Võrk, vasar ja kriminaalid
juuni 6, 2020
Vaatan, mida päevateemadel kirjutatakse. Ma ei hakka pikemalt seletama, sest ma olen juba Rentsi ja Ritsiku pool (Tudengiraporti postituses on veel korralikum lingikogu) niigi laias kaares kägubloginud. Lihtsalt paar metatähelepanekut, mis ei haaku liiga kõvasti ühegi teise konkreetse all-lõimega.
Üks: blogide kommentaariumides ja A. veisbukiseinal on silma jäänud inimtüüp, kes mõtleb õiguse ja õigluse üle kahesüsteemselt. Kui kellelgi on karistusregistris juba kanne olemas, siis ei ole enam ülekohtune miski, mida temaga teha võidakse. Kui vahel mõni surma saab – vahel isegi mõni ilma registrikandeta, aga eksitus noh -, siis on see selline väike äpardus, metsa raiutakse, siis laastud lendavad, kahju küll, aga ega me ju nõrku jõustruktuure ei taha. Proportsionaalsus ja põhiõigused on pehmodele. Kõige eest üks karistus nimega Konks!
Kusjuures selliseid seisukohti kuuleb huvitaval kombel ka inimestelt, kes teises kontekstis ise lõbusasti meenutavad, kuidas on ise seda või teist eeskirja ja seadusepügalat rikkunud, ohohoo, vahvalt oleme elanud, mitte nagu mingid mömmid.
Tundub, mõtlen ma seda vaadates, et õigusriik või üleüldse abstraktne õigus ei rahulda inimesi emotsionaalselt. Tahaks, et vahvatel läheks hästi ja nõmedatel halvasti, iseküsimus, kuidas nüüd täpselt kiirel pealevaatamisel kindlaks teha, et kes on vahva ja kes nõme. Odoot…
Järgmiseks turgatab mul, et kas selline abstraktne õigus nüüd mind ennastki rahuldab. On mul alust leebivalt “inimestest” rääkida, kui olen minagi inimene, nagu välja tuleb? Põhiline vahe on lihtsalt selles, et ma eelistaks abstraktsest õigusest kõrvalekaldumist lahkemas suunas; kohtunik poetab pisara, andestab kodutule võipakivarguse ja suunab ta vangla asemel varjupaika ja muud sarnast (seda, et see oleks riigile odavam, räägin ma juba ettekäändeks, et endast peenemat muljet jätta, tunded on ju teadupärast nõmedad, välja arvatud viha, ja seda, et mitte ühtegi eetikat ei saa viimselt ratsionaalselt põhjendada, ignoreerime tuimalt).
A noh, see on see minu ettekujutus, et abstraktse õiguse üks oluline funktsioon ongi kaitsta
inimesi kellegi kätte koondunud võimu omavoli eest. Milleks see õigus muidu üldse? Võimule jõu juurdeandmisel ei näe nagu mõtet, võimul on nagunii loomuldasa kalduvus seda juurde hankida. Kas me teame ajaloost riike, kes oleks muutunud spontaanselt oma kodanike vastu nii lahkeks, et selle kätte ära lagunenud?
Teisel on nähtavasti jälle ettekujutus, et põhivoorus on tugevus (kui kenasti algriimiliselt kõlaks “Tugend ist tugevus”) ja õigus, see on selleks, et riik oleks tugev. Õigust võib muidu rikkuda küll, kui olla nii kõva, et vahele või vähemalt süüdi ei jää. Selline karmide meeste kallis maa.
See vana dilemma, kummad süsteemivead on hullemad: kas vasar, mis lajatab süütutele, või võrgusilmad, kust päris süüdlased läbi lipsavad. Ilma vigadeta süsteemi valikute hulgas ei ole, ärge lootkegi, maailm ei ole niiviisi tehtud.
(Päris maailmas saame nagunii mõlemaid vigu, küsimus on lihtsalt selles, kumbi rohkem.)
(Kõrvalteemal – kas keegi üllatub, et mul läheb mõte kuhugi vasakule uitama? – nii eetika tundelistest alustest kui ka selle vasara-võrgu dilemma üle on siin ennegi lobisemist olnud.)
***
Kaks: isikliku kogemuse tõendusväärtus. Hakkasin mõtlema oma isiklikele kogemustele ja tuli meelde, et ma olen nooremana sitahipina ringi hääletades kokku puutunud elukutseliste kriminaalidega (mõni hooples sellega konkreetselt ise, mõne teise puhul oletasin omaenda loodusvaatluste põhjal – korra oli näiteks tegelasel, kes oli oma rõivastuse saanud nähtavasti Vene maffia moenädalalt, piiri poole nii kiire, et Tartu-Valga maanteel on vaja 180ga sõita, aga noh, võib-olla on mul eelarvamused) ja selle kogemuse põhjal võiks ma öelda, et kurjategijate kui niisuguste halb maine on täitsa teenimatu, minuga olid nad küll väga toredad ja lahked, ma tundsin end nendega täiesti turvaliselt. Ja see ei ole ainult minu isiklik kogemus, teised hääletajad on sama juttu rääkinud. Need, kellega jamaks läks, olid tüüpiliselt ikka korralikud keskklassi pereisad (nii et mingist hetkest peale hakkasid mul häirekellad plärisema niipea, kui keegi ütles “minuga on sul turvaline, mul on kodus sinuvanune tütar”). No mis me sellest nüüd ilma ja inimeste kohta järeldama peaks.
Läbikäigu K 
Kuna netis jäävad need asjad vahel segaseks: viimane lõik oli mõeldud eriti ilmekaks näiteks isikliku kogemuse kahtlasest üldistusväärtusest.
Ja sellest, et elu on täis jõnkse ja jonkse.
MeeldibMeeldib
Nodsu, sa oled nii lahe.
Lugesin su postituse hommikulauas ette.
Küsimusele “Kas me teame ajaloost riike, kes oleks muutunud spontaanselt oma kodanike vastu nii lahkeks, et selle kätte ära lagunenud?” vastas teismeline teisest toast: “N-liit!” Mispeale meil tekkis meeldivalt ergastav vaidlus selle üle, kas N-liidu lagunemisest mängis režiimi libisev pehmenemine, mis algas pärast Stalini surma, mingit rolli või mitte.
MeeldibMeeldib
N-Liit on segane juhtum, sest ta varises majanduslikult kokku; suurem leebus tuligi osalt püüdlusest see majandusõnnetus kuidagi ära lahendada. Arvestades, et paljude jaoks oli Lääne elu parem lihtsalt põhjusel, et seal oli banaani ja sukkpükse, siis võib-olla oleks vabadusaadetel jõukas N-Liidus vähem kõlapinda olnud.
MeeldibMeeldib
Aga samasse mustvalgesse süsteemi kuulub ka mõtteviis, et põõsa all vedelevad joodikule polevat vaja kiirabi kutsuda ja lõpuks paraku ka see, kuidas mingist vanusest alates inimeste tervisehädade ja kaebuste peale üleüldse käega lüüakse. Jumal paraku, dementsus ja hüpohondria ei tähenda siiski, et inimesel mõnd tõelist häda ei või esineda.
MeeldibMeeldib
Appi, mitte “tõelist” vaid “füüsilist”, palun väga vabandust.
MeeldibMeeldib
Punkt üks, vahvad vs mömmid. Teisi süüdistatakse ikka iseenda vigades.
Näide. Mul on kalduvus kõike vaadelda jalgratturi seisukohalt. Üks läbiv teema on “ratturid rikuvad seadust / liikluskorraldust”. See kordub nii pea-meedias kui mu enda Facebooki seinal. Aga – seda teemat raiuvad ägedad machod autojuhid, kelle enda liikluskäitumine on tõenäoliselt pool-kriminaalne. Kõik autojuhid rikuvad lakkamatult seadust (ka väga ujedalt sõitvad pere-emad, kes lihtsalt ei adu, et rikuvad, kuna rikkumine on nii tavaline ja üldises liiklusvoos sees). Kuid nood rattureid süüdistavad autojuht-mehed on just need, kes suurema tõenäosusega kihutavad, sõidavad bussiradadel jne.
Mina olen vahva ja teen iseendale omad reeglid!
Sina aga oled mömm ja pead nööri mööda käima!
Ja nööri valin mina, mitte sina!
MeeldibMeeldib
Üritan meelde tuletada, kes see oli (vist Aare Pilv?), kes arutas, et inimeste poliitilised eelistused kujunevad oma deemonitega võitlemisest. Liberaal saab sellest, kes kahtlustab end liigses korraihas, karmi kätt ihaldab see, kes ei suuda ennast ise hästi vaos hoida ja nii edasi, kapihomode homofoobiast rääkimata.
MeeldibMeeldib
(see oli siis arendus teemal “teisi süüdistame oma vigades”.)
MeeldibMeeldib
Jaa, jaa, jaa ning jaa.
Olen igal pool sel teemal juba nii palju kommenteerinud, jaks saab otsa. Aga tahtsin siiski märgi maha jätta =)
MeeldibMeeldib
Ma nüüd natuke trollin, aga mingi hetk liikus sotsiaalmeedias ringi sihuke Frank Wilhoiti tsitaat: “There is no such thing as liberalism — or progressivism, etc.
There is only conservatism. No other political philosophy actually exists; by the political analogue of Gresham’s Law, conservatism has driven every other idea out of circulation.
There might be, and should be, anti-conservatism; but it does not yet exist. What would it be? In order to answer that question, it is necessary and sufficient to characterize conservatism. Fortunately, this can be done very concisely.
Conservatism consists of exactly one proposition, to wit:
*There must be in-groups whom the law protects but does not bind, alongside out-groups whom the law binds but does not protect.*”
MeeldibMeeldib
Mul tuleb seepeale parafraas Matirixist =)
“There is no law!”
MeeldibMeeldib
ma arvan, et küllalt keerulise ehitusega ühiskonnas on suht enesestmõistetav, et need grupid on küll olemas, aga eri hetkedel jagunevad ühiskonnaliikmed nende vahel erinevalt. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal jne.
Ma kaldun põhimõtteliselt just sellist süsteemi pooldama, kus võim on mööda ühiskonda laiali määritud (nagu ma kunagi siinsamas väljendusin), nii et ei ole ühte võimukeset, keda seadus ainult “protects but does not bind”.
MeeldibMeeldib
kui ühiskondade keerukus juba jutuks tuli, siis lingin oma vana kommentaari Ritsiku juures (tal oli postitus selle kohta, et sõnadel on tagajärjed).
MeeldibMeeldib
aga mul jooksis uudiseid lugedes juhe kokku, kui jõudis kohale, et ’defund’ tähendab, et politseid peab _vähem_ rahastama. arvasin, et probleem on selles, et politseinikud, eriti need lihtsad patrullijad ja korravalvurid, on liiga vähese ettevalmistuse ja motivatsiooniga, sest nende haridusse ei investeerita ja palgad on viletsad? või on just see probleem, et ilma hariduseta makstakse liiga palju palka, niiet iga töll kes mingit tööd tahab teha ja armastab molli anda, saab seda politseinikuna?
MeeldibMeeldib
jälle deiktiline ämber…ma räägin muidugi usa politseist siin 🙂 idee vist sain hoopis err.ee arvamusloost. et eesti politsei on usa omadega võrreldes ikka ülipädev ja kõrgelt haritud. noh, kuivõrd haridus matsi rikub muidugi. aga tänavaprotsestide asjus olen ikkagi skeptiline… liiga kerge on on pättidel neid lihtsalt rüüstamiseks muuta. ja eesmärk? väidetav eesmärk: lõpetada politsei vägivald ja rassism. reaalne tulemus: vägivallajuhtumeid on juurde tulnud; tõenäoliselt kasutab see, kes on pumba juures, proteste pigem ettekäändena, et vaja just karmimat kätt. reaalsus: protestimise tulemus on vastupidine algsele eesmärgile. – mitte et mul oleks mingi parem idee muidugi. kirjutada karme kirju ülemustele ja artikleid ja asju massimeediasse – see oleks tore ja hea idee, kui töötaks.
MeeldibMeeldib
Praktika paistab näitavat midagi muud: mitu omavalitsust ongi hakanud praegu meeleavalduste peale politseid reformima. Sealsamas Minnesotas eriti põhjalikult. ja kuskil oli veel, aga ma praegu ei mäleta.
Mulle tundub, et USA – või ka Lääne-Euroopa avalik arvamus suhtub meeleavaldamisse kui niisugusesse paremini kui meil siin. Vanad traditsioonid ikkagi.
MeeldibLiked by 1 person
Nojah, sest
meil:
Meeleavaldamine => Oktoobrirevolutsioon => enamlaste võim ja N Liit
neil:
Meeleavaldamine => prantsuse revolutsioon, USA iseseisvus, 20. sajandi sõja- jne vastased protestid.
Eelmise sajandi keskpaiga asju (Prantsuse 1968 jne) tajutakse vist positiivsetena. 21. sajandi “kollaseid veste” – ma ei tea. Aga jah, oma õiguste eest seismine kui demokraatia üks alustala on lääne mõtteviisis ka minu arust kõvasti rohkem sees kui meil.
MeeldibLiked by 1 person
ja Bostoni teejoomine! siis oli ka hirmus property damage.
Kuigi teisalt imelik, et eestlastel laulev revolutsioon ja hirvepargi miitingud ja kui 20. s algusesse minna, siis Peterburi eestlaste demonstratsioonid meelest lähevad.
rääkimata sellest, et hulk eestlasi osales 1905. a revolutsioonis ja toona seda küll rahvuse reetmiseks ei peetud. Aga noh, mõnes mõttes arusaadav, et NL pühkis need mälestused minema.
MeeldibMeeldib
Notsul absoluutselt õigus – praktika näitab, et Floydi tapmisele järgnenud meeleavaldused on juba tänaseks tulemust tootnud, ja see on alles algus.
Mitmed omavalitsused on politseireformid käivitanud, New York suunab osa politsei rahastusest ennetustöösse (noorsootöösse), Kongressis on arutlusel seaduseelnõu, mis politsei politsei õigust jõukasutamiseks vähendab Minneapolis kavatseb politsei praegusel kujul üldse laiali saata:
“Minneapolis Is Not the First City to Disband Its Police Department—the Lessons Learned From Camden, New Jersey
https://www.newsweek.com/minneapolis-not-first-disband-police-department-1509327
… ja need on vaid mõned näited.
Nii et järelikult probleem ON olemas – Floydi juhtum oli kõrs, mis murdis kaameli selgroo. Hästi dokumenteeritud kõrs kusjuures, ei saanud kahe silma vahele jätta või kinni mätsida.
MeeldibMeeldib
Leidsin Eesti meediast lõpuks ka ühe asise arvamusavalduse USA protestilaine kohta – tõsi, eestaselt, kes elab USAs:
https://elu.ohtuleht.ee/1004160/renee-meriste-usa-rahutustest-tasub-vanemaid-inimesi-kuulata
MeeldibLiked by 1 person
Õhtuleht on üks huvitav nähtus. Ühest küljest kollase ajakirjanduse kehastus, teisest küljest on ta mitmel teemal varemgi ilmutanud head sotsiaalset närvi. (Ja siis on veel kolmas külg, mille kohta spordivaatamise-huvilised tuttavad on rääkinud – et seal olla Eesti ajakirjanduse parimad spordiküljed.)
MeeldibMeeldib
Mul oli alguses sama reaktsioon.
Aga siis lugesin edasi ja hakkas tunduma, et tõepoolest – kui seal mõnes omavalitsuses on politsei eelarve pool kogu omavalitsuse eelarvest, siis on asi tõesti proportsioonist väljas.
Vbla on neil seal sarnased hädad nagu meil hariduses – raha jagub, aga seda tambitakse asjadesse, mitte kaadripoliitikasse.
Oma point on sellelgi, et kui noorsootöö ja hariduse peale alguses rohkem kulutada, siis pärast saab korrakaitse arvelt kokku hoida.
USAs elav Epp oskab järsku rohkem rääkida.
https://viistuhatviissada.blogspot.com/
MeeldibMeeldib
noorsootöö ja hariduse point on selles mõttes eriti tähtis, et ega neil pole seal sellist ühtluskooli kui meil. ok, meil on ka koolidel vahe sees, aga USAga võrreldes on ikka täielik ühtluskool.
MeeldibMeeldib
USAs kipub politsei väga militariseeritud olema – nii varustuselt (politsei saab hunnikute viisi igasugu actionfilmi sobivaid relvi), väljaõppelt (nt. üks populaarsemaid politseikoolitajaid, Dave Grossman, õpetab oma ‘tapaloogia’-filosoofiat, mis õpetab, et sa pead politseinikuna kogu aeg olema valmis tapma, sest igal pool on kriminaalid-mõrvarid luuramas, ja kui sa pole pidevalt tapavalmis, pole sust mingit tolku. (muide, Grossman pole ise kordagi inimelu võtnud)), kui ka suhtumiselt (nt. “Punisher” on politseinike seas populaarne superkangelane, kantakse tema sümboliga riideid ja võetakse teda eeskujuks). Ja eks sõjavägi muidugi nõuabki väga palju raha, aga eks selle tulemus ole ka see, et politsei mõjub nagu okupeeriv välisjõud.
MeeldibMeeldib
Jaa, see “punisheri” teema on rahutustega seoses kõvasti tähelepanu saanud, ja mitte positiivset.
Siin veel üks näide, et rahva tänavaletulek on töötab:
“The head of the federal prisons apologized for law enforcement officials patrolling the protests in Washington D.C. not identifying themselves.”
https://www.dailymail.co.uk/news/article-8388143/Bill-Barr-deploys-army-federal-correctional-officers.html
MeeldibMeeldib
ma hakkasin mõtlema, et nii on ju sõjas ka, et ega kaugjuhtimise teel (nt droonidega) eriti püsivaid tulemusi ei saavuta, see, mis määrab, on isegi tänapäeva tehnoloogia juures ikkagi “boots on the ground”. Samamoodi töötab tsiviilis omaenda kehaga riskeerimine, selle asemel et sinna-ja-sinna asutusse avaldusi saata (kuigi avaldustega ja hagemisega saab muidugi täiendada, täpselt nagu sõjas droonidega).
MeeldibMeeldib
Rahajagamisest, protestide tulemusena:
“New York plans to move some police funding to youth and social services”
https://www.cnn.com/2020/06/07/us/new-york-city-police-funding-social-services/index.html
Pean veelkord üle rõhutama: poleks rahvas USAs tänavatele tulnud, poleks mul siin täna ühtegi positiivse muutuse linki tuua – ja sarnaseid uudiseid tuleb muudkui juurde.
MeeldibMeeldib
Sain nüüd ka teada, et mõnes omavalitsuses kehtib politseisse tööle pääsemisel IQ ülempiir. ÜLEMPIIR.
https://abcnews.go.com/US/court-oks-barring-high-iqs-cops/story?id=95836
MeeldibMeeldib
panen siia ka iseendale tagavaraks lingi, kus on veel selle “tapaloogia” kohta.
PS: äh, link ei kleepunud ja ma ei leia enam üles. Asendusena esialgu see:
https://www.oxfordstudent.com/2020/06/05/killology-is-not-a-satirical-field-police-training-methods-and-lethal-shootings/
Võimalik, et oli see podcast:
https://podcasts.google.com/feed/aHR0cHM6Ly9mZWVkcy5tZWdhcGhvbmUuZm0vYmVoaW5kdGhlYmFzdGFyZHM/episode/NzQ4NmM0ODQtYTIwNS0xMWVhLTk5NzEtN2I0MzlmN2FkNzNl?ep=14
st sisuliselt, kuigi sait, kus ma midagi taolist esimest korda nägin, nägi teistsugune välja.
MeeldibMeeldib
Natuke teemasse on ehk see raamat:
https://www.goodreads.com/book/show/39939300-rule-makers-rule-breakers
Rule Makers, Rule Breakers: How Tight and Loose Cultures Wire Our World
by Michele Gelfand
MeeldibMeeldib
hmm. ma lugesin selle tutvustusi. Mulle tundub, et see raamat kirjeldab üldisemat preskriptiivsete ja performatiivsete kultuuride vahet, aga ei selgita seda mentaliteeti, kus armastatakse karmust karistustes, ometi pidades teatud reeglirikkujaid vahvateks tegelasteks. Ma ise pakuks, et see viimane on ehk seotud nn maskuliinsete väärtustega (Hofstede mõttes).
https://hi.hofstede-insights.com/national-culture
Siin on tore Hofstede-süsteemi mänguasi, kus saab riike sisestada ja vaadata, mis nende eri dimensioonide tasemed on.
https://www.hofstede-insights.com/product/compare-countries/
Eesti maskuliinsusindeks on selle järgi 30, USA oma 62.
See, millest Kauri viidatud raamat räägib, oleks selles süsteemis vist “indulgence”, aga see on USAs hoopis suurema skooriga kui Eestis. Teine näitaja, millega reeglijärgimise iha võiks klappida, on ebakindluse vältimise indeks, ja see on USAs madalam kui meil. Selle põhjal otsustades peaks eestlased olema tunduvalt rangemad.
hmm, see võiks küll seletada eestlaste pahameelt meeleavaldamise kui niisuguse vastu.
MeeldibMeeldib
ma ütlen hmm juba sama palju kui Geralt (olemata muide raamatuid lugenud ja sarja näinud)!
MeeldibMeeldib
USA politsei põhjustatud surmad ja arreteerimised jne võrdluses muu “arenenud” ilmaga.
https://edition.cnn.com/2020/06/08/us/us-police-floyd-protests-country-comparisons-intl/index.html
MeeldibMeeldib
riputan siia ka BBC ülevaate:
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-52904593
(punkt 5 räägib politsei militariseeritusest).
MeeldibMeeldib
[…] Notsumaja […]
MeeldibMeeldib
Tasapisi algavatest reformidest (tänan Eppu lingi eest, mis ta üles pani):
https://edition.cnn.com/2020/06/09/politics/police-reform-consensus-floyd-protest/index.html
MeeldibMeeldib
Kusjuures protestijate poolt nõutavad muutused toimuvad (või võetakse vähemalt arutlusele) siin vaat et iga tund, ei jõua järgegi pidada – ma ei saa tõesti aru, kuidas see saab Eesti ajakirjanikele/mõtlevale üldsusele kahe silma vahele jääda, võtmes, et probleem ON olemas ja kisa ON vaja tõsta, et muutus toimuks. Petitsioonide kirjutamine, nagu näha, ei aidanud, aga tänavale tulek toimib. Pullerits eilses Postimehes näiteks oma “jäägem rahulikuks” mantraga – no tule jumal appi. Lugemine omal vastutusel, ei hakka linkima.
Siin üks näide laviinina peale veerevast muutusest, eilne uudis, tõin selle oma blogi kommentaarides kah välja:
‘Cops’ Canceled Amid Nationwide Reckoning Over Police Violence. The long-running reality show has been scrutinized for its racist portrayals and unethical production methods.
https://www.huffpost.com/entry/cops-tv-show-canceled_n_5ee0126ec5b683b5ef6ef125
MeeldibMeeldib
Veel argumente rahastuse ümberjaotamise kasuks, artiklist
View at Medium.com
“When I was doing my best work as a cop, I was doing mediocre work as a therapist or a social worker. My good deeds were listening to people failed by the system and trying to unite them with any crumbs of resources the structure was currently denying them.
It’s also important to note that well over 90% of the calls for service I handled were reactive, showing up well after a crime had taken place. We would arrive, take a statement, collect evidence (if any), file the report, and onto the next caper. Most “active” crimes we stopped were someone harmless possessing or selling a small amount of drugs. Very, very rarely would we stop something dangerous in progress or stop something from happening entirely. The closest we could usually get was seeing someone running away from the scene of a crime, but the damage was still done.
And consider this: my job as a police officer required me to be a marriage counselor, a mental health crisis professional, a conflict negotiator, a social worker, a child advocate, a traffic safety expert, a sexual assault specialist, and, every once in awhile, a public safety officer authorized to use force, all after only a 1000 hours of training at a police academy. Does the person we send to catch a robber also need to be the person we send to interview a rape victim or document a fender bender? Should one profession be expected to do all that important community care (with very little training) all at the same time?
To put this another way: I made double the salary most social workers made to do a fraction of what they could do to mitigate the causes of crimes and desperation. I can count very few times my monopoly on state violence actually made our citizens safer, and even then, it’s hard to say better-funded social safety nets and dozens of other community care specialists wouldn’t have prevented a problem before it started.”
MeeldibMeeldib
Ma just tänaste uudiste valguses mõtisklesin politsei rollide üle. Uudised (terve hulk) pmst sõimavad rattureid, kes sõidavad vastu poste ja jäävad auto alla ja teevad muid absurdsusi. Kui palju on politseil karistavat, kui palju hurjutavat ja kui palju ennetavat rolli? Sellest viimasest nad ise ei adu vähimatki (organisatsioon, mitte töötajad eksju). Parimal juhul loevad hurjutamist ennetuseks.
See viimane on aga riigiaparaadi stamm-käitumine mujal ka.
MeeldibMeeldib
nu helkuri jagamise kampaaniad ehk kvalifitseeruvad süsteemseks ennetuseks. Ja veebikonstaablid tegelevad minu märkamist mööda ka ennetusega, jagavad hoiatusi netipettuste ja laste ahistamise skeemide kohta. Oletan, et ka nemad ei tee seda päris omal algatusel, vaid see on neil tööülesannete hulgas ette nähtud.
Eeldused, mida keelekasutus näitab, on muidugi omaette teema. Vt ka uudised stiilis “laps jäi ülekäigurajal auto alla”. Auto oli nähtavasti rahulikult paigal, ei ohustanud kedagi, ja siis tekkis tema alla ootamatult mingi laps.
MeeldibMeeldib
Mäletan, et kui need helkurikampaaniad esimest korda olid, siis liivlane Valt kiitis Eesti politseid Läti omaga võrreldes – tema mulje oli, et Lätis on politsei väljas inimeste karistamise peal, Eestis aitamise. noh, et seal, kus eesti politseinik andis jalakäijale helkuri, oleks läti oma trahvi teinud.
MeeldibMeeldib
mul on juba sassis, mis uudis mis päeval, mida sa silmas pead?
MeeldibMeeldib
Kõik politseprefektuurid ja ajalehed andsid korraga välja pressika (igaüks enda erineva) “lollakad jalgratturid jäävad autode alla ja sõidavad end vastu poste vigaseks”. Täna on jälle uus selline, mingi poliitiku sulest. Lugemist väärt ei ole.
Ilmselt on igas nupukeses tera tõtt. Aga üldmulje jääb selline, et niikui inimene jalgratta selga satub, siis ta muutub hullunud enesetapjaks.
MeeldibMeeldib
jah, lollakad, post on ilusti keset teed pandud, aga nemad ikka ei näe ja sõidavad otsa.
MeeldibMeeldib
See on üle mõistuse hea kirjutis, miljon tänu, Nodsu, olen siin seda juba miljon korda jaganud ka.
MeeldibMeeldib