Kummitus

juuni 12, 2020

A. tuli tuppa ja ütles: siil kavatseb õue peal ära surra. Kukub külili ja on uimane.

Läksin vaatasin: siil tuigerdas tõepoolest, ei teinud inimest märkamagi ja okaskasukas oli ühest kohast kuidagi lapik.

Proovisime talle juua anda, seda ta tahtis, ainult et ronis kõigi esikäppadega kaussi. Kass, kes oli teda seni ignoreerinud, nagu kassid-koerad siilidega tavaliselt ikka, muutus nüüd järsku uudishimulikuks, nähtavasti kahtlustas, et on siginemas toidukonkurent.

Helistasin hättasattunud metsloomade numbri peale; sealt arvati, et nad saaksid hommikul kellegi järele saata, pangu me siil kasti sisse, vett võib anda, muud ärgu andku.

Kasti tõstsime mu töötoa esikusse, et kass tülitama ei läheks.

Töötasin nüüd vaikselt, muusikat ei mänginud, kõva häälega ei laulnud; käisin esikust läbi harva ja hiilimisi, tuld põlema panemata, külmkapi ust sulgesin piinarikka aeglusega, et pauku ei teeks. Tasa, siil magab.

Vahel piilusin hämaras: siil oli sirakil kõhuli, okkad ludus, aga hingas. Veetaldrikus oli ta jälle jalgupidi sees käinud, selle üleni poriseks mäkerdanud ja siis kasti jälgi täis teinud.

Poole öö peal muutis ta asendit, oli end pooleldi külili keeranud, okkad püsti.

Hommikul helistas keskkonnnaameti mees uuesti, küsis, kuidas läheb. Läksin uurisin: siil oli ikka pooleldi külili, okkad püsti ja tundus nüüd kuidagi kahtlaselt vaikne. Proovisin teda liigutada ja sai selgeks, et see on üks näppimise suhtes täiesti ükskõikne siil.

Keskkonnaameti mees ütles “kahju,” ja rääkis, et neid siile jääb praegu kogu aeg auto alla ja üks kakupoeg kukkunud jälle pesast alla ja saanud otsa.

Andsin A.-le teada, et siil on surnud ja läksin magama lootusrikkas tänumeeles ja tänumeelses lootuses (sest A. oskab hästi kaevata ja lahendab sellised probleemid sundimatu rahuga). Ja süümekaid tundes, sest järsku oli sellel siilil juba varem midagi viga ja me oleks pidanud tähele panema? Ta tuias mõni päev varemgi ülearu süüdimatult keset päeva õue peal, siis mõtlesime, et lihtsalt noor ja loll, väikest kasvu ka. Kui oleks varem helistanud, oleks nad ta järsku ära remontinud? Või oleks juba enne pidanud vett panema – aga nende mussoonivihmadega, mis siin sadanud on, ei tule selle peale, et loomad võiks janus olla. Arvaks, et ikka kuskilt saavad.

Siil on nüüd maetud sama puu alla, kuhu kass Ruudi. Ma kaalutlesin küll korraks, ega see raiskamine ei ole, kui täiesti kasutuskõlbulik siil mulla alla ajada, eriti pärast Epu postituse lugemist. Äkki tuleb varesinimene või nirkinimene, harakinimene või hiirinimene ja tahab süüa? Aga linnaelu iseärasused, naabrid ei pruugi sellise ökomatuse üle rõõmustada. Lohutasin end mõttega, et küll mulla allgi sööjaid leidub.

Sai päev ja sai õhtu, ma tulin uuesti tööle, läbi siilitu esiku, ja tabasin, et ei julge ikka veel muusikat kõvaks panna. Klõbistan klahvidel hiilimisi. Laulan töö juurde vaid poolihääli. Kui tahaks nägu teha, et õpin kastanjette, sest ei viitsi tööd teha, ei söanda kõvasti klõbistada. Külmkapi ust sulgen piinarikka aeglusega, et pauku ei teeks. Tasa.

7 kommentaari Kellele: “Kummitus”

  1. nodsu said

    Terve elutsükkel niisiis. Varem on olnud juhust näha siilide pulmamänge ja pärast poegadega siilipesa.

    Meeldib

  2. epp said

    Oh jah. Siilike, siilike…
    Kuid jah, linnas ökomatuseid korraldada on keeruline.
    Mul on ökomatustega seoses üks Lugu… detailidesse ei lasku, aga mulle väga lähedane väga eakas inimene, kes ei elanud Eestis, lootis, et kuna Eesti pole üleurbaniseerunud, saab ta end Maarjamaal ökomatta, ja palus minu abi organiseerimisel. Mida ma otse loomulikult anda ei saanud, pidin pettumuse valmistama.

    Meeldib

    • Siiri Rebane said

      huvitav küsimus… ma just mõtlesin selle peale. et mis seadused ja määrused täpselt reguleerivad. laibamatuseid (arheoloogiline termin). seda ma tean, et peab olema ametlik surnuaed, aga kas on keegi, kes keelab ametlikule surnuaeda matta näiteks linases kottsurilinas, ilma kirstuta? või teha kirstuks nt pajuvitstest korv? kui defineerida ökomatus nii, et kasutada ainult looduslikult kergestilagunevaid materjale. mõni matusebüroo võiks selle peale tulla ja teenust hakata pakkuma. nagu Californias see minu lemmikjuutuuber Caitlin mistandoligi. leitav otsinguga Ask A Mortician. aga põhimõtteline küsimus on ilmselt, et kas pmõtselt seadused lubavad matta ilma matusebüroo vms teenuseid kasutamata? mis tähendab muidugi elavate jaoks hulka lisavõimlemist. aga et põhimõtteliselt?
      Caitlin Doughty. mul ei jää ta nimi iialgi meelde.

      Meeldib

    • nodsu said

      Rebane palus kleepida veel ühe kommentaari, mis millegipärast blogis haihtus:

      no mina ei leia Kalmistuseadusest ühtki punkti, mis takistaks
      ökomatuseid. pigem:
      § 9. Matmine

      (1) Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta.
      Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral
      surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades.

      niiet kui minu usuline kuuluvus (ökohipster v misiganes) ütleb, et
      palun matke mind paljalt ja ilma kirstuta, siis see ei ole illegaalne?
      nii huvitav, et tahaks kohe proovida. et mis juhtub.
      😀
      (see oli ühes matusebürooseriaalis; mingi looduseusku tibi erinõudmine
      oli just see, et paljalt maa sisse metsas, aga see oli natuke
      illegaalne ja siis matusebüroo mees pidi seda tegema salaja. oli vist
      tema kallim v mid pealekauba)

      Meeldib

    • epp said

      Täpsustan: minu kirjeldet kontekstis tähendas “ökomatus”, et rongad ja rebased jne saavad kõhu täis.

      Meeldib

      • Rebane said

        aa. tegelt ma ka mõtlesin, et järsku see ökomatus tähendab hoopis seda. – aga mõtlema hakkasin pärast kommimist. nagu ikka 😀
        kahjuks see on vist jah illegaalne. rebaste ja vareste toitmine sel viisil. – meil siin pole ka sellist kriminalistika teadusliku uurimise keskust ehk laibaparki, nagu olla USAs ja vähemalt 1 kriminaalromaani andmetel ka inglismal. see oleks küll ideaalne, ma paneks kohe seal koha kinni, kui saaks. 🙂
        aga isegi kui õnnestuks saavutada matused nii, et oleks ainult kergesti lagunevad puhtad materjalid, vanapaberist ja äärmisel juhul taaskasutatud taimsed tekstiilid ja vill, see oleks juba suht öko. ja kas ma sellest rääkisin, kui palju kõvu sõnu kulub surnuaial kimpude ja pärgade harutamisel, et lõkkesse läheks ainult taimne osa… jeerum no kui raske on siis teha kimpe ja pärgi korraliku takuse nööriga ja äärmisel juhul natukese vasktraadiga. need kohutavad plastikalused, kuhu oksi torgatakse, need tuleks illegaalseks kuulutada.

        Meeldib

  3. Teresa said

    Need on vist parsid, kes viivad oma surnud kõrgetele kaljudele, kus siis kotkad ja muud linnud matmise eest hoolitsevad.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: