Sisseostud auväärselt positsioonilt ja Niguliste dieet

mai 26, 2021

Kuna ma sain nädala alguses 50, mis siis, et mitte kümnendsüsteemis (mulle meeldivad positsioonilised arvusüsteemid, kui neid hulgem kasutada, saab palju rohkem ümmargusi sünnipäevi), tähistasin seda eakohaste sisseostudega. Kõrval kaltsukas sain täieliku lotovõidu: kolm piilupart Donaldi albumit! Ja ostsin mustlastantsu õpetaja käest täiendava kostüümi, suure, arvukate satsidega ja läikivroosa. Tänapäeval on vist moes oma minevikuminaga suhelda. Kui ma kohtuks oma kümneaastase minaga, siis oleks vaja talle ainult kogu seda toredust näidata, et leiaks kinnitust see, mida ta nagunii kahtlustab: olla suur on palju parem kui olla väike.

Rääkimata sellest, et ma jaksan endale osta nii palju jäätist ja kommi, kuipalju tahan, ainuke häda, et praeguses vanuses nagu ei taha enam hästi.

Aga noh, selle asemel võiks talle rääkida, et suvalisel päeval on suvalisest toidupoest banaani ja apelsini saada. Selle hüvelisus on jäänud ajas muutumatuks sama palju kui piilupart Donaldi ja läikivate satsiseelikute oma.

Kaubandusest veel: kuna me oleme vahepeal üritanud mööblit täiendada, siis tegin rabava avastuse. Ma ikka kirusin ebaadekvaatseid reklaame, et oh kui tüütu, mingid peenisepikenduse ja eesnäärme ja ilusate tüdrukute reklaamid tulevad, miks mulle visatakse mingit pahna, mis mind ei huvita. Nüüd, kus ma olen usinalt mööblit guugeldanud, on hakanud tulema reklaamid, mis mind huvitavad, ja avastus: see segab palju rohkem! Niipea, kui näen paraja kompaktse-aga-mitte-liiga-kitsa diivanvoodi pilti, läheb töö meelest ära ja tahaks kohe mööblipoe linki klikkida.

Ahjaa. Ka see on vist eakohane. Kuna mul vahepeal öörežiimilt päevarežiimile kolides tundus, et süda klopib magama minnes, lasin arstil ennast uurida. Tuli välja, et kõik töötab ilusti – rütm, vererõhk ja nii edasi – ainult kolesterool on pisut kõrge. Ainult pisut, arst ei pidanud seda iseenesest mingiks probleemiks, aga kuna mul on seni kogu aeg olnud ideaalne veri, pane või näitusele, siis läksin ähmi täis ja leidsin, et on paras hetk oma söömist muuta.

Mu organism on nagunii paar viimast aastat märku andnud, et ei taha enam hästi loomset rasva, lihavalguga on mu kõhul alati keerulised suhted olnud; ja mõeldes, mismoodi oma söömissüsteemi muuta, et selle peale edaspidi liiga palju mõtlema ei peaks, meenus mulle üks keskaegne lauluke pühast Nikolausest, kes

mamme cepit parcere
quarta, sexta feria,
servando jejunia
ab annis prioribus.

(Ortograafia jätsin meelega keskajapäraseks.)

Ehk: ta hakkas igal kolmapäeval ja reedel tissist hoiduma, pidades paastu juba varastest aastatest peale.

Ja ühes teises laulus, mille kallal me omal ajal Hedvigiga jämmisime ja millest ma lingin teie rõõmuks etnodžässversiooni:

hic in cunis abstinebat,
quod mamillas non suggebat,
nisi semel nec edebat,
quarta, sexta feria.

Ehk: ta paastus juba hällis, seepärast ei imenud ta tissi ega söönud kolmapäeval ega reedel kordagi mitte.

(Kolmapäev ja reede on meie jaoks nihkes nimedega “quarta, sexta feria”, sest nad lugesid nädala algust pühapäevast.)

Tema ema huvides loodan ma, et ta töötas kohakaasluse alusel ammena. Või oli tal tegelikult lihtsalt vähe piima ja pisike Nikolaus tegi halva mängu juurde hea näo. Positiivse poole pealt oli tal ehk neil päevil vähem mähkmeid pesta.

Või oli tal endal amm, sest ega piiskopiks tavaliselt mingi prosta pere laps ei saanud.

Igatahes, ma leidsin, et mis kõlbas Pisi-Nikolausele, kõlbab ka mulle, seega jätan kolmapäeval ja reedel piima-muna-liha toidusedelist välja, natuke kala võib-olla söön, kui isu on. Ja lihasöömise jätan peamiselt pühapäevaks, nagu vanasti oli. Iseasi, kui on pidu või väljas süües lihtsalt ei ole midagi muud võtta või midagi on eelmisest päevast üle ja ei taha raisku lasta. Sest hingamispäev on inimese jaoks ja kui pühapäeval lammas haugub*, tuleb talle appi minna. Lihtsamate sõnadega, lolliks ei saa ka minna.

Ja see on üllatavalt hästi toiminud, kõhule meeldib väga hästi ja mul pole mingeid mõrvarlikke isusid. Sest suures plaanis või isegi keskmises – nädala lõikes – ei keela ma endale mitte midagi.

Kõrvalmõju on see, et igasugust sellist kraami nagu poesaiakesi või -kooki olen vähem sööma hakanud, sest nende koostist peab peenikeses kirjas lugema, seega on liiga tüütu välja selgitada, mis päeva peale nad sobivad.

Ma nimetan selle Niguliste dieediks.

——————————————————–
*
See on kunagine võib-olla sihilikki valestikuulmine, kui keegi hakkas seletama, et “a kui hingamispäeval lammas augus…”, aga enne sõna lõpuni jõudmist jõudis keegi teine vahele pista, et jajah, kui lammas juba haugub, on muidugi eriline aeg, mis nõuab erilisi tegusid.

Vrd ka sellega, kui Puru ütles “Vaata, kask hakkab akna taga” (mis pidi jätkuma “kollaseks minema”, aga minul oli juhe koos juba kuuldes, et “kass kakab akna taga”, sest me elasime neljandal korrusel.

11 kommentaari to “Sisseostud auväärselt positsioonilt ja Niguliste dieet”

  1. Klari said

    “…suvalisel päeval on suvalisest toidupoest banaani ja apelsini saada…”

    No ei ole. Mina, kelle igapäevasest toiduratsioonist banaanid moodustavad surmkindla protsendi, olen korduvalt seisnud erinevates Pärnu suurimates toidupoodides silmitsi tühja banaaniriiuliga või pole banaaniriiulit poes üleüldse olemaski. Mul on kindlad poed, kust banaane kõlbab osta, osades kettides müüakse imelikke banaanisorte, mis mulle ei meeldi.

    Olen lugenud, et miski seenhaiguse tõttu on reaalne oht, et banaanid kaovad maailmast päriselt ära ja see tekitab minus suurt ärevust, sest ma söön banaane tõesti iga jumala päev ja ma ei kujuta ette, mida ma siis sööma hakkaksin, kui banaane enam poleks.

    Meeldib

    • nodsu said

      Sortidega on see huvitav asi, et ühes mälumänguküsimuses oli väide, et kõik meie kaubandusvõrgus müüdavad banaanid on sordist nimega Cavendish, aga tõepoolest näevad erinevad välja.

      A ma ei tea, mis värk on, siin Tartus üldiselt ikka on banaani.

      Meeldib

      • nodsu said

        igatahes nüüd, kus ma teen taimsema toidu päevi, on banaan mulgi kohe kõvasti tähtsamaks toiduaineks muutunud. Sellega on hea hapusid asju mahendada. Või trenni järele ampsuks võtta vms.

        Meeldib

      • Klari said

        Mu klassikaline kümnesekundiline wikipedia sirvimine ütles, et Cavendish on nagu selline… perekond ja sorte seal sees on palju. (Ma ei tea botaanikast midagi ja ma ei tea, kas need sõnad olid õiged.)

        Meeldib

      • nodsu said

        minu tõlkepakkumine oleks “AAA sordirühma alarühm”.

        Meeldib

      • Rebane said

        banaani asemel võib süia kartulit, see on niguniigi palju parem 🙂
        ma jätsin küll kartulite söömise maha, et tärklise tarbimist piirata. (inspireerit eva low carb high fat dieedist.) ma ei seedi seda kah enam eriti hästi. varsti hakkan veganitoiduliseks. st söön ainult veganeid.
        kui nad on korralikult maapähklite ja kookospiima peal nuumatud, peaks ju hästi maitsema…?
        😀
        aga reedene ja kolmapäevane paastumine jaet liha on pühadekraam, see on maailmale kah palju kasulikum kui veganlus. kui loomi pidada heades tingimustes, nii et liha on kallis, siis ongi pühapäevapraetoitlased söönud ja suitsupääsukesed ja lõokesed terved.

        Meeldib

      • nodsu said

        no selle arvelt, et mõni on vegan, saab mõni teine jälle loomsemat režiimi pidada.
        Aga see, et probleem on odav tüütu (st ka tarbijale endale) masstarbimine, mitte peen luksusenautimine, kehtib energiamahukate asjade kohta üldse. Kui autosõit oleks eriliste autofännide peen meelelahutus, mitte paljudele vajalik, et iga päev punktist A punkti B saada, ei oleks see probleem ei linnaruumis ega keskkonnale. sama lugu ebakvaliteetse massilise kiirtoidulihaga vs filet mignon.

        mina olen vist loomupärane süsivesikutoitlane, mulle sobib enamik energiat neist saada ja rammus toit kipub südant pahaks ajama. Aga tärklis ei istu mõnes kohas ka mulle. nt need sissesegatud moosiga jogurtid ja kohupiimakreemid on (modifitseeritud) tärklisega ja neil on minu arust kohe kuidagi jahune maitse ja kõhu peale hakkavad ka.

        selle kohta, et mu kõhule meeldiks elada enam-vähem nisust ja piimatoodetest + gemüüsest, olen ma vist rääkinud, mõtlesin, kas seda peaks sumeri dieediks nimetama. vms varajase põlluharija dieediks.

        Vahemere dieet tglt suhtkoht.

        Meeldib

    • Xavi said

      See jutt, et banaanid maailmast ära kaovad, on ringelnud juba vähemalt viimased 20 aastat. Iga paari aasta järel ilmub jälle kuskil sama sisuga artikkel. Samast žanrist on jutt, et kakao muutub defitsiitseks, mistõttu šokolaad muutub nii kalliks, et keegi ei jõua seda enam osta.
      Aga muidu oleks isegi huvitav, kui banaanid kaoks. Olen veel selle aja laps, kui banaane polnud poes müügil ja kui siis harva banaani sai, siis maitses see nagu jumalate toit. Juba ainult banaani nuusutamine oli nauding. Mõtlesin siis, et banaanist pole midagi paremat, vähemalt mitte ühtki puuvilja. Ja nüüd… Mis viib mõttele, et igasuguseid toite oleks võimalik nautida, kui peatuks ja taju nüanssidesse süveneks. OK, mitte igasuguseid, mõni muutuks veel õudsemaks.

      Meeldib

  2. lendav said

    Õnnitlused eakaaslasele! Alles see oli, kui me siin mõni aasta tagasi vanuste teemal lustlikku matemaatkat aretasime.

    Ümmargune päev


    Tol korral kirjutasin: Aga niipalju sain ma targemaks, et olen ka 100-aastane. Ja kallim on samamoodi 100-aastane, kuigi meil 13 aastat vanusevahet on.

    Sel aastal võin kirjutada, et olen nagu sinagi 50-aastane, samal ajal kui mu abikaasa on ka 50, kuigi meil 15 aastat vahet on (ma olen nimelt vahepeal partnerit vahetanud).

    Meeldib

    • Teresa said

      Kui ma oma esimest last ootasin, siis töötasin ma Müürivahe tänavas juurikapoe kõrval. Praegu on seal vist mingi lux riidepood. Peaaegu iga päev seisin ma poe ukse taga sabas ja ostsin apelsine. Neid ikka tuli kesklinna.

      Meeldib

  3. tom said

    Banaanid olid, on ja jäävad üheks mu lemmikpuuviljaks, kui ainult hiiliv nõukogude võim või seenetõbi neid ära ei võtaks. Päevanorm on kaks jämmemat. Sortidest ei tea midagi, ostan neid mis on ilusad sügavkollased, mõni pruun jooneke lisab esteetilist naudingut. Kodusel banaanikonksul peab pidevalt vähemalt poolik kobar rippuma, muidu tuleb ärevushäire 😛

    Meeldib

Lisa kommentaar