Hariduse meelelahutuslikust väärtusest. Mõistatus koduteel

november 18, 2021

Kitty just kirjutas, kuidas ta pildistas kuupäeva, vähemalt nii mulle meeldib seda kirjeldada, sest mul hakkab juba kuupäeva. pildistamise. ideest üle keha mõnusasti surisema – ja kohe tuli meelde sama sorti surin, mille ma sain täna kohvi kõrvale kirju lugedes. Kaubamaja oli saatnud mulle reklaami, ning kustutamisnupu vajutamise ja meili ärakustumise vahele jäi hetk, mil ma jõudsin lugeda sõnapaari “pidulik tähistaja” või midagi sarnast. Mulle lõi noorest peast strukturalism pähe, ma ei saanud seda asja niisama jätta.

Läksin prügikasti uurima, tuli välja, et oli hoopis kütkestav tähistaja. Täpsemalt “võluva enesekindlusega saab igast naisest kütkestav tähistaja”. Milline inspireeriv lause, kui palju mõtteid! kas siis, kui tähistaja on kütkestav, on seda ka tähistatav? või on tähistatav siis hoopis kütkestatav? kas märk, mille nad moodustavad, on kütkestav või kütkestatav märk? milline on ülepea üks kütkestav või kütkestatav märk?

Põhjalikumalt lugedes nägin, et soovitatakse tähistada “sõprust, head päeva, armastust…” Hmm. Juba mitu eri tähistatavat ja kolm punkti viitab sellele, et neid võib veelgi olla. Kas meile antakse mõista, et naine on tegelikult tühi tähistaja? Kas naisega tähistamine on olemuselt populistlik? Nii palju küsimusi, nii palju mõtteainet!

Ja kõik tänu sellele, et meile tutvustati omal ajal Saussure’i ja teisi sarnaseid. Mis varjatud sõnumid mul ilma selleta kõik tähele panemata jääks!

(Siin oleks paras hetk langetada pea ja mõelda jälle sellele, et ma näen ise ka, et see, kuidas ma infoga ringi käin, meenutab reeglina pigem vandenõuteoreetiku kui teadlase tööd, rääkigu ep, mis tahab. Kunagi peaks sellest pikemalt kirjutama, 17. sajandi courante’i näitel, sest ma lubasin sellest nagunii kunagi ettekande teha.)

***

Käisin poeskäigu ettekäändel jalutamas ja avastasin, et koduteetrepp, see trepp, mis hakkas hiljuti tasahaaval remondist välja tulema, olles minu üllatuseks saanud sirged astmed – olime enne A.-ga arutanud, et äkki võetakse see akordioniprofiil (pilt Tartu Postimehe artikli juurest) muinsuskaitse alla – on saanud ka paraja kõrgusega käsipuud, sellised, mille najale saab päriselt toetada.

Rõõmustasin, kuigi esialgu ei toetanud. Märjad.

Jõudsin trepi keskele ja minuga juhtus midagi sellist, mida võiks juhtuda härra Pauliga:

mademel olid toolid. Ilusad punased puust toolid. Käsipuu taga.

Ja asusin pead murdma.

Kas neid toole pole sinna tegelikult mõeldud ja mõni kohalik on nad sinna tõstnud – naljapärast või jäid lihtsalt kodus üle – ja vaja ainult ümber tõsta? Kontrollisin tagasiteel, ei, ikka hoole ja armastusega betooni sisse installeeritud nagu käsipuud ise.

Kas käsipuu on seal selleks, et istuja toolist välja ei kukuks, nagu lõbustuspargis? aga siis peaks käsipuu olema madalamal, nagu vanasti, kui ta sobis toetamiseks ainult lastele või väga lühikestele inimestele. Praegu jääks ta umbes istuja pea kõrgusele.

Kas toolid on mõeldud ainult neile, kellel käsipuu käib nagunii kõrgelt üle pea ega sega järelikult ka tooli ronimist? aga nende jaoks on jälle tool ise liiga kõrge.

Kas toolid on mõeldud hoopis trepi kõrval mudarada sõitvatele jalgratturitele, kui nad ülesmäge minnes ära peaks väsima? aga nende poole on toolid seljaga.

Hetkel on mul sõelal paar võrdset head pakkumist:
1) kontseptuaalne kunst (vrd seda, kuidas arheoloogid liigitavat kõik, mis muuks ei sobi, kultusesemeteks) töö olemuslikust mõttetusest: seisa, mööduja, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine! Ma olen näinud tööd, mille Jumal on annud inimlastele, et nad ennast sellega vaevaksid;

2) mälestusmärk hukkunud trepikäijatele, mis sai just parajaks ajaks valmis – on hingedeaeg, vaimud käivad ringi ja tahavad vahel puhata, käsipuu neid ei takista, aga hoiab möödujaid vaimukestele sülle istumast, ise nad end kehatuna kaitsta ei saaks. Ära istu, ütleb käsipuu, see ei ole elavatele;

3) varjatud kaamera – publik naudib möödujate kimbatust, jahmatust ja akrobaatilisi katseid istuma pääseda. Kõige huvitavamatest üritajatest saavad uued staarid Pingi-Pille ja Käsipuu-Kalle;

4) kodanikuväärtuste kontrollpunkt: millal ilmub vastutustundlik kodanik relakaga ja vabastab tee toolideni?

28 kommentaari Kellele: “Hariduse meelelahutuslikust väärtusest. Mõistatus koduteel”

  1. väga väga naine said

    Minu meelest kohtled sa infot niivõrd mänguliselt, et ei teadlased ega vandenõuteoreetikud pole sarnasuseteema.
    Sest nemad on väga tõsised – ühed üht-, teised teistmoodi.

    Liked by 1 person

  2. tom said

    Sa üritad liiga pingsalt maailma sündmustes mõtet leida. Tihtipeale asjad lihtsalt juhtuvad kuna töömehel, arhitektil, töödejuhatajal ja vahel isegi tellijal (eriti kui selleks on linn, vald või riik) on suva. Kaos kasvab niikuinii 😉

    Meeldib

    • kaarnake said

      Kaose muudab intensiivsemaks asjaolu, et Tartus on palju kunstnikke ja mingi nt lastekunstikooli taseme kunstiharidus võib olla isegi Maxima kassiiril ja ehitusfirma teerulli juhil. Haritud inimene on korrale ohtlik 😉

      Meeldib

  3. Klari said

    Sa eeldad, et toolid on mõeldud funktsionaalsusega, ehk siis istumiseks, aga äkki ei ole? Ja sellepärast ongi käsipuu taga ja punased, et kellelgi ei tuleks ometi mõtet nende peale ISTUMA minna?

    Vt ka klassikalist juhtumit tarbijakaitsega – mis mõttes kingad läksid katki, kas te panite need JALGA siis või?

    Liked by 4 people

  4. kaarnake said

    See kirjeldus tekitas lausa ylimat uudishimu – yldiselt pigem vähem korrastatud Toomel (ja mul on yletamatu kana kitkuda Peeter I-ga, kelle poolt lõhatud ja lammutatud kindluse varemetel see õnnetu Toomemägi on) on 1 uus asi! Ja Sinu kirjelduse järgi tundub see liigituvat kas planeeritud kontseptuaalse või siis spontaanselt, rahvaalgatusena syndinud kunstiobjektina. Tartus on ikkagi märkimisväärselt suur hulk rahvast sh ehitajaid kunstiharidust maitsta saanud.
    Kuradisillast on kahju.

    Meeldib

    • lendav said

      See peaks olema Mäe tn trepp, kui ma asjast õigesti aru saan? Narva mäel, mitte Toomemäel.

      Meeldib

      • _kaur_ said

        Mäe ja Jaama ristis umbes.

        Käisin hiljuti Tartus, seal oli väga palju uusi asju ja kohti 🙂

        Meeldib

      • nodsu said

        Jah, Jaamast üles.

        Muide, see on üks näide põhjustest, miks Tartus on mõnel trajektooril jala praktilisem käia kui rattaga. Jalatee võib olla lihtsalt kõige otsem, kui just tõesti ratast trepist üles-alla või mööda mudarada vedada ei taha, sest sõitmiseks on see mudarada liiga järsk, välja arvatud surmapõlgavatele teismelistele. Ja isegi need vähem otsesed teed, kus rattaga teoreetiliselt saaks või on isegi ekstra rattatee olemas, on ülesmäge rasked sõita ja käekõrval lükata on tüütum kui ilma rattata jala minna. A. ostis sel põhjusel elektriratta.

        Ükskord tuli meil seltskonnaga minna vana anatoomikumi juurest Struve tänavale raamatukogu juurde, osa läks autoga, aga mina jala. Kes Tartu topograafiat teab, suudab kindlasti aru saada, miks mina rutem jõudsin.

        Liked by 2 people

      • KK said

        Väljaarvatud talvel kui on sadanud vihma, külmetanud ja siis sadanud lund peale 😀

        Meeldib

      • kaarnake said

        Ma käisin Toomel viimati jalutamas siis, kui mu vanem poiss tita oli, st u 17-18 a tagasi, Ylejõele pole oma 20 a asja olnud, seepärast rõõmustasin huupi. Kesklinnast ma u yle nädala sõidan läbi, seepärast tean kyll valgusfooride tööstiili, aga mitte seda, mis veits kaugemal toimub. Mis teha, kutsumata kylalise teema 😁😁 aga kyll on rõõmustav näha, et 30, 40, 50, 150 a remontimata asjad tehakse veidikaupa korda, lõpuks ometi! Ma ei saa endale oma armastatud linnas puukuurigi lubada ja seepärast naudisklen nende kybemete juures, mida meedia arvab heaks jagada, olgu need kuitahes ebapiisavad.

        Meeldib

    • nodsu said

      Aga Kaaren, sinu pakkumine on niisiis, et kuni betoon oli pehme, torkas keegi sinna kähku toolid sisse?

      Sinna polnud ehituse ajal tegelikult kõige lihtsam ligi pääseda, kogu see jupp oli mingi kile või presendiga kaetud ja selle all ehitasid.

      Meeldib

      • kaarnake said

        Kunstika-aegsed koolivennad tegid igasugu huvitavaid asju, ma tõesti ei imestaks, kui keegi need toolid nalja pärast lihtsalt betooni sisse torkas.
        Sest tõsiselt, võimalike istujate ETTE käivat käsipuud ei lahendata nii, et algul paneme pika toru, siis torgime toolid toru alla ja siis hakkame toru lõikama ja võimalikku turvakaart keevitama. Okei, MINA ei teeks nii, aga aritektide ja ehitajate st tellija raha eest töötavate inimeste peades leidub palju omapärast.

        Meeldib

    • nodsu said

      aa ja Kuradisild tehti mullu korda ja sinna saab ilusast trepist ronida ja puha.

      Meeldib

      • kaarnake said

        Nii tore!!!
        Mai suuda enam pikalt jalutada ja vaatasin esimese ehmatusega, et appi, kas sellega läheb samamoodi, nagu Vana Kaupsi ja Toidutorniga! Minu mälestused Tartust lõpevad aastal 2004 ja siis oli see linn veel ysna nõukaaegne. Enne lapsi jõudsin md paar suve vanalinna majade skulpturaalse dekoori restaureerijana töötada ja tänu sellele õppisin vanade ehitiste detaile vaatama, ka Sildu.

        Meeldib

  5. Teresa said

    Kas see on see trepp, mille iga aste oli erikõrgune ja mõnikord viltu ka.

    Meeldib

  6. epp said

    Ma ei saa üldse aru, mis siin imestada on. Punased puutoolid ootamatus kohas – täitsa normaalne ju. Vähemasti selles maailmas, kus mina elan: https://viistuhatviissada.blogspot.com/2015/09/kaks-punast-tooli-paigaldasime-eile.html

    Ja muide, peale nende kahe tooli paigaldamist tekkis mõte sarnaseid ka mujale ümbruskonda laiali puistata, st. meie valdustest väljaspoole, looduskaunitesse kohtadesse, et las siis rahvas nuputab, kes ja miks. Aga kuidagi soiku jäi see mõte toona, uued projektid tulid peale. Hmmm… peaks äkki sinu postitusest inspireerituna uuesti asja üles soojendama?

    Liked by 1 person

  7. […] möödunud päevagi salapärase pingibarjääri üle imestamisest, kui ma lugesin trepiuudiseid ja nägin pilti, kus toolide ees käsipuud […]

    Meeldib

  8. […] Mäletate, ma kirjutasin, kuidas kaubamaja spämmis mind kütkestavate tähistajatega? […]

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: