Tagasi nooruses

märts 27, 2021

Ma olen paar korda ep-ga ja korra üksi ja korra A.ga väljas söömas käinud ja jõle tuttav tuleb ette.

Et: haarame siit paar saiakest või mingi piruka ja kuskilt ka mingi joogi – monastõrkat mäletate?-, siis kügeleme püstijala peal või pargipingil, ninad tuulest punased ja tilkvel, mässime salli ümber mantliõlgade, sest kevadine jahedus tuleb igal õhtul halastamatult. Siis tuleb pissihäda, mõnda aega hoian jalgu ristis, lõpuks leian mingi peidus oleva põõsa või kraavi või oh imet, avaliku vetsu, kuhu sisse pääseb. Või jõuan enne koju.

Noorus, ma ütlen teile, noorus on tagasi tulnud! nüüd võiks veel ka ülikoolis aastaid üle aja õppida saada, igat sugu imelikke asju, kuni silmaring on kukla taga väljas.

***

Kui me siis A.ga oma pirukat ostsime, tuli üks naine oma tellitud tordile järele. Imekauni kirjudest lappidest seelikuga – mul on selline lihtne keskaja maitse, kui on värviline, siis on ilus, claritas! – komplimenteerisin, tema tänas ja rääkis, et ekstra tehtud ka.

Pärast, kui A. oli juba mitu tundi tagasi koju läinud ja mina end lõpuks sodiks jalutanud, tuli Roosi tõusu peal vastu tütarlaps, kes ütles “Teil on nii lahe mantel, ma juba kaugelt vaatasin.” Ma tänasin ja rääkisin, et kust ikka mujalt kui sabaga jääaugust kaltsukast.

***

Ma pole siin vahepeal rääkinud, et nüüd on meil juba kaks lemmikloom-hiirt, sest A. pani lõksu uuesti üles ega osanud siis jälle midagi muud pihta hakata kui uuele hiirele elamu muretseda. Teine hiir on teist liiki – pruuni värvi, kaks korda suurem kui esimene, suurte kõrvade ja silmadega. Ma lugesin hiirte kohta internetti läbi ja arvan nüüd, et väike hallike, silmad nagu mustad helmekesed, on koduhiir ja suur pruun suurte pungil silmadega on kaelushiir. A. väidab, et see suur on julgem, ei karda inimest, jookseb tema nähes ringi ja närib vahel trelle. Mina olen eriarvamusel, pruuni hiirt pole ma peaaegu näinudki, hall tuleb aga pea iga kord justkui ekstra välja, kui mina tulen – ronib oma läbipaistva toru sisse ja üritab mind läbi õhuaukude nuuskida. Või ajab end puuri põrandal tagajalgadele püsti. Eriti, kui ma häält teen. On kuidagi jumalik tunne olla kellegi jaoks peaaegu nähtamatu, sest tajumatult suur.

Maitse-eelistused on neil ka erinevad, pruun tahab seemneid (kargas seemnetele kallale, nagu poleks kunagi süüa saanud, ütles A.), hall eelistab selgelt värsket kraami: salatit ja porgandit.

A. ütles: ma käitun vist ebapedagoogiliselt, aga ei oska midagi paremat välja mõelda – iga kord, kui hall hiir oma toru närima hakkab, viin ma talle porgandit, et ta parem seda näriks.

Hiir on su välja dresseerinud, ütlesin mina.

Pruun hiir jälle otsustas ühel hetkel, et tahab punase platvormi peale oma magamispesa katuselt otsemat teed ronida, mitte mingist nõmedast redelist või torust, ja tegi platvormiservast hunnikukese punast jahu. Ilus peen jahvatus, pani kohe mõtlema, kas sellele oskusele mingit rakendust ei leia.

11 kommentaari Kellele: “Tagasi nooruses”

  1. ogalik said

    Ma tahan ka suka väljas söömas käia. Üksinda on igav.

    Meeldib

  2. Nell said

    Vaadake, et teid hiirepuurid otsa ei saa. Petronede “Minu Eestis” oli ka minu mäletamist mööda teema kuidas neil “üks hiireke” köögikapis pahandust tegi. Hooaja lõpuks selgus, et see “üks” oli tegelikult umbes 27…

    Meeldib

  3. nodsu said

    Nii, liitusin ep. ja Ogalikuga, kui nad oma väljas söömist lõpetamas olid. Tuli jutuks see põikikeeranud laev. Kirjutan nüüd enne, kui meelest ära läheb, et see laev on väga tubli naljageneraator, aga Jaak Joala monumendile jääb siiani ikka alla. Ma ei tea, kas üldse miski suudab Jaak Joala monumenti ületada.

    Meeldib

  4. ogalik said

    Koduhiir ja kaelushiir ongi sagedased talvekülalised http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9812/hiired.html

    Meeldib

  5. Rebane said

    minu kassid on viimasel ajal peamiselt uruhiirte seas looduse ringkäiku teinud. need majja ei tule, ma isegi üritasin täpsemalt määrata ja ei välista, et meil siin (Jõelähtme kirikumõisas) on esindatud nii kuhja- kui ka … see teine uruhiir 🙂
    heaküll, vaatasin järgi. tegelt on 5 liiki, ma ei tea kust ma võtsin et 2. vbla 2 levinumat. see teine on arvatavasti põld-uruhiir.
    kaelushiirt olen neil ka näinud, see on hästi suur ja ilus. keegi, kellest ma arvan, et on nirk, elab põranda vahel ja ilmselt tõrjub koduhiired nii kaugele et isegi kassid neid ei näe.

    Meeldib

  6. nodsu said

    Meie hiiresaaga jätkus nii, et kui ilmad vahepeal soojaks läksid, viisime väikese halli hiirekese meie ja ep. kodu vahelise võsa vahele kännujuurikate alla, kuhu ta kohe sisse puges. Porgandi andsime kaasavaraks kaasa.

    Pärast jäi üks kaelushiir (aga ei tea, kas sama, kes enne, vaat oleks rõngastanud, siis teaks) jälle lõksu, ja A. viis ta samasse võssa, aga teise kohta, vana kabeli juurde.

    Pärast jäi veel üks kaelushiir lõksu, temal läks halvasti, ta jäi kuidagi puuri kaelapidi kinni ja sai väljavõtmise käigus surma.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: