Õnnitluspopurrii
märts 12, 2021
KL-l on sünnipäev, külla ei ole tänapäeval viisakas minna. Kleebin siia siis talle meelelahutuseks pesunaiste laulu “Tuhkatriinukiisu” muusikalist/ooperist, sest tema on ka lahke ja töökas.
Tõele au andes oli selle muusikali peategelane mõnevõrra kurjem, sest lugu on tehtud Basile “Pentameroni” renessanslikult karmi tuhkatriinuversiooni ainetel ja peategelane plaanis terve loo vältel oma kurja kasuema maha lüüa (ma ei tea sellest lavastusest piisavalt, et öelda, kas tal see lõpuks õnnestus, vist mitte).
Ma ei saa napoli keelest väga täpselt aru, aga üldiselt laulavad pesunaised sellest, et küll on alles ühe kaotatud kinga pärast trevooga lahti, justkui maailma ots oleks käes; appi, appi, taevas kukub maha! aga kui kuningas on mingi kingakaotaja pärast nii pöördes, siis kuulge, tüdrukud, see võib olla meie vedamine, meil kõigil on šanss kuningannaks saada.
Selle laulu järg – laias laastus, et nägin unes kuidas “kuningas tuli minu juurde”, aga ema ajas liiga ruttu üles – seal all olevad kommentaarid tuletasid muide meelde, et see laul oli “Uue paavsti” sarja teemalaul. Kui ma ei eksi, siis need videod on Nuova Compagnia di Canto Popolare esitatud lavastusest.
Etendus pandi 1976. aastal kokku rahvamuusika ja muidu vanade laulude ainetel ja ooperipuristid kirtsutanud selle peale kangesti nina (hmm, see meenutab “Kerjuseooperi” ja “Polly” omaaegset käekäiku). Kui autorit uskuda, siis Tuhkatriinu esindab seal võõrvõimude all ägavat Napolit ennast.
Sattusin selle peale üldse sedapidi, et tahtsin Vomero pesunaiste laulu läkitada, vanade aegade meenutuseks, kui me “Dekameroni” vaatasime. Olgu sellestki üks variant – sedapuhku Antidotum Tarantulae oma, sest “Dekameroni” filmis ongi liiga lühidalt.
Tekst räägib: sa lubasid mulle neli rätikut ja ma tulin, kui sa tahad need mulle anda. Kui nelja ei anna, anna kakski rätikut, mida sa kaela ümber kannad. Seegi sisaldavat poliitilist vihjet: kui Aragoonia monarhia mõlema Sitsiilia kuningriigi üle võttis, lubanud ta oma sealsetele pooldajatele pärast maatükke. Lubas küll, ei andnud aga.
Aga lõpetuseks lingin – aiatöö auks – rahvalaulu – ja sama laulu džässversiooni, kus tüdruk nõuab emalt midagi, mis on aias:
– Mamma, mamma ma suren, ma tahan aiast üht asja. – Kui sa tahad [sisesta köögivili], siis ma lähen ja toon. – Ah, küll mamma on rumal, ei saa mu hädast aru.
Lugu lõpeb sellega, et mamma sõnastab ära – “kui sa tahad aednikku, siis ta tuleb homme.” ja laps kiidab, et küll on tore mamma, saab ikka hädast aru küll.
Vat nii.
Aiatöö laulu traditsiooniline variant oli väga kole, aga jazzvariant mulle meeldis. Oli ka aru saada, et on väga ilus viis.
MeeldibMeeldib
ei ole kole! ägeda käriseva häälega tädi, kui ma suureks saan, siis ma hakkan ka selliseks.
MeeldibMeeldib
Mnjah, täna miskipärast inimesed kipuvad minu töökust ja tublidust kiitma. Minapilt on üks keeruline asi, oma meelest olen ma ka pigem mudalaisk. Ja purusaamatu. Kui te teaks, kui palju kapiuksi mul praegu hingedel logiseb… Ja üks sahtel ei käi lahti, uurisin, aga aru ei saanud, miks. Hoopis Nodsu on see, kes on tubli ja töökas, töötab lausa ööd läbi 🙂 Ja A-l ilmselt on kõik kapiuksed pidevalt töökorras.
MeeldibMeeldib
hea küll, ma panen sulle siis ühe vähem tubli laulu, kui tahad:
Kapiuste seisukorra kohta ei oska ma öelda, ma ei pane enamasti tähele, v. a kui päris eest ära kukub või vastupidi, uks kuhugi ette tekib.
MeeldibMeeldib
Laul Laiskademaast ka:
MeeldibMeeldib
mu arust on sellel lool mõnes mõttes sama vaib. Meie ülikooliaeg!
MeeldibMeeldib
Teine laiskademaa laul:
MeeldibMeeldib
No ja see dirindin ei ole ka väga erineva sisuga.
MeeldibMeeldib
Mul on meeles, kuidas sa seda aiast kõnelevat laulu kunagi ammu laulsid ja traditsioonilise viisi järgi poleks ma ära tundnud, aga jazzvarianti kuulates tuli vägagi tuttav ette – ilmselt laulsid sa meloodia rohkem välja. Ja kuna ma itaalia keelest aru ei saanud ja laul oli pikk, siis sa refereerisid mulle selle puändi kah ära. Aga võib-olla ongi seda sorti laul, mida laulda on toredam kui kuulata.
MeeldibMeeldib
Ma olin kuulnud seda lauldavat veidi sarnasel, aga mitte päris samal tarantellaviisil.
Midagi selletaolist:
Või nagu see Paniagua bändi versioon.
või see (sama album, aga teine orkestratsioon).
Leidsin ühe kooriseades rahvalaulukogumiku (sõnad ja noodid), kus on enam-vähem postituses lingitud viisil.
MeeldibMeeldib
guugeldamine näitab muide, et see on eri variantides päris laia levikuga laul (mitme eri maakonna folklooris kargab välja), nii et vbla mõnes kandis lauldigi sellise tarantellaviisiga, nagu ma korra kuulnud olen (st see ei olegi mingi tnp lavastuse jaoks tehtud seade).
MeeldibMeeldib
a Paniagua esitused on ikka maru naljakad. Umbes nagu Läti Lidode vaateaknakujundus, et”paneme siia ühe kannu ka. A paneks õige vee sealt välja voolama! ja siis ühe pasuna!”
MeeldibMeeldib
Kui juba nostalgiatripiks läks, siis vaadake, Lauri Sommer tegi kunagi Lasteteatri lauludest saate:
https://arhiiv.err.ee/vaata/olemine-olemine-lasteteatri-laulud
MeeldibMeeldib
Väga pungid pesunaised, nii armas vaatamine! Kui ma suureks saan, hakkan ka nii laulma!
MeeldibMeeldib