Minuga juhtub alati midagi, aegumatut huumoriklassikat – ehk järjekordne lugu sellest, kuidas ma poes käin

detsember 27, 2021

Täna kukkus mul näiteks poes seelik seljast ära.

Tasub kohe ära niiviisi kihiliselt riides käia, et seeliku ja pluusi otsas on kleit – kukubki midagi seljast, mina olen ikka riides!

Aga jah, kas olin ma värvlinööri lahti unustanud või poeskäigu jooksul nii kõhnaks jäänud, et riided hakkasid seljast ära libisema – kõigepealt pillasin maha mantli (mis on arusaadavam, sest see oli mul üle käsivarre visatud, palav ju), kummardusin mantlit üles võtma, märkasin, et jalge ümber on mingi hall narts ja tundsin siis selles ära oma armsa pehme soojendusseeliku.

Hakkasin maski varjus vaikselt kõkutama, korjasin seeliku ühes mantliga üles ja toppisin ta mantlivarrukasse, ise hästi rahul, kui sundimatult ma olukorra lahendasin. Hakka või nõuanderubriiki kirjutama – “kuhu pista seelik, kui ta ootamatult seljast kukub”.

Ja käisin muudkui mööda poodi ja mügisesin maski taga naeru edasi, sest huumoriklassika töötab ka siis, kui seda ise teha.

Maksin ära, pakkisin asjad kotti, panin mantli selga ja sain siis aru, et kuidagi kahtlaselt kergesti tuli selga. Käsi peaks varrukasse seeliku taha kinni jääma, midagi on valesti!

Tirisin mantli seljast, tuhnisin varrukad ja isegi taskud läbi, pakkisin koti uuesti lahti ja veendusin, et olen seeliku jälle ära kaotanud.

Nüüd polnud mul üldse enam nii lõbus, see on siiski väga mugav ja mõnus pehme seelik, ma ei oskaks ilma temata talvel üldse riides käia. Ei taha kuidagi ära kaotada!

Pöördusin automaatkassade pidaja poole, sest nemad tavaliselt teavad igasuguseid asju: “Vabandage, ma kaotasin poe peal seeliku ära, ega keegi ei ole leidnud?” – justkui see oleks kõige normaalsem asi, mis inimesega poes juhtuda võib. Ei olnud.

Käisin oma raja läbi, endal nüüd maski varjus hoopis nutuvõru suu ümber – kasulikud asjad need maskid – ja leidsin seeliku veiniriiuli vahelt. Vaat kuhu vigurivänt hiilinud on! Oli end jälle tagasihoidlikuks halliks nartsukeseks maskeerinud, võib-olla tahtis põrandalapiks hakata ja koristajaga minema joosta.

Haarasin sundimatult seeliku, väljusin sundimatult poest, riietusin sundimatult jälle õueriidest lahti ja panin sundimatult keset koridori seeliku selga. Kui ma tavalise korraliku inimese kombel käituda ei mõista, siis tuleb oma imelikke tegusid vähemalt piisava muretuse ja aplombiga teha.

Nõnda valmistas üks ja sama riidetükk mulle vähem kui poole tunniga rõõmu, kurbust ja siis jälle rõõmu. Selline on see inimese elu, muudkui saatuse tõmbetuultes!

50 kommentaari to “Minuga juhtub alati midagi, aegumatut huumoriklassikat – ehk järjekordne lugu sellest, kuidas ma poes käin”

  1. Hea et ikka üles leidsid 🙂 Seelik oleks kindlasti väga õnnetu olnud 🙂
    Tänan, et tegid hommiku lõbusaks :)!

    Meeldib

  2. _kaur_ said

    Ehk soovis seelik hoolikama perenaise selga (???) jõuda? (Kas seelik käib seljas? no ei käi ometi? akussiis???)

    Liked by 1 person

    • Klari said

      Miks seelik ei peaks seljas käima? Kaur, sinu vanuses meesterahvas… ma oletan, et sa võibolla pole ise kunagi seelikut kandnud (julge oletus, aga ma teen selle siiski), aga no NÄINUD ometi mõnda oled?

      Meeldib

      • lendav said

        Nooh, püksid käivad igatahes jalas. Seelik on nagu püksid, ainult et ühes torus, vabalt võib küsida, kuidas oleks õige öelda. Eesti keeles öeldakse igasuguseid imelikke asju, ainult me ei mõtiskle enamasti selle üle. Kui seelik käib seljas, siis võiks ju ka püksid seljas käia, ja põll. Ometi pannakse põll siiski ette, mitte selga… Küllap nendel ütlemistel on oma ajalooline taust ja Notsu arvatavasti teab seda paremini kui meie. Pakun välja, et kuna seelik on vähemalt meie maanurgas arenenud välja sõbast, lihtsast riidepalakast, mida kasutati vastavalt vajadusele üleviskena (õlasall), tekina või seoti vööga piha ümber seelikuks, siis võib selle sõba-seeliku kohta öelda igatahes “selga panema”.

        Meeldib

      • _kaur_ said

        Oi, olen ikka seelikut kandnud, korduvalt. Ma tean suurepäraselt, kuhu see käib, ja selg ei ole see koht minu arust küll mitte. Pihikseelik ehk käib selga, kuid see vist ei kao nii kergest’ ära.

        Meeldib

      • Klari said

        No näed, never assume. Aga minu meelest käivad selga kõik need asjad, mida on võimalik üle pea tõmmata. Noh, et üle pea tõmbad selga. Kui niimoodi ei saa, siis järelikult käib jalga (püksid, sokid, jalanõud).

        Meeldib

      • nodsu said

        ma tuletasin vahepeal jälle sellise kriteeriumi, et jalga käivad ainult need asjad, mille puhul on oluline, mitu jalga on. et eraldi sokid, jalanõud, püksisääred….

        Kusjuures see on vajalik, aga mitte piisav tingimus, sest kombinesoonil on kah jalgade arv oluline, aga ikka käib selga.

        Käed on veel rohkem vaeslapse osas, mul tulevad hetkel kättekäivatest riietest ette ainult kindad. Aga näiteks randmesoojendajad paneks ma pigem hoopis peale.

        ah. Käevõru(d) paneks ka kätte! no midagigi.

        ainult et nüüd hakkasin ette kujutama, kuidas ma enne esinemist käevõrudest räägiks, ja siis ütleks ma ikkagi lihtsalt “oota, ma panen käevõrud ka” ja mitte keegi ei saaks teada, kuhu!

        Liked by 1 person

      • Klari said

        See on ülimalt huvitav, kuidas defineerida, kuidas erinevaid asju täpselt külge pannakse…

        Mina jõusaalis kasutan põlvetugesid (knee sleeves), mis on selgelt eraldi asjad, eksju, kaks jalga ja nii, aga ma panen need PEALE, mitte jalga. Samas näiteks säärised panen jalga. Põlvetugede ja sääriste vahe on sisuliselt ainult see, et ühed käivad põlvede ja teised säärte ümber.

        Siiras lugupidamine kõikide eesti keelt võõrkeelena õppijate suhtes.

        Meeldib

      • nodsu said

        lohutuseks ja üldse mitte riiete teemal: ungari keeles on kaks eesliidet, mis mõlemad tähendavad pmst “ära”. Tähistavad seda, et tegevus on valmis saanud. Üks on meg-, teine on el-.

        Ja siis on meil tegusõna “áll” ‘seisab’. Ja sellest saab tuletada nii sõna megáll kui ka eláll, mõlemad tähendaks otse nagu “seisab ära” või “seisab valmis”, mida iganes see ka peaks tähendama.

        Megáll tähendab, et jääb seisma, mis on veel suht loogiline. Eláll tähendab aga olenevalt asjast, et on õieli (nt kõrvad), säilib (nt toit) või lakkab (aga ainult siis, kui tegemist on sellise nähtusega nagu vihm või verejooks). Sihilise verbina ka “blokeerib”.

        Nad ise hooplevad, et oi kui raske keel meil on, meil on sihilistel verbidel kaks eraldi pööramist. A need kaks eraldi pööramist on tglt jumala reeglipärased ja ka see, millal kumba kasutada, on üsna loogiline. Oma verbide eesliidete üle ei taipa nad üldse niiviisi hoobelda.

        Meeldib

      • nodsu said

        Prantsuse keeles on jälle lõbusad lood sellega, mis tegusõnadega tuleb kasutada eessõna “à” ja mis sõnadega eessõna “de”. Ametliku,. n.ö sõnaraamatutähenduse järgi tähendab “à” millegi suunas, millegi poole, ja “de” täpselt vastupidi “suunast, poolt, ära”. Praktikas on eriti “à” kasutamine palju segasem, sest seal on kaks vastandliku tähendusega ladina eessõna (ad ja ab – kuhugi ja kuskilt) kokku sulanud. Rääkimata muidugi neist tegusõnadest, mille sisu ei ennusta tegelikult mingit suunda.

        Meeldib

    • nodsu said

      “Kas seelik käib seljas? no ei käi ometi? akussiis???”

      Porutšik Rževski kargab püsti ja röögatab: “Kõigil suu pidada!”

      (sest noh ma hakkasin mõtlema, et on kaks kohta, kus seelik tavaliselt tihedamalt vastu ihu käib: talje ja tagumik.)

      Liked by 1 person

      • nodsu said

        aga traksidega pihikseelik, millel traksid käivad lahti, võib vabalt samamoodi seljast ära kaduda.

        Mul on korra hakanud ka maika keset tänavat seljast ära sõitma (õlapaelad venisid uskumatult palju), kleit oli küll peal, aga ma olin arvestanud pisut rohkemate katvate kihtidega ja nii tuli kulgeda erakordselt peenel ja tasasel sammul, et midagi liiga reetlikult ei volksuks.

        Ja korra hakkasid otse esinemise ajal püksid alla kukkuma, haaknõel läks lahti, ma ei tea, mis imega nad tantsu lõpuni ülal püsisid.

        Meeldib

      • Klari said

        Mul läks ükskord viis minutit enne lavaleastumist rinnahoidja haak katki (kõhutantsukostüümil, see rinnahoidja oligi ainuke rõivaese tervel ülakehal). Trupikaaslased installeerisid sinna peotäie haaknõelu, aga ma ei julgenud terve pooletunnise programmi ajal enam hingata.

        Jumal tänatud, et see ei juhtunud laval, muidugi.

        Meeldib

      • nodsu said

        ma mõtlesin, mis mind päästis, ja ilmselt see, et püksid olid mulle natuke kitsad. Hõõrdejõud hoidis ülal.

        Meeldib

    • mustkaaren said

      Kui seelik käib selga, siis peab ta seal paigal ja hästi istuma.
      P.s. tänapäeva materjalidest seelikuid saab vajadusel ka buffi e torusallina istutada.

      Meeldib

  3. nodsu said

    Ma üritasin guugeldada, miks seeliku kohta öeldakse “seljas”, seda ei leidnud, aga see-eest sain teada, et kui minul kukub seelik alla, siis mõnel hoopis üles!

    Kindlasti on ta siis antiainest ka või midagi.

    https://foorum.naistekas.delfi.ee/read.php?15,3427884

    Meeldib

    • Klari said

      Mul on ka alati see probleem, et seelik kerkib üles. Seega kõnnin ma pahatihti niimoodi, et hoian diskreetselt seelikut kätega paigal. Tõsiselt. Muidugi ma kipun kandma ka väga lühikesi seelikuid, nii et seal pole väga mingit kerkimisruumi ette nähtud. Lahenduseks on kanda laiu, nn skater-seelikuid (mida ma ka kannan), aga nendega on jällegi teised probleemid, näiteks tuulise ilmaga tuleb ka neid kinni hoida.

      Seelikukandja elu ei ole lihtne.

      Liked by 1 person

      • mustkaaren said

        Rasked jäigad materjalid? Et saaks taskutes reaalselt asju kanda? (Ilma taskuteta riideid ma ei tunnista.)

        Meeldib

      • Klari said

        Mul on üks teksaseelik, ja see on kõige altim üles tõusma, ma ütleks. Revolutsioon lausa.

        Ma süüdistan oma kehakuju – laiad puusad ja tunduvalt kitsam talje.

        Samas, kui ma nüüd mõtlen, siis kleitidel on sama häda, seelikuosa ronib ikka üles. Ehh, ei päästa muu, kui peab hakkama eakohaseid riideid kandma…

        Meeldib

      • nodsu said

        ma sattusin magamatuna kaltsukasse, ostsin vastupandamatult kauni pihikseeliku või ilma varrukateta kleidi ja valmistun just talle taskut installeerima! õnneks olen ma ühed lõhkiläinud siidpüksid alles hoidnud ja neil on täiesti töökorras ja lõhkemata tasku, nii et ma ei pea seda taskut ennast tegemagi.

        Meeldib

      • nodsu said

        a mul juhtub seda ülesronimise häda peaasjalikult siis, kui on liiga kitsas ja jäik seelik. Lohmakad ei roni, seal on puusade jaoks piisavalt ruumi, kusjuures ka taskute jaoks on ruumi!

        Ainult karedavõitu sukkade ja mantli vahele sattudes hakkavad needki ronima.

        Meeldib

      • nodsu said

        Tahtsin ülestõusmise vastu üleolevalt soovitada, et hakake number või paar suuremaid seelikuid ostma nagu mina, ja siis tuli kohe meelde, millest ma üldse postituse tegin.

        Aga mul enne ei ole seelikud alla kukkunud, ausalt. Isegi siis pole päris maha tulnud, kui ma olen kogemata iseendale saba peale astunud.

        Meeldib

      • mustkaaren said

        Mul on olnud aint paar lyhikest seelikut, teised (mida oli samuti vähe) maani sallitallaja isendid. Need lyhod, nimelt teksariidest, kippusid end seljas ära pöörama e kergelt ringi käima.
        Md, minu figuuri juures on seelik sitaks kole, ebamugavaim ever ja mõttetu riideese, kuitahes kaunis ta riidepuu peal ka poleks, ja selle veendumuseni jõudmiseks andsidki oma panuse õige mitmed probleemsed hilbud.

        Meeldib

      • Teresa said

        Briti kuningakoja naised eesotsas kuningannaga kannava seeliku allääres sisseõmmeldud raskusi See kaitseb vallatu tuulehoo eest.

        Meeldib

      • Vanadel seelikutel oli ikka paks pael all servas. Selline punutud ja raske.

        Meeldib

  4. nodsu said

    a väga kõrge värvliga seelik on küll suhtkoht seljas.

    Meeldib

  5. _kaur_ said

    Järgmiseks: miks seesütlev?
    Miks kantakse särki seljaS, ja mütsi mitte peaL, vaid peaS?
    Ah???
    Kes selle jama eest vastutub, ma tahaks teada!!!!

    Meeldib

    • nodsu said

      ee… grammatikud oma vajadusega kohakäändeid sorteerida, mis siis, et neid kasutatakse igat moodi? (vastutavad, tähendab.)

      nn sisekohakäänete s ja nn väliskohakäänete l on mõlemad olnud palju üldisemad kohta väljendavad jubinad: s-jupi algupära on latiiv (“kuhu?”), l-ist kahtlustatakse, et ta on kohaliide olnud (vt igasugused -la-lõpulised kohanimed), kumbki pole spetsiaalselt sise- ega välis.

      Ja kui ajalugu kõrvale jätta ja vaadata praktikat, siis nn väliskohakäänete põhikasutus on üldse datiivne (kellele antakse? või kellel on midagi?), nad väljendavad saamis- ja omamissuhteid, mitte kohta. Statistika põhjal võiks seega öelda, et need ei ole üldse kohakäänded.

      Meeldib

    • Klari said

      Ei no küsi siis juba seda ka, miks minnakse PaideSSE, aga TüriLE…

      Meeldib

    • ogalik said

      aga miks juureS ja miks kõrvaL? Kui see vastus on olemas, äkki lahenevad ka muud küsimused?

      Liked by 1 person

      • mustkaaren said

        Ma olen vanemas kirjanduses kohanud väljendit “ma käin su kõrvas, ma istun su kõrva”, aga ei mäleta enam, kas need laused olid nn ametliku kirjakeele või mõne murdekeele sees. Mõeldud oli ikka mitte kuulmiselundi osa, vaid teise isiku läheduses viiblemist 🙂

        Meeldib

      • ogalik said

        Lõunaeesti keeles kõrvah, kõrvan ja see on seesütlev kääne tegelikult. Aga miks siis kirjakeeles alalütlev on, huvitav :/

        Meeldib

      • ogalik said

        … natuke ennatlikult vastasin, võro eesti sõnaraamatu järgi Võrumaal kõrval-vorm ka täiesti olemas

        Meeldib

      • nodsu said

        läksin vaatasin seepeale vanema kirjakeele korpusest. Helle piiblitõlkes (1739) ongi selles kohas “körvas”, kus tänapäevases tõlkes “juures”:

        “VAKK, 1739-Piibel_VT, lk 292: [1Sm.VI] 15.

        Ja Lewitid ollid Jehowa laeka mahha+ +töstnud ja se karbi , mis ta körvas , kus need kuld-+ +riistad sees, …”

        vrd “Leviidid olid maha tõstnud Issanda laeka ja selle juures oleva karbi, milles olid kuldasjad..”

        Samamoodi Kreutzwaldi Reinuvader Rebase lugudes (1850), näiteid on hunnikute viisi, paar tükki:

        “Kriimsilm issand räkis om:a söbra ning suggulastega , käskis neid üks+ +teise körwas liggistikko astuda , et kinni+ +kõidetud wang pakko ei peaseks , sest kes kawwala mehhe tempo wõis uskuda.”

        ja

        “Kriimsilm ja Messikäp , kaks täitmata ahned , istowad kui austatud nõu+ +mehhed kun:inga körwas.”

        Jannsen (1864):

        “Kuida ööldud, kui tal mitte wanna issa egga sedda wäetimat lapsokest ep olleks olnud, ta olleks kümme kord parrem haudas hinganud omma Anna körwas.”
        või
        ” Luhha küllas ellas Tuppi Hans omma wenna Juhhani körwas ja olli wenna made eest moisa kubjaks , sai wenna kääst palka , pöllo äärt ning heina-+ +ma serwa ja ellas öige priskeste.”

        Hilisema keele korpusest leidsin, et veel 1910 figureerib “kõrvas” tähenduses “kõrval, juures”. Nt
        “Parun Myckelberg istus minu kõrvas ja kõneles ükslugu oma lastest , heast perenaisest , kordaläinud majapidamisest””

        Meeldib

      • nodsu said

        ja nendega samal ajal on mõnes teises tekstis paralleelselt ka “kõrval” (või “körwal” või mis iganes ortograafia kuskil parajast on).

        Tundub, et vanemas kihistuses olid need võrdsed sünonüümid, et vahet pole, mis lokatiivne lõpp seal nüüd täpselt on.

        Ja kirjakeele normi luues valiti (suht arbitraarselt) üks vorm välja.

        Võrdlen praegu murdekaarte, “kõrval” on isegi kitsama levikuga kui samas tähenduses “kõrvas”.
        https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=18306&sona=k%F5rval
        ja
        https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=18314&sona=k%F5rvas

        vrd samamoodi
        https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=18308&sona=k%F5rvale
        ja
        https://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cgi?num=18304&sona=k%F5rva

        Kui ma praegu vaatan, siis tundub, et s-variant on pigem lääne- ja l-variant idaeestiline (sh võru-setu). A kattuvusi on ka.

        Meeldib

      • nodsu said

        Pmst kinnitavad need kaardid mu mõtet, et tglt on meil olnud lihtsalt kolmik-kohakäänded (kuhu-kus-kust), millel on siis variante s/n/h või -l vormi näol, need variandid on esinenud samas tähenduses paralleelselt ja s/n/h vorm (ehk niinimetatud “sisekohakäänded) on sealjuures olnud tavalisem.

        Mida kinnitab ka see, et isegi tänapäeva keeles on l-vormi põhifunktsioon datiivne (ehk kuulumis-, saamis- ja omamissuhete oma). Sisuliselt võiks öelda, et meil on üks kolmene komplekt kohakäändeid ja selle kõrval üks kolmene komplekt kuulumissuhete käändeid, ainult et seda viimast kasutatakse vahel ka kohakäänete rollis.

        Meeldib

      • _kaur_ said

        Keel, kurjam, on ühelt poolt ebaloogiline, kasutades sama mehhanismi mitme otstarbe jaoks, ning teiselt poolt ratsionaalne ja optimeeritud, kasutades sama mehhanismi mitme otstarbe jaoks. Häda küll. 😦

        Ma ikka arvan, et mütsi pea peal kandmise jaoks võiks mingi omaette kääne olla. Mütsitiiv!!! Või mütsitatiiv. Või peaks mütsitatiiv kajastama just ILMA peakatteta olekut?

        Meeldib

      • mustkaaren said

        Kas mytsi kantakse peas või peal (pea sees või pea peal – tegelik kohamäärus on täiuslikult vale, sest pea sees pole myts, vaid aju.)
        Võru keelt, arvan, et tunnen hästi, sest ma synnijärgselt mõtlen selles keeles, räägin ja kirjutan igapäevaselt. Myts käy pähä, myts om pään. (Pääh om setodõl, -h sõnalõpp om kimmält setodõ uma) PääL om joba tõnõ asi. Paistab, et see kohamääruste jaotus on kirjakeelega suhteliselt samane. Aga kuna ma mäletan, kuidas 1970tel kõnelesid puruvanad inimesed, kes keele olid omandanud varaseimalt 1890te paiku, siis ma ei imesta, kui kirjakeele mõjul kohalikud keeled ja paikkondlikud murded vaikselt yhtlustuma hakkasid. Nt võrukesi, kes räägivad eesti keelega pooleks, on praegu …kahjuks enamus. Mis tekitas minus mõtte, et kohamääruste ja paljud muud ebareeglipärasused võivad olla inimeste keskmiselt kehva keeletaju tulemus. Matemaatiliselt täpne keeleaju selliseid asju ei lubaks 🙂

        Meeldib

      • nodsu said

        Pidagem ka meeles, et meie kirjakeel on mingil määral eri murrete kokteil, kuigi Põhja-Eesti keskmurre selles domineerib. Ka sellest keeltesegamisest võib jõnkse ja lokse sisse tulla.

        Meeldib

      • ogalik said

        Eriti äge, kui on olemas teoreetiline põhi, mis laseb kõik need huvitavad üksikasjad välja uurida ja öelda. Ma poleks raudselt kuskilt alustada osanud, jään paraku jätkuvalt sellele “olen kuulnud” tasandile. Väga huvitav ülevaade oli, eriti inimesele, kes murretest ja kirjakeele ajaloost laiemalt midagi ei tea.

        Meeldib

  6. Väga lõbus ja hariv lugemine 😀
    Vanaemal oli alati leivakõrvane ja keegi kohalikest meestest ei lähe Anijasse, vaid Anijale.

    Meeldib

  7. aga palun. Mu aadress ne dom i ne ulitsa- planeet581@gmail.com 🙂 Head uut aastat!

    Meeldib

    • _kaur_ said

      See on, muide, siit:

      Kaunis kauge planeet Linnutee tuules.
      Viivad ta juurde valguspikad teed.
      Veel on saladus see, kas on seal keegi?
      Ootamas meidki, jälgi jätmas teel.

      Aa-ha-ha-haaaaaaa-haa-haaaaaa.
      Kaunis kauge veider planeet.
      Aa-ha-ha-haaaaaaa-haa-haaaaaa.
      581C.

      Meeldib

Leave a reply to Indigoaalane Tühista vastus