shakespeare’i-tõlkes on surmaöö ehk maakeeli hauapimedus kaduma läinud (seal saadetakse palju tuhandeid hingi surnute sekka), tuleb järeldada, et noor kapiintellektuaal Anders luges originaali. Mnjah.

        Liked by 1 person

      • nodsu said

        a kas rootslastel mõnda hilisemat Sh. tõlget ei ole, äkki luges seda ka?

        saksa täpsusest – minu poolt oli see spekulatsioon. ma julgen öelda ainult eesti ja inglise tõlkekommete erinevuse kohta, saksa kohta ei tea. Kuigi tundub tõenäoline, et see on meil lihtsalt üks neist paljudest asjadest, mille poolest me oleme saksa kultuuriruumis.

        Meeldib

      • libarott said

        Mhmh, ma niisama lõõbin; selgub, et Per Hallströmi 1922. a tõlge on ka variant, aga seda ei paista netis üleval olevat.

        Meeldib

  5. Siiri Rebane said

    ja see keskkond vihkab mind, minu kommentaare ja minu surnud kassi takkapihta. kes on pildi peal. kirjutsin igavese pika kommi ja nüüd pole midagi. selle vene krimka kohta, ma reklaamisin spets seda osa kus grammatikanatsid möllasid. 🙂 kahjuks enam pole järelvaadatav. loosung: “Kirjuta õigesti või sure!”
    (millele enamvähem sama universumi teisest otsast oli vastus: “Mine sa ka perse õieti.”)

    Meeldib

    • nodsu said

      sirgelt spämmi oli lennanud, nähtavasti seepärast, et masin suhtus ühes kommentaaris eri tähestikesse kahtlustavalt. Õnneks ei kustuta ta seal kaustas sisu kuigi kiiresti.

      Meeldib

  6. Teresa said

    Muide, Marjustin ütles ilusti krooniviirus, nagu eesti keeles olema peabki. Krooniaeg on segasem, sest võib meenutada aega enne eurot.

    Meeldib

  7. toomastaliesin said

    Too kummitajalugu on sihukese vana arvutimängu taustamuusika vaibiga. Võib-olla isegi telekamängu vaibiga, kuigi ei ole 8-bit, tämber on teine, aga midagi hirmus sarnast.

    Meeldib

    • nodsu said

      jaa, seda ka, eriti kui on mingi plekisema häälega pill. Klavikord võiks anda päris hea efekti, kui seda hästi mehaaniliselt ja nürilt mängida (see pill küll väga nüri mängimist ei soodusta, heli muutub löögi tugevusest ja pikkusest olenevalt väga kergesti).

      Meeldib

  8. nodsu said

    Asjadest, millega väljamaa inimesed end kodus lõbustasid: Taliesin jagas videot, kuidas isa ja tütart ainult kahekesi “Time Warpist” playboxi teevad. Ainult kahekesi, kõiki osi.

    (kui keegi pole originaali näinud ja tahab suuremalt vaadata, siis palun väga.)

    Meeldib

  9. Plokkflöödisõber said

    Tere. Plokkflöödisõbrana satun siia järjest sagedamini lugema :).
    Ja nüüd ei saa mitte vaiki olla, kuna videos näen mängimas toredaid plokkflötiste ja õpetajaid, kes taaskordsuvel Eestisse õpetama tulevad!

    Meeldib

  10. Tegelinski said

    Väga karantiini-meeleolus kass… talle meeldiks kindlasti (foto)jahist osa võtta!
    Ükskõiki mis teemasse sobitatuna 😉

    Meeldib

  11. nodsu said

    kiikasin A. FB-sse ja leidsin sealt video, kus sama inimese koroona-aja versioon räägib koroona-eelse versiooniga.

    Meeldib

Vasta Klari-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: