Mõistatus muutub aina mõistatuslikumaks
november 19, 2021
Ei möödunud päevagi salapärase pingibarjääri üle imestamisest, kui ma lugesin trepiuudiseid ja nägin pilti, kus toolide ees käsipuud polegi!
Väga huvitav. Nüüd tekib mul veel enam mõtteid.
Kas ilmus vastutustundlik kodanik relakaga?
Kas käsipuu on seal edasi, aga foto peale ei jää?
Kas käsipuud pole seal kunagi olnudki ja see ainult paistis mulle?
Või oli see käsipuujupp käegakatsutav, aga ainult minu jaoks materialiseerunud?
Kui jah, siis kas paralleeluniversumist või minevikust või tulevikust?
Kas ta jääb minu jaoks alati eksisteerima, nii et kõik teised istuvad muretult ja sundimatult ja mina, ainult mina pean toolile pääsemiseks raudlati alt läbi pugema ja kõik naeravad, sest keegi teine seal raudlatti ei näe, isegi siis mitte, kui mina seal olen?
Kas see paneb aluse mu klounikarjäärile, millest ähvardab, tõsi küll, tulla one hit wonder – kõik tahavadki näha ainult seda, kuidas ma nähtamatu käsipuu alt või pealt ukerdan, ent sketšid nähtamatust söögilauast, uksest ja klaviatuurist äratavad juba ainult piinlikkust – kuni see piinlikkus ise saadab mu uuele tähelennule, sest minust on vahepeal saanud kultusartist, kes on nii halb, et juba hea?
Või on käsipuujupp sealt kadunud, sest see ongi üks selline trepp, mille osad võnguvad olemise ja olematuse vahel?
Mis minuga juhtub, kui ma parajasti haihtuva osa peal olen? kas ma haihtun alatiseks või satun sinna paralleeluniversumisse või minevikku või tulevikku, mille vahet need jupid pendeldavad?
Maailm on maagiat täis, inimesed. Ma ei jõua järgmist jalutuskäiku ära oodata.
Ühtlasi: mul on meeles, et mitu jutujahtijat on kiitnud jutujahti just teemade etteandmise pärast, et kirjutamine ise on lihtne, aga ideid ei tule pähe. Näh, mul on vastupidi, ideid peksab vasakult ja paremalt sisse, aga kirjutada ei viitsi.
MeeldibMeeldib
Äkki on ilmub katkestus barjääris näiteks ainult algarvulistel kuupäevadel või teatud kuuseisu juures?
MeeldibMeeldib
ja häda sellele, kes on seal kohas kuupäeva vahetumise hetkel!
Sellisteks momentideks tuleks sinna tegelikult ajutine täiendav ohutuspiire panna.
MeeldibMeeldib
Kui tegemist on klassikalise vampiir-käsipuuga, siis see fotole jah ei tohiks jääda. Kas peegliks paistaks, äkki pead kontrollima?
Ja kuidas küüslaugule ja pühitsetud veele reageerib?
Ja sel juhul oleks lahendus lihtne, kuidas sinna istuma pääseda, vaja vaid teritatud toigast.
Ilmselgelt on praegu täiskuu.
MeeldibLiked by 1 person
ma tuletaks ka meelde, et täiskuu 🙂
MeeldibMeeldib
Näitasin mehele ka pilte ja rääkisin mõistatusest. Tema pakkus välja, et äkki nägid sa eelmisi pirdeid unes? Mulle meenub, et sa oled teinekord siin kirjeldanud mõnda värvikamat unenägu. Praegu täiskuu ka 😀
MeeldibMeeldib
Ilmsi! ja ma vaatasin veel kaks korda, poodi minnes jäi silma ja mõttesse, otsustasin tagasi tulla sama teed, et kontrollida, ega ma tõesti valesti ei näinud.
MeeldibMeeldib
Palun väga vabandust müstika rikkumise pärast, aga:
https://tartu.postimees.ee/7388622/kas-mae-tanava-treppidel-jaavad-pingid-kasipuude-alla
Viga on parandatud, vahepealt maha lõigatud jupp käsipuud kindlasti kellegi poolt alatult omastatud (vandenõu, niikuinii vandenõu!)
(Kaamos vale kontoga)
MeeldibLiked by 2 people
ei olegi vampiir, jääb pildile.
Epp, selle Tartu Postimehe ülemise pildi pealt on nüüd selgemalt näha, mille üle ma imestasin.
MeeldibMeeldib
Issand, vaatasin pilti, norsatasin naerda.
Ei imesta, et kunstiks/installatsiooniks/happeningiks peeti. 🙂
Väga vaimukas igatahes.
Nii kurb, et “viga parandati”.
MeeldibLiked by 3 people
Selle oleks ju võinud võimlemisatraktsioonina üles jätta tõesti. Saaks nii limbotada kui hüppeid teha. Indulgeeriks kõvasti – “lunasta endale istumisõigus võimeldes”, jne.
MeeldibLiked by 2 people
Aga selles mõttes on tore, et inimesed panevad linnapildis toimuvaid asju tähele.
Mitte nagu mina. Kes imestab, et oi, siin on selline maja. Teised siis omakorda imestavad, et kle see maja on siis juba kümme aastat. No ma ei tea, miks te mulle siis varem ei öelnud?
MeeldibLiked by 2 people
Ma näen mõnikord unesid, kus olen kahes ajas korraga ja näen/tajun yhe asukoha mitut olekut päris intensiivselt. Sellel trepil võib olla omadus panna seal viibija samasse olukorda 🙂
MeeldibLiked by 2 people
😀 vahel olen isegi kahelnud, et kas olen mina hulluks läinud või on universum omadega uppi minemas. Inimese mälu on üks keeruline värk, veavõimalusi hulka rohkem kui arvutil 😉
Kummalistel juhtumitel kipub tavaliselt hiljem igav ja lihtne seletus olema, kuid mitte alati.
MeeldibMeeldib
See on lihtsalt glitch in the matrix.
MeeldibLiked by 1 person
Sellest, kuidas minu mälu linnaruumis töötab, olen juba varem kirjutanud:
MeeldibLiked by 1 person
… ja ühe konkreetsema näite ka.
MeeldibMeeldib
Analoogmälu treenib üsna tublisti autoga sõitma õppimine ja lakkamatu ringisõitmine. Aga see tuleb kahjuks alati millegi muu arvelt. See sinu postitus äratas minus mälestusi ajast, kui ma uskusin (kah liiga nõrgalt, aga siiski) külavaheteel jalgrattaga sõites, et järgmise nurga tagant on võimalik haldjamaale jõuda. Nüüd juba teises maakonnas aga sama lummaval maastikul võin ma seda tunnet ja usku mäletada, aga ellu see enam ei ärka. Maastik on paigas, kaart on peas, müstika on kadunud. Jah, ma ei eksi enam siin maailmas ära, aga fantaasiamaailmad jäävad kah kättesaamatuks.
Ja digitaalne mälu kulus liiklusmärkide peale ära.
MeeldibMeeldib
Kas te “Kus on rändurite kodu” olete lugenud? Seal oli vahepeal terve jäärak ja selle lähiümbrus kadunud, et valmistusid nõlvast alla ronima, aga nõlva ei olnudki ja leidsid end vastasnõlva pealt, nagu keegi oleks koha välja lõiganud ja servad kokku krookinud? Tulnukad olid sinna oma kosmoselaeva parkinud.
MeeldibLiked by 1 person
Jaa, see on täiesti geniaalne raamat! “Uhh, olen tüdinud olemast naine,” nagu üks siirdatud tulnukas väljendus. Ja see, kuidas tulnukaplaneedi vaalataolise eluka peas oli kaks teadvust. Jne.
MeeldibMeeldib
Venelastel on üldse hiilgavaid ideid ulmes, kunagi lapsena ma nägin ühte vene noortefilmi, kus noored liikusid aegruumi ühest punktist teise nii, et pmst hmm… ōhku tekkis kriips, mille nad laiali tõmbasid ja sellest pilust läbi pugesid. Väga täpselt ma ei mäleta ja selle filmi sündmustikust ma ilmselt aru ei saanud keeleoskamatuse tõttu, aga see detail jäi meelde.
MeeldibMeeldib
Sumuun!
MeeldibMeeldib
Jah, noh, kasvõi “Totu Kuul” on ju täiesti imeline idee. Manduva täissöönud kapitalismi kirjanikud ei suudaks iial midagi sellist luua. Vaja on valudes ja võitlevat ühiskonda, et sünniks Tõeline Kunst.
MeeldibMeeldib