Jõnkse ja jonkse

jaanuar 15, 2022

Mul oli ilmselt saiapuru või midagi ctrl-klahvi all: kui ma tahtsin muudatusi tagasi võtta, trükkisin selle asemel kogemata ekraanile terve joru z-tähti. Ohkasin, kustutasin need z-id ära, raputasin puru välja ja proovisin uuesti.

Ikka neetud z-tähed, ükskõik, mis pidi ma ctrl-klahvi muljun. Kustutan maha.

Mõtlesin, et huvitav, kuidas teiste kombinatsioonidega läheb. Ctrl+f viskas ilusti otsinguakna ette.

Proovisin muljuda ctrl-klahvi täpselt sama nurga alt nagu siis, kui ma samal ajal f-tähte löön, ja teha z-tähte teise käega. Ikka va z-tähed! Kustutan maha, raputan klaviatuuri veel, proovin uuesti.

Ma ei lugenud, kui palju kordi ma niiviisi edasi-tagasi klõpsutasin, enne kui aru sain, et need järjest ilmuvad z-tähed on täiesti ausad: ma olin neid z-e kustutades endale ise konstrueerinud olukorra, kus toimivad klahvid annavad täpselt sama tulemuse nagu mittetoimivad.

Naerge, naerge, mina aga peaks nüüd vastukaaluks meelde tuletama mõne olukorra, kus valesti toimiv asi või valesti valitud moodus on hoopis õige tulemuse andnud.

(Mõtlen, kas siia viimasesse rubriiki lähevad ogavalgukiirguse kartjad, kes sellepärast kannavad maski ja hoiduvad inimestega siseruumides kokku puutumast.)

9 kommentaari Kellele: “Jõnkse ja jonkse”

  1. _kaur_ said

    Väga meeleolukas!

    Matemaatikas on analoogiks näiteks ee astmes iks; integreeri või diferentseeri, vahet pole, tulemus on ikka sama.

    Meeldib

    • nodsu said

      mida see ee tähistab?

      Meeldib

      • toomastaliesin said

        ee on Euleri arv, e=2.71828…, nii-nimetatud naturaallogaritmi baas, sellepärast ongi ta eriline, et kui näiteks kaks astmel iks diferentseerida, tuleb mingi liige juurde, diferentseerid kümme astmel iks, tuleb mingi liige juurde, ainult ee astmel iks diferentseerimisel jääb kõik samaks. mingil moel on ee astmel iks see kõige pärisem/loomulikum eksponentsiaalfunktsioon, kõik teised on veidi vuhvlimad.

        Meeldib

      • _kaur_ said

        Kui aus olla (ja ehk on siinkohal lubatud), ei ole ma iial aru saanud, miks see ee tähtis on või siis miks naturaallogaritm ise tähtis on. Proovisin praegu lugeda, ei saanud palju targemaks.

        Küll aga tean ma andekdooti, mis on kirjas näiteks siin:
        https://www.score.ee/main.php?pID=68&cID=4&ms=14098

        Hullumajas käib ringi mees, kes karjub: “Kui kätte saan, integreerin ja diferentseerin ära!”.
        Kõik hullud jooksevad muidugi eest, ainult üks istub rahulikult paigal.
        Arst siis küsib: “Miks sa ei karda?”.
        Mees vastab: “Ma olen e astmel x.”.

        Meeldib

      • nodsu said

        Huvitav, et ma peaks süviti arusaamiseks uuesti süvenema, mis on diferentseerimine ja mis on eksponentfunktsioon, aga naljakas oli miskipärast juba praegu.

        Nähtavasti on mu ajus mingid nupud, millele vajutades hakkab kohe naljakas.

        Katariina imestas hiljuti, miks inimestele “Alice imedemaal” meeldib, mulle meeldib, mul tekib kahtlus, et selleks on just selliseid nuppe vaja.

        Meeldib

      • toomastaliesin said

        üks viis veel, kuidas võib mõtelda, miks ee eriline on, on järgmine. võtame mingi konstantse suuruse, näiteks 24 ja hakkame sellega mängima. saame seda tegurdada näiteks 2*12 või 12*2. ja hakkame nende tegurdustega omakorda mängima. meid huvitab, kui tõstame ühe teguri teise astmesse, kuidas saab kõige suurema tulemuse. kaks astmes kaksteist on 4096. samas kaksteist astmel kaks on ainult 144. niisiis on kaks nagu kõvem astme alus. võime näiteks tegurdada ka nii, et 24=3*8. ja selgub, et kolm astmel kaheksa on 6561. niisiis 3 on veel kõvem astme alus. ja meid võib huvitada, et mis on see nii-ütelda kõige kõvem astme alus. ja tuleb välja, et selleks ongi see ee. ja seda mitte ainult siis, kui see konstantne suurus on 24,vaid iga konstandi juures, millega mängima hakata.

        Liked by 1 person

      • toomastaliesin said

        või siis teine lähenemine.
        ütleme, et sa oled ahne liiakasuvõtja ja oled laenanud välja tervelt ühe euro aastase intressiga 100% (vot väga ahne oled). aasta pärast peaksid tagasi saama kaks eurot. aga mõtled, et kui sa oleks veel ahnem, siis sa teeksid liitintressi, et näiteks intress koguneb poole aasta tagant 50%. siis saaks sa aasta lõpus kätte (1+0.5)*(1+0.5)=2.25 eurot. (juunis arvutad, et võlg on nüüd 1 euro + 50% intressi 50 senti. detsembris arvutad, et võlg on 1.5 eurot juunist + 50% intressi 75 senti. aga me võime seda ka kirjutada (1+0.5)*(1+0.5). 1.5-ga korrutamine on 50% intressi, 1.1ga korrutamine on 10% intressi jne) kohe kõvem summa. ja tuleb mõte, et kui neid intressi arvutamise punkte juurde paned, milline ääretu rikkus su juurde tuleks. ütleme, et rehkendaks seda liitintressi iga kuu. et iga kuu tuleks siis olemasolevat summat korrutada 1+1/12-ga. ehk siis aasta lõpus saaksid sa kätte (1+1/12)**12. lööme kalkulaatorisse, saame 2.61… kui me iga päev rehkendaksime seda liitintressi, saaksime (1+1/365)**365=2.714… niiviisi tekib küsimus, et kui me neid ajaperioode piisavalt väikeseks jaotaks, kas me saaks siis lõpmata palju raha lõpuks. vastus on ei. tuleb teatav ülemine piir vastu. see ülemine piir on 2.71828… ehk ee.

        Liked by 4 people

      • väga väga naine said

        Minu arust Alice imedemaal on nagu Eriti Kurva Muusika Ansambel – töötab mingil elu absurduse tajumise tasemel ja leiab sellest muigeid ja resignatsiooni, mitte ei ärritu.

        Liked by 2 people

      • nodsu said

        et “ometi kord raamat, mis kirjeldab elu realistlikult! ja ometi totaalsesse pessimismi langemata.”

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: