Plädisen veel sarjadest

aprill 6, 2021

Kui ma juba sarjatamisest rääkima hakkasin, kaks tähelepanekut sarjadest, millel tuleb miski paremini välja kui sarjadel, millest nime järgi ootaks.

Esiteks: “Grantchester” on palju parem inimsõbraliku vaimulikdetektiiviga krimka kui niinimetatud isa Browni sari, mis on õudne (keeldun isegi linkimast). Ma oleks leppinud sellega, et lood on laest võetud, sest mis mul saaks heade pastiššide vastu olla – see tähendaks ainult seda, et on rohkem isa Browni lugusid. Rohkem häid lugusid = hea. Vaadake näiteks, kui hea on “Sherlock New Yorgis” (mulle tundub muide üha rohkem, et see on tervikuna parem sari kui briti “Sherlock”, mis alguses oli puhas kuld, aga alates kolmandast seeriast keeras ära)! Aga see õnnetu “Isa Brown” on lihtsalt nii jube piinlik. Üks osa kannatas veel natuke vaadata (sest seal käis tegevus klassikalise Inglise pantomiimi ümber ja esiteks mind huvitab pantomiim, teiseks lasi see kogu tegevust pantomiimivõtmes vaadata ja nii oli vähem totter); järgmine äratas soovi teki üle pea tõmmata ja haliseda, sest seal ei saanud tegelasi enam isegi commedia dell’arte vaimus võtta. Taipasin, et teki üle pea tõmbamise asemel võin lihtsalt sarja kinni vajutada ja ära kustutada. Ei enam!

Kusjuures “Grantchesterist” oleks võinud halba oodata, sest ka see on viiekümnendatesse paigutatud ja see on viimasel ajal mingi mood – teha viiekümnendate kostüümidega jubedat kitši, kus ka kõik näitlevad veel nagu halvas sitcomis ja igaks juhuks on hooaja peale vähemalt kaks intsestilugu. Aga selle asemel on hoopis noore Morse’i või “Foyle’i sõja” vaimus ja tasemel aus retrotükk. Esialgu paremgi kui “Noor inspektor Morse” see on hakanud tasapisi üha maneerlikumaks kiskuma.

Teiseks – ma kunagi siin undasin (ja hiljem ka), et “Lucifer” on lahja võrreldes sellega, mis oli koomiks, kuigi muidu üleloomuliku krimkana okei sari. Lihtsalt ootused olid nii suured (koomiksi haare on samas kategoorias nagu “Ameerika jumalatel” või “Sandmanil”).

Ja paar päeva tagasi mõtlesin välja, et koomiksiga võrreldavat Luciferi-karakterit suudaks mängida Jude Law. Sest ta juba mängiski praktiliselt seda karakterit: manipulatiivne, halastamatu, sihikindel, ahvatlev, auahne, kirglik ja kannatav (no ja blond ka, aga see on pisiasi). Ainult et neis sarjades mängis ta paavsti.

Sorrentino suudaks sellise ambitsiooniga asja lavastada ka. Ai-ai-ai, nüüd ma tahan Sorrentino lavastatud “Luciferi”. Või kui selle õigused on mõneks ajaks läinud, siis miks mitte Sorrentino “Sandmani”. Jude Law võiks ikka Luciferi mängida. Nimiossa näiteks… Adam Driver? Tom Hiddleston võiks Lokina jätkata, tal tuleb välja küll, kui teda just Pucki rolli ära ei võta (ja sel juhul võtaks Lokiks ehk Crispin Gloveri). John Constantine’i kõrvalosas näiteks Hugh Laurie, aga olen avatud muudele pakkumistele. Toni Collette võiks olla Lyta Hall. Iha rolli konkureerivad Damiano David ja Tilda Swinton, aga miks mitte mõlemad vaheldumisi. Mulle tundub kirjelduste põhjal, et Delirium võiks olla Greta Gerwig, aga ma pole teda tegelikult näinud, nii et teie pakkumised võivad olla paremad kui minu omad (Juliette Binoche? Natalie Portman?).

22 kommentaari Kellele: “Plädisen veel sarjadest”

  1. nodsu said

    ja täna öösel nägin unes veel kolmandat paavstisarja! nimi võis olla “Paavsti surm” või “Surnud paavst” vms. Belardot nähti korduvalt kuskil poolpõrandaalustel poksivõistlustel. Teda mängis endiselt Jude Law, aga tema vanemat mina – või järjekordset paavsti, see oli segane – mängis Depardieu. See vanem paavst vaatas ise seda poksiringi pealt. Noor Belardo vilksatas alati kuidagi sellise nurga alt, et päris kindlalt ei saanud öelda, kas on tema või mitte.

    Meeldib

  2. ernaval said

    Huvitav, et “Sherlock New Yorgis” kuidagi nii vähe kajastust leiab, mul on vahel tunne, et ma pea ainuke, kes seda vaatab:) Tõesti väga hea sari, tegelased päriselt arenevad ja sõltuvuse teemat käsitletakse väga ausalt ja õigesti. Ja ei puudu ka koomika. Mul kuidagi kohe toredam/valideeritum tunne nüüd, et sulle ka meeldib.

    Meeldib

    • nodsu said

      Mulle hakkas seda kõigepealt kiitma A., kes fännas seal seda, et peategelased üldiselt räägivad normaalselt üksteisega ega kisu tühja koha pealt draamat üles. Noh, et kui ei meeldi midagi, siis väljendavad ja tasapisi saavad asjad lahendatud.

      Ma mõistsin teda, sest olen ka ise mõne sarja vaatamise katki jätnud, sest seal kedratakse osade viisi mõttetut draamat, mille saaks ühe vestlusega olematuseni lahendada.

      Liked by 1 person

      • nodsu said

        ainuke asi, et finaali eel ei meeldinud mulle Michaeli liin, see oli liiga närvesööv.

        Meeldib

      • ernaval said

        Nii et teil seal Eestis on kuues hooaeg siis? Michaeli liin oli tõepoolest äärmiselt pingeline. Selle järelkajad on veel seitsmendaski hooajas tunda.
        A-ga olen nõus, mulle ka meeldib tegelaste omavaheline suhtlus, kohati täitsa saab suhtlemisõpikuna kasutada. Kuidas vabandada ja kuidas oma seisukohti viisakalt kaitsta jne. Ja sõltlasi mõistan ka palju paremini nüüd. Ja no Lucy Liu:)

        Meeldib

      • nodsu said

        Siin näitas mingi Telia jagatav kanal vähemalt korra, aga vbla isegi mitu korda kõik hooajad ära.

        Ma kardan, et see võis olla Sony või Sony Turbo, mille nad nüüd välja vahetasid; “Sherlock New Yorgis” võib ühelt uuelt kanalilt isegi tulla, sest see näitab krimkasid, aga nüüd pole ühtki kanalit, mis peamiselt ulmet näitaks :(.

        Ma tean küll, et tnp vaadatakse asju netist, aga nii saan ma ju vaadata ainult asju, millest ma ette tean, et tahan. Telekas viskab üllatusi ette, mida ma ise ei taipaks otsida, ja mõni selline üllatus on täitsa tore.

        Meeldib

      • nodsu said

        aa, see meeldib mulle seal sarjas ka, et heteromees ja heteronaine saavad rahulikult koos asju ajada, üksteist toetada ja sõbrad olla, ilma et peaks omavahel liini ajama. Ma ei suuda praegu ühtegi teist sellist eri soost heterokangelastega sarja meenutada – isegi kui alguses saavad niisama suheldud, siis tuleb kuskilt ikka mingi remontika sisse.

        Ma olen kuulnud, et autistidele meeldib see sari ka hästi, et Sherlock pakub samastumisrõõmu – et ei vasta klišeele, et “ei hooli teistest” – hoolib küll, lihtsalt selle väljanäitamine ei käi tal konventsionaalselt.

        Liked by 1 person

      • nodsu said

        nüüd tagantjärgi tuli “Vera” sellisena meelde, kus Veral on alati mingi noor meesiludus abiliseks. Aga seal aitab liiniajamise vastu vanusevahe ja noormees on mõlemal puhul abielumees, kellel on tahtmine olla hea abielumees.

        Aga samavanustega ma muud liiniajamisevaba sarja ei mäleta kui seesama “Sherlock New Yorgis”.

        Meeldib

      • nodsu said

        aga kui tuli jutuks, et Sherlock ja Joan ei tee mõttetut draamat, siis hoopis teisest žanrist tuli meelde meerikamaa sitcom, mis mulle samal põhjusel meeldis – “Melissa ja Joey”. jälle selline, et ma ei tea kedagi peale minu enda, kes seda vaadanud oleks.

        Meeldib

      • ernaval said

        Ma nüüd tahaks seda Melissa ja Joey sarja kohe vaadata. Tänan soovituse eest!

        Meeldib

      • nodsu said

        seal küll tuleb ka liiniajamine, sest žanr ise on perekomöödia, aga isegi see liiniajamine on meeldivalt draamavaba ja inimesed käituvad üksteisega hästi.

        Meeldib

  3. ogalik said

    Ühegi eelkirjeldatu osas kaasa kõnelda ei oska, vaatan aeg- ajalt vaid Jupiteris ringi – sarjade vaatamisele kulub ju nii palju aega! – ja viimaste aegade vägevamaks elamuseks on olnud “Babülon Berliin” (kuidagi ei paindu käsi seda sidekriipsuga kirjutama, see pole mingi rongimarsruut) Weimari vabariigi aegsest Saksamaast, sari on nii noir ja Angst kui veel vähegi saab ja mitte ilma stiili- ja glamuurimomentideta; meeldib veel see, et saksa keel, mida seal räägitakse, on erinevatel tegelastel kergelt erinev, täitsa tuntavate stiiliregistritega. Lühike “Charite” meeldis, mitte niivõrd stoori, vaid see, kuidas meditsiini ja teaduse ajalugu elavaks mängiti, ja “Salateenistust” olen ikka vaadanud nii, nagu neid osasid sinna ilmub. Ajaloosarjad äratavad huvi, aga nagu osad siin lugejad teavad, on mul neile parajalt kõrged nõudmised, jätan vähimagi kahjutundeta pooleli, kui väga talumatuks vaadata muutuvad.

    Meeldib

  4. ogalik said

    Ma loodan, et ma leian ja saan Paavstid ära vaadata, olen palju head kuulnud. Kirjutasin siin, et olustikulised detailid jm hakkavad häirima – hakkasin selle üle mõtlema ja sain aru, et olen mõne sarja vaatamise pooleli jätnud ikkagi mitte niivõrd olustiku või kunstnikutöö pärast, vaid siis, kui on pealiskaudselt üles ehitatud või kui mängitakse halvasti – sellest saab kõige rohkem paari osa jooksul aru küll. Kui on film muidu huvitav ja tore, aga kostüümidega midagi viltu, siis ma lihtsalt pigistan silma kinni või ei pane enam tähele. Aga ma need, mille olen maha kandnud, unustan ära, ilmselt ei peaks vajalikuks hakata kirjaridu kulutama millegi peale, mis mulle ei meeldi.

    Meeldib

  5. ogalik said

    Üks lühike sari, mis mulle väga muljet avaldas, oli kadumise jne uurimisest kõnelev “Ülestunnistus”, mille fookus oli kõige rohkem hoopis asjasse haaratud inimeste st kadunud isiku(te) lähedaste ja sugulaste tunnetel. Mõrtsuka isiku kindlakstegemine ise oli juba teiseks osaks läbi, aga sarja lõpuni tegeldi probleemidega, mis olid ülestunnistuse kättesaamise järelmid. Martin Freeman oli uurija rollis ja Imelda Staunton üks vanematest, mõlemad avaldasid sügavat muljet. Jupiteris olemas, ma võiks seda täitsa soovitada, pole tavaline krimisari ühestki otsast.

    Meeldib

  6. nodsu said

    kui juba vastastikku soovitamiseks läheb, siis mulle meeldis kunagi selline ameerika sitcom nagu “Mr Sunshine” – keskastme juhi elust. Ta oli ameerika komöödia kohta üllatavalt realistlik. umbes “Kontoriga” võrdväärselt realistlik ja sarnases keskkonnas, aga mitte pseudodokumentaal, vaid tavapärasemas võtmes üles võetud. Nähtavasti osutus sealse publiku jaoks liiga keeruliseks või midagi – et mitte piisavalt selgelt naljakas – sest pärast esimest hooaega võeti maha. Mulle pakkusid peategelase suhtlemis- ja juhtimisäpardused samastumisvõimalust (umbes nagu hiljem tolle Prantsuse agendisarja tegelaste probleemid).

    Meeldib

  7. tafkav said

    Aga see suur et, Sandmanist vist on sari tulemas küll. Sa oled palju osavam asjade otsija, kindlasti leiad üles, aga FB-s Neil Gaimani grupis oli millalgi jutuks võrdlemisi kindlas kõneviisis…

    Meeldib

    • Rebane said

      tundmatu haarab õudus mind… st teataval määral tuntud. sest vaatasin jupikese “Ameerika jumalaid”, seriaali, tähendab, hingeldasin, panin kinni ja läksin jooma. puhastumiseks. kusjuures Neil Gaiman oli ise selle tegemise juures. ma ei mõista. kuidas nii sai. on ta kogu andekuse juures nii rahaahne, et ta lihtsalt maksti kinni ja pidas suu? ei välista. ja see, et Sandmanist tuleb veel hullem saast, on tõenäolisemgi, sest selle õigused kuuluvad üleni DC Comicsile.

      Meeldib

      • nodsu said

        ma võtsin seda “Ameerika jumalate” sarja kui üsna eraldiseisvat teost, mis on inspireeritud samanimelisest raamatust, sellisena kannatas vaadata küll. Minu arust sellist kategooriavahet ei olnud nagu “Luciferi” puhul (mida ma nüüd muide vaatan, sest mul pole muidu piisavalt kriminulle vaadata), lihtsalt erinevad.

        Meeldib

      • nodsu said

        ja erinevad olevat meelega, st Gaiman ise tahtnud, et raamatut lugenud ei teaks kõike ette, mis saab.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: