Tibitan

juuli 15, 2020

Jeerum, ma hakkan vist tibiblogijaks muutuma, ma tahan telesarjast kirjutada ja oleks siis veel, et mingist kvaliteetsest draamasarjast, ei, koogisaatest! Saate aru, ma vaatan võistlussaadet! ja tahan osalejaid taga rääkida!

Mu allakäiguspiraal algas ausast keeleõppepüüdlusest: avastasin telekavas ungari versiooni BBC küpsetamissaate formaadist (eesti nimi on vist “Ungari parim pagar”, originaalis on “Ide süss!”), mõtlesin, et super, niisuguse regulaarse ja vähenõudliku vaatamise peal on hea oma keeleoskust värskendada. Selleks tarbeks töötab muide väga hästi, ma tabasin juba esimesel hooajal end vahepeal ungari keeles mõtlemas; üritan hoida end liiga palju supakaid lugemast (mis on kompulsiivsel lugejal raske), õnneks on need aeg-ajalt heli suhtes nihkes ja vahel ilmselgelt valesti tõlgitud (ilmselt sellepärast, et inglise keele vahendusel, kuidas muidu nt searasvast pekk saab).

Kõrvalmõju on see, et proovin vahepeal täitsa uutmoodi küpsetisi ja tegin enda sünnipäevapeoks pogácsa’id, millest ma olin viimasest Ungari-käigust saadik puudust tundnud. Tuli välja, et asjata (puudusetundmine, mitte küpsetamine), sest neid oli väga lihtne teha.

Nüüd olen otsaga kolmandasse hooaega jõudnud ja avastanud endas tumedad kired. Kahes eelmises olid osalejad minu arust tasavägisemad – esiteks meeldisid nad igaüks oma kiiksudega mulle umbes ühepalju ja teiseks tundusid kõik jube võimekad, üldse ei osanud ennustada, kes lõpuks võidab.

Kolmandas on teisiti – esiteks kerkis kohe esimese saatega esile kaks favoriiti – hästi kiire mõtlemise ja stabiilse psüühikaga loomingulne mootorrattur-ema (laheda soenguga, külgedelt paljaks aetud ja eri päevadel eri värvi värvitud) ning ambitsioonikas neiu, kes trotsib vanemate soove (nemad tahtsid, et ta läheks ülikooli, aga tema, näe, läks kutsekasse õppima ja kohvikusse baristaks tööle), aga on nähtavasti ikkagi võtnud neilt üle perfektsionstliku ellustuhtumise, sest tema jaoks on mingis ülesandes teiseks jäämine juba kaotus.

Teised osalejad on üldiselt samuti huvitavad ja eri moel kaasaelatavad. Aga üks sattus olema frukt, kes jõudis mulle paari esimese saatega nii närvidele hakata käima, et mul oli edaspidi vaatamiseks täiesti õelad motiivid – äkki õnnestub näha, kuidas ta ometi välja langeb. Ma mõtlesin vahepeal korraks isegi hirmuga, kas ma olen eidžistlik, sest ta näikse olevat kõige vanem (aga esiteks, tont neist vanustest päris aru saab, ja teiseks oli eelmisel hooajal üks vanaemast osaleja just üks mu lemmik!), või diskrimineerin ma kehakuju järgi, sest ta on paks (aga vist ei diskrimineeri ka selle järgi, sest sama saate kaks vaata et kõige sümpaatsemat osalejat on paksukesed, üks mees, teine naine, ja mul oli nii hea meel, kui nad paarisülesande koos võitsid).

Fruktsus avaldus kõigepealt tagasihoidlikult, sel moel, et tihti ta nagu ei üritanudki antud ülesandeid täita, vaid teha midagi suvalist, aga “küllap see tuleb ikka hea”. Mis oleks kodukokale väga hea hoiak, aga seal võistlesid nad siiski profikondiitrite tasemel. No näiteks nii, et konkreetse saate võistlusülesanne on teha täidisega korvike, ja siis kohtunikud võrdlevad, kes suudab pehme täidise juures ikkagi muretaina kõige krõbedama saada ja kellel on kõige huvitavam täidis – aga tema teeb väikese biskviittordi. Temast jäi mulle esialgu mulje, et ta ei saa ülesannetest hästi aru ja mul tekkis küsimus, kuidas ta üldse saatesse jõudis, kui kandidaate on sadu ja kümme väljavalitut peaks idee järgi olema väga tiheda sõela läbinud. Ja mida edasi, seda rohkem tekkis mul küsimus, kas ta rahastab neid või hoopis šantažeerib, sest siis hakkas juba tundma, et ta tuli mütsiga lööma – “ma võin ülejala lasta, ega kohtunikud mind välja hääletada ei julge”, samas kui teised elu eest imeküpsetisi leiutavad.

Tegemist oli mingist iidsest aadlisuguvõsast pärit krahvinnaga ja ma mõtlesin, et kui aadlikud on kõik sellised, siis mõni ime, et aristokraatlikud süsteemid kokku varisesid.

Okei, selle kõik võis veel panna selle arvele, et vanem inimene, ei tunne moodsaid küpsetisi nii hästi, ainult traditsioonilisi Ungari omi, ja kohtunikud on lihtsalt vanainimese vastu kenad. Aga mida edasi, seda rohkem hakkas välja lööma ka intrigantlik suhtlusmaneer. Seda ei saanud enam märkamata jätta, kui ta läks teiselt võistlejalt (minu lemmikult, sümpaatselt paksukeselt) mingit riivi või sõela laenaama ja alustas juttu: “Sina oled ainus, keda ma võin usaldada!” Joppenbuhh, mis usaldust sul sellisel laenamisel vaja on? kas sa kardad, et keegi annab mürgitatud sõela? Sümpaatne võistleja käitus muidugi adekvaatselt, küpsetas ise süvenenult edasi ja ütles “võta, mida sul vaja on, ära ainult mind sega.”

Ja siis hakkasin ma varasematele saadetele tagasi mõtlema ja mulle meenus, kuidas ta paarisülesandes hääletas maha oma paarilise mõtte (kuigi ta oli selle paarilise nominaalselt juhiks tituleerinud, rääkides ise pärast kaamerasse, kuidas ta tegi seda üllastel põhjustel, et teise enesekindlust tõsta) jätta kõrbenud küpsetised kandikult välja, sest “keegi ei ole täiuslik. Välja arvatud (sügava sarkasmiga) ehk Violetta.” (Violetta on too tore mootorrattur.) Mis kõlab vägagi, nagu ta üritaks üht kaasvõistlejat teise vastu häälestada.

Ja selle peale hakkas paistma teises valguses ka see, et ühes saates, kus kõigil oli kole kiire nagu ikka, pani ta oma tulise plaadi kiirkülmikusse jahtuma otse sellesama Violetta tarretise peale (mis õnnestus õnneks sulamisest päästa).

Ja nõnda juhtuski esimest korda, et iga saate lõpul ma mitte ei kurvastanud, et jälle üks tore inimene saadetakse koju ära, vaid hoopis hoidsin pöialt, et nad ta ometi välja lööks ja imestasin, mis kehaosi ta kohtunikel pihus hoiab, et nad teda ikka veel edasi lohistavad. ERITI tolle tarretisejuhtumi järel, jalgpallis saaks sellise asja eest kohe kaardi. Avastasin endas kurja inimese, kelle huvi kütab puhtalt kellelegi halva soovimine!

Ühtlasi hakkas mulle tunduma, et pagan, ma olen kedagi sellist varem näinud. Mõtlesin algul, et ta on mu jaoks lihtsalt üleüldine vananeva beibe kehastus, kes üritab suhtlemisel inimesi võluda neoteensete nunnude näoilmete võtmisega. Teate küll, avab veidike suu, ajab silmad suureks ja keerab pea viltu. Ühel hetkel raalisin isegi välja, et miimikalt meenutab ta kõige enam Honey Boo-bood.

Teiseks muidugi hiilgav näide inimestest, kes rakendavad inimeste peal silmnähtavalt ja kohmakalt õpitud suhtlemisvõtteid – põhimõtteliselt see tüüp, aga naiseliku soorolli knihvidega.

Aga viimaks tuli ette üks Praha tantsuõpetaja, keda me mullu Määrimaa pisilinnas kursusel ühe Tšehhi tantsijaga taga klatšisime. Inimene, kes armastab sedavõrd olla tähelepanu keskpunktis ja on selle tähelepanu peale nii kiivas, et on valmis teistele mitu õhtut tundide viisi ühtainsat ülilihtsat tantsu “õpetama” (neljandal õhtul omandas asi nii sürreaalse värvingu, et ma sain samal hilisõhtul seda paarile õigel hetkel deserteerunud tuttavale kirjeldades hüsteerilise naeruhoo) ja laseb külalisõpetajaid (kelle ta ise oli ekstra seal õpetamiseks kohale kutsunud) ainult väga pika hambaga löögile. Kes ei taju või siis ignoreerib, et teised on ammu tülpinud ja on kohal üksnes viisakusest, ja peab aja viitmiseks – veel pikemaks viitmiseks – kõnesid sellest, kuidas “jaa, sellised tantsud teevadki tuju heaks” ja pikib jutu sisse taktitundelisi vihjeid sellest, kui osav õpetaja ta on.

Novott, ja see koogisaate frukt oli vanglapsüholoog ning ei väsinud samamoodi hooplemast, milline inimhingede insener ta on. Vaesed vangid, mõtlesin ma, see peaks küll kvalifitseeruma julmaks ja ebatavaliseks karistuseks.

Aga mõtted pulbitsesid edasi ja ma küsisin lõpuks A. käest, kas järsku on asi ainult minus? järsku on sellistel inimestel oma sihtgrupp olemas, järsku meeldivad ka nemad kellelegi? See oleks ka kõige lihtsam seletus huvitavale küsimusele, miks tolle Praha tantsuõpetaja trupis paleepööret pole toimunud, kuigi seal on vähemalt kaks tantsijat, kes on temast paremad õpetajad. Järsku ta lihtsalt meeldib neile.

6 kommentaari Kellele: “Tibitan”

  1. epp said

    Oi, Notsu, see oli NII hea lugemine 🙂
    Aitüma.

    Meeldib

  2. Klari said

    Ma vaatasin kunagi päris palju hooaegasid järjest “My Kitchen Rules” ära ja pärast lugesin selle saate kohta, et osalejaid valitaksegi umbes sellel kaalutlusel, et keda on pärast telekas huvitav vaadata. Sest vaja on friike ja intriige, mitte keegi ei viitsi vaadata inimesi, kes teevad hästi süüa ja on kõigi vastu kenad, viisakad ja sõbralikud. Ja kui intriige ja friike piisavalt palju ei ole, siis pärast editimise käigus lihtsalt lõigatakse materjal niimoodi kokku, nagu oleks keegi kogu aeg kohutav bitch.

    Meeldib

    • nodsu said

      minu arust on seal Ungari saates teisiti – esiteks on see frukt kolme hooaja peale esimene, kes teiste vastu ussitab. Ülesanded on keerulised ja aega antud piiripealselt, nii et stressi ja ärevust ja selle väljendamist tuleb niikuinii, ilma et keegi peaks sihilikult intrigeerima. Ma olen näinud nutma puhkevaid võistlejaid, enda käsi kõrvetavaid võistlejaid, kätte lõikavaid võistlejaid ja üksteisega lõõpivaid ja üksteisega flirtivaid võistlejaid, aga see kõik tundubki sellises olukorras loogiline.

      Tavaliselt on läbiv joon just võistlejate sportlikkus selles mõttes, et nad aitavad üksteist. Justnimelt laenavad üksteisele asju ja isegi natuke annavad nõu ja lohutavad üksteist, kui keegi endast välja läheb. Ma olen mitu korda näinud, kus kellelgi on miski untsu läinud, ta on püssi põõsasse viskamas ja siis keegi kaasvõistleja – konkurent! – tuleb ja veenab teda ikkagi lahendust otsima.

      Viimane laenamisjuhus oli näiteks selline, et kõik peale ühe olid jätnud tähele panemata, et igasugustest vaja minevates maitsetaimedest pidi murulauk lõpuks piruka peale minema – kõik teised olid selle koos ülejäänud rohelise kraamiga piruka sisse küpsetanud. Ja siis see, kellel oli pirukate valmides ainsana värsket murulauku alles, jagas teistega.

      Ma armastan seda saadet lisaks keele- ja koogihuvile just selliste momentide pärast – kui inimesed ilmutavad stressist hoolimata üllust.

      Liked by 2 people

    • nodsu said

      aa ja frukt langes siiski viiendas saates välja.

      Meeldib

  3. nodsu said

    selle konkreetse tegelase ebasportlikust käitumisest meenus veel suht varakult selline moment, kus kõigil tuli teha 40 cm kõrgune tort (aga see tort ei pidanud olema tingimata nii paks, kõrgus võis tulla ka kaunistuselementidest või lihtsalt kavalast konstruktsioonist). Tema otsustas kõrguse saavutada sellise konstruktsiooniga, et madala koogi pealt pürgib kõrgusse üks suhteliselt õhuke samast tainast küpsetatud tükk. Otsa peal püsti noh. Aga see jäi küpsedes liiga pehmeks ja vajus lonti. Ja kui aeg täis sai ja võistlejad pidid oma tortide kallal töötamise lõpetama, siis ta keeldus mitu piinlikku minutit oma tordi kallalt ära tulemast, sest ta üritas seda tükki näppudega püsti hoida. Aeg on läbi, saatejuhid ütlevad mitu korda “tule nüüd oma tordi juurest ära”, “lase nüüd oma tort lahti”, ja ta lihtsalt paneb tuima. Pmst oli ka see kaardikoht, kui jalgpallikeeles rääkida (mängija mängib pärast vilet edasi!). Ma ei tea, kas ta mõtleski seda ise püsti hoidma jääda.

    Meeldib

    • K said

      Ma vaatasin kunagi kodus koos abikaasaga telekast jalgpalli ja pidevalt pahurdasin kohtuniku suunal, et miks ta mängijatele kaarti ei näidanud (väga jõhkrad vead jäid karistamata minu arust). Ühel hetkel läks mu mees riiuli juurde ja tõi mulle sealt punase ja kollase paberi, et ma saaksin ise neid mängijatele määrata:D
      Ja mulle ka tohutult meeldib, kui sellistes (pagari vm) saadetes teineteist toetatakse. Pigem jääb minu poolt vaatamata intriigitsejatega saade. Või kui saade muidu väga meeldib ja enamaltjaolt hästi kulgeb, siis vahetan lihtsalt kanalit hullemate nõmetsemiste ajaks:)

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: