Äraarvamata
oktoober 18, 2020
ERRi teed nimelt.
Lugesin mina midagi intervjuu ja persooniloo vahepealset sellest, kuidas LGBT+ inimesed on täiesti tavalised inimesed, keda on küllap igaühel tutvusringkonnas. Jõuan jutu lõppu välja, vaatan hajameelselt soovitust “Samal teemal”.
Samal teemal on ERRi arust lugu, kuidas “Ringvaate” reporter Ragnar Kaasik proovis elektriposti otsa ronida.
Mõtisklen nüüd selle üle vahelduva eduga juba teist päeva. Nähtavasti mingi koan.
Läbikäigu K 
See on imeline!
MeeldibMeeldib
Ei ole neid lugusid lugenud, seepärast võin pakkuda mitmeid lihtsaid ja edukaid vastuseid. Mõlemat lugu ühendab muidugi see, et need ei käsitle ralliteemat ja Ott T-d. Samas on freudistlikust vaatepunktist teatavat ühisnimetajat märgata, aga siis võiks ka kõik ralliuudised olla samal teemal. Aga koani võtmes pole ka paha, sest kui RK jõuab posti otsa ja võtab juhtmetest kinni ja tõenäoliselt kukub alla ja murrab mõned luud, siis satori võimalus on reaalne, ja seeläbi on valgustatud reporter sarnane eelmise loo valgustatud tegelastega.
MeeldibMeeldib
Ei no tegelt on ju selge: normaalsed tavalised inimesed” on ühendav =)
MeeldibMeeldib
Sest igaühel on mõni tuttav, kes üritab elektriposti otsa ronida?
MeeldibMeeldib
Kes armastab omast soost inimesi, kes ronib laternaposti otsa, kes ei kanna aluspesu, kes sööb oma koeraga ühest nõust, kes ronib kivi otsa, kes on ilusate varvaste fänn, kes on varbafoob … normaalsus on lai.
MeeldibMeeldib
teleteemal…tähendab, üldse mitte teemasse, vaid sildiga ‘kino’ – kas keegi scandic noir etalonteost “Sild” vaatab praegu? see oli ammu kui meil esimest korda oli, praegu on etv+ (tänu tehnika edusammudele saab vene dubleeringu välja lülitada ja eesti supakad sisse) ja ma tahaksin sellest rääkida. 🙂
mul eelmine kord jäi pooleli. ja oli meeles et kole. aga tegelikult on ilu palju rohkem. see on kohe kohati nii ilus et. meenutab briti filmikoolkonda, et kaader on nagu klassikaline maal, raami ära ja riputa seinale.
MeeldibMeeldib
äi ole vaadand, äkki kunagi peaks.
Aga kui sa tahad ilusate kaadritega filme, siis soovitan Huszáriku filme, kui kuskil näidatakse. Zoltán Huszárik, tal on kaks täispikka filmi, üks on “Szindbád” (belle époque’i aegsete impressionistlike novellide ainetel) ja teine on “Csontváry” (eponüümsest kunstnikust). Huszárikule heideti seda omadust konkreetselt ette, “iga kaadri võiks seinale riputada”, justkui see oleks mingi paha asi.
MeeldibMeeldib
mis mulle meenutab kunagist sm kunstiteadlaste arutelu teemal “literatuurne maalikunst” v literatuursus kujutavas kunstis vms – millest mulle jäi meelde enamvähem selline iva, et kui ta saab aru, mis pildil on, siis järelikult on pilt halb 🙂
st et kui pildil on selge sisu. või muul visuaalsel kunstiteosel.
“Sild” 1. hooaeg ei ole enam etv+ järelvaadatav; 2. on.
Huszariku jätan meelde. (igaks juhuks vaatasin järgi, ei, ei ole sama tegija mis “Täna öösel me ei maga”. seal oli operaatoriks ungarlane, Istvan Borbas, kelle tööd kiideti ja õigusega. kui saaks vaadata nii, et dialoog tagant ära oleks, oleks tohutu hea film. ilus vähemalt. a ma kardan, et see film võis ta karjäärile põntsu panna…)
noh, et kaader = raamiga kunstiteos… kui see on ainus väärt v ilus asi filmis, see miskit sitta lugu muidugi ei päästa. vbla tõstab reitingut 0 pealt 1ni. näide: eelmainitu. aga mumst ka ei riku ära head lugu, vaid lisab lisaväärtuse. niiet maisaaru mis neil saab selle vastu olla?
MeeldibMeeldib
Literatuursusest rääkides, komistasin sellisele fotogaleriile.
https://121clicks.com/interviews/interview-with-fine-art-self-portrait-photographer-alex-stoddard
Oleks huvitav teada, kas see läheb EV arust literatuurse alla.
Lingin seda kunstiblogi literatuursusjuttu uuesti:
https://pildipaevikud.weebly.com/pildipaumlevikud/kaaludes-literatuursust
laias laastus – see, kui pildi jutustav pool (ja ümber- ja tagasijutustatavus) hakkab domineerima puhtvisuaalse poole (värvi, rütmi, joone jne) üle ja teiseks ei jäta ka see jutustav pool vaatajale mõtlemisruumi. ühesõnaga, see, kui nüri on.
MeeldibMeeldib
kusjuures kui ma ta näidiseid vaatasin, siis ühe omadusena torkas mulle silma, et kunstnik ei olnud piirdunud sellega, et ohverdada süžee puust ja punaseks tegemisele maailmise ja joonistamise aspekti, vaid ka kujutamise usutavuse (isegi kui oma uskumatust suspendeerida). noh, et mis pagana inimesed niimoodi silmi pööritavad jne. Nagu kehva rahvateatri näitlejad.
võib ka öelda nii, et ohverdavad pildimaailma sisemise loogika. Meenus üks kitšipilt, mis oli pandud ükskord Austeni “Persuasioni” väljaande kaane peale – “April Showers Bring May Flowers” – ja seal pildil oli vihm ning tuules lendlevad õielehed – ja vihmapiisad ja õielehed puhkuvad ühes suunas, aga daami riietuse lehvivad osad teises. Nagu ülesanne 1. klassi loodusõpetuse õpikust “Mis on pildil valesti?”
Kui see pilt oleks (mutatis mutandis) foto, siis saaks kogenud vaataja kohe aru, et neiu on pildile fotošopitud, mitte ainult tuule, vaid ka koloriidi pärast.
MeeldibMeeldib
ja näoilme koha pealt on see laias mõttes porno. Keegi, kes on vihma ja tuule kätte jäänud ning võitleb vihmavarjuga, on sellise näoga ainult siis, kui ta on sinna vihma kätte puhtalt selle mõttega roninud, et märja särgi efekti saavutada. Tegelane, kellel pole justkui ühtki muud motiivi kui vaataja looma-aju nuppudele vajutada.
MeeldibMeeldib
ERRi lainel jätkates: võtan lahti uudise nimega Kesk-Euroopa on koroona leviku takistamisel viirusele alla jäämas”.
Mis riikidest teie sellist pealkirja lugedes mõtlete?
Mõista…
Mõista…
Mõista….
A. pakkus Poolat. Minu peast käisid läbi Tšehhi, Austria ja Saksamaa ehk ka.
Aga ERRis tuleb esiteks juttu Prantsusmaast, teiseks räägitakse Belgiast, Holland mainitakse põgusalt ära, ühtki muud riiki nimepidi ei mainitud.
Mina: Nojah, kuskilt Hispaaniast vaadates on Prantsusmaa kindlasti Kesk-Euroopa.
A: Prantsusmaalt vaadates on kohe kindlasti Kesk-Euroopa.
Mina: Prantsusmaalt vaadates on Prantsusmaa lihtsalt “Euroopa”, ma arvan. Mis siin poliitkorrektselt peenutseda.
MeeldibLiked by 1 person
(Saksamaa on juba otsapidi barbaarne ida, Hispaania metsik lääs jne.)
MeeldibMeeldib
Ei-ei, Hispaania ei ole lääs, Hispaania on Aafrika. Neil on seal kohati arvamus, et Euroopa lõppeb Püreneedega ja teisel pool on barbarid ja Aafrika.
MeeldibMeeldib
aijah, õigus. Ühel pool Aafrika, teisel pool metsikud karvased teutoonid.
MeeldibMeeldib
apropoo, tunnen, et kuna ERR on viimasel ajal valitsuse rünnaku all, siis pean igaks juhuks ütlema, et ma ei noki nende kallal sellepärast, et peaks neid muudest portaalidest kehvemaks. Mul lihtsalt pole eriti teiste kallal nokkida, sest neid loen ma palju, palju vähem. Selles mõttes on minu nokkimine lausa kompliment.
MeeldibMeeldib
vaidlemise pärast: daam seisab sellises kohas, et vabalt võib tekkida väike tuulekeeris, mis korraks salli vms ripendava asja teisele poole puhub. noh ja misuke näoilme sis daamil peaks olema, kui on vihma kätte sattunud, näiteks teel jalutuskäigult koju kui järsku hakkas vihma sadama? teedki sellise näo, et ma tegelikult tahtsingi märja särgi efekti 😀
MeeldibMeeldib
Rebane, TÖMEM filmile, kui need kaadrid on nii palju väärt nagu sa ütled, võiks igaüks, kes soovib, loominguliselt uue dialoogi kirjutada näiteks, kindlasti tuleks palju häid pakkumisi. Seda võiks siis esitada peale lugedes filmile, mille hääl on maha keeratud või kuidagi nii 🙂
MeeldibMeeldib
Alex Stoddard on mu meelest piiri peal, kui need oleksid realistlikult kujutavad maalid, siis oleks need üsna jõledad ikka, ehkki kindlasti näitustel ja ostjate seas populaarsed. Aga ma suudan kujutleda mingit maalikunstnikku samu pilditeemasid esitamas paraja üldistuse ja abstraktsusega, nii et objekt on väikese pingutusega äratuntav, on ainult vormid ja laigud, ja siis paistaksid päris huvitavad.
MeeldibMeeldib
Magritte tuli praegu meelde. Nende ilma peata inimeste peale.
MeeldibMeeldib
.. aga pigem on ta ikka literatuurne, rahvateatri moment täitsa olemas
MeeldibMeeldib
Ma ei saagi ajakirjanduslike mõistatuste juurest enam ära.
Seekord Postimehes: politsei hoiatab, et olematut liha müüv vanur kaob ette makstud rahaga.
Ma ei saa aru, millega kliendid rahul ei ole. Ostsid olematut liha, said olematu liha.
MeeldibMeeldib
Aga äkki müüs olematut liha, aga kliendid said oleva liha?
MeeldibMeeldib
Ma ei saa jälle aru, millega sina rahul ei ole. Postimees tegi imeliku artikli, vbl mõtles mõni praktikant selle õhtul lehe täiteks välja, vbl kloonis mõne välislehe uudist või on mingi muu puude päris-eluga ka. Sina jagad, kõik loevad ja klikivad, reklaami müüjad on rahul. See on nagu win-win-win kõigile?
Mõelge nii, et päris loo kirjutamine on ressursimahukas – tuleb kohal käia, intervjuud, vbl on tulemus igav. Kulub raha, nii Postimehe kui kogu ühiskonna oma, maailm nutab ja soojeneb. Mida väljamõelduslikum ja jaburam on meedia, seda ökom on.
MeeldibMeeldib
(igaks juhuks, et see oli mingit sorti iroonia viitamaks sellele, et rahva ootused ajakirjanduse kvaliteedile ongi sisuliselt olematud…)
MeeldibMeeldib
See vanuri värk tundub olevat otsene ähvardus ja tekitab küsimuse, et kust vanainimene peaks abil otsima. (Ja kas olematu liha on vegantoit?)
MeeldibMeeldib
oimaivõi, pmst võiks ma sellest terve omaette rubriigi teha.
ERRI uudis uuest ehitisregistrist.
Mis teile silma ette tuleb, kui te loete _ehitisregistri_ kohta lauset, et järgmise aasta jooksul avaneb kasutajatele “igal kuul järgmine arenduslõik, kuni vanast arhitektuurist pole enam midagi alles“?
Tundub, et päriselt pole buldooserit vaja karta – kuigi mine tea -, juttu on veebiarhitektuurist, aga sõnastus on, ee, vägev.
MeeldibMeeldib
Ee… ei ole vaja.. Nugiblogi toodab ja kogub sellist jama niigi.
https://nugiline.wordpress.com/
MeeldibMeeldib
oioi, kas me tõesti oleme sarnased?
MeeldibMeeldib
kas siis van Goghi Päevalilled ja Velazquese Õuedaamid on selles mõttes viletsad pildid? mumst täitsa ühemõttelised kujutavad ja jutustavad 🙂
rääkimata sellest renessansskunstist, jms ajaloolistest piltidest, eriti portreedest, mille järgi võib riideid õmmelda. ja teisestküljest nt Must ruut valgel taustal. heaküll, võib alati leida, mida juurde mõelda – aga see on jo iga pildiga? kui midagigi mõelda ei ole…noh, siis jah on passipilt. aga isegi seal on lugu juures. et miks pilt kole tuli. (teatavasti passipilt peabki kole olema.)
nagu te kõik aru saate, võõramatele igaks juhuks ütlen, et ma ei taha midagi tõestada, vaidluskunst vaidluskunsti pärast.
MeeldibMeeldib
kle loe seda Pildipäevikute blogi postitust veel, seal on väga hästi seletatud. ma saan aru nii, et pilt kui maaliline/joonistuslik kompa ei tohi jutustamise nahka minna, muidu poleks mõtet pilti maalidagi, võiks kohe parem jutustada.
mõnes mõttes sama loogika nagu sellega, et pole mõtet romaani v jutustust kirjutada, kui selle saaks ühe lausega ümber jutustada, nii et midagi õieti kaotsi ei lähe. st “mis on selle raamatu mõte” ei tohiks olla liiga lihtne küsimus, muidu piisakski sellest ühelauselisest vastusest, milleks paberit (või tänapäeval kasvõi serveriruumi) raisata.
MeeldibMeeldib
tal oli seal veel näide sellest Köleri pildist, kus Köler tahtis oletatavasti lihtsalt kena visuaalset motiivi maalida – et põnevat värvi rahvariietega tüdruk – aga rikkus pildi kompositsiooni ära, sest arvas, et peab ikka draamat lisama, et muidu pole küllalt diip.
MeeldibMeeldib
ma ise mõtlesin EV kirjelduste peale, et seda, mida ta literatuursuse all mõtleb, kirjeldati maru hästi “Huckleberry Finni” raamatus, kus Huck oli vahepeal ühes peres öömajal, kus üks peretütar oli maalinud haleda sisu ja dramaatiliste pealkirjadega pilte (kui ma õigesti mäletan, oli see üks neist veritasuperedest, mis seal olid).
MeeldibMeeldib
rebane, ma ei mõtle mitte seda, et kui on aru saada, mis pildil on või toimub, siis on literatuurne. “Õudaamide süžeed” – kunstnik kuningapaari portreteerimas – oleks saanud kujutada ka tõesti väga literatuurselt, mitmes väljavalgustatud plaanis ja rahvateaterlike näoilmetega, aga siis oleks kõik need peeglid ja pildist välja suunatud pilgud ära jäänud. Mul on hea meel, et kunstnik eelistas oma meetodit ja kompositsiooni
MeeldibMeeldib
Jaa, Huckleberry Finnis on tõesti väga hea kirjeldus – jas ee oli ka olemas, et kõik pidasid neist piltidest hirmus palju, ainult Huck oli see, kes arvas, et sellise meelelaadi juures ongi peretütrel surnuaias parem olla 🙂
MeeldibMeeldib
“Päevalilled” ei ole üldse literatuurne, seal ei toimu midagi ja vaataja võib kogu tähelepanu ilsa värvi ja kompa peale jagada
MeeldibMeeldib
“ilusa värvi peale” ma mõtlesin
MeeldibMeeldib