Tühi töö ja vaimunärimine

juuli 19, 2022

Maarja kirjutas asjade ärategemise hüvelisusest – mul ei tööta. Asjad ei saa otsa, teed ühe ära, kargab teine välja. Oleks siis veel ainult maailm, mis produtseerib uusi asju, mida teha. Tegemise käigus muutub mu enda standard – vanasti tundsin võidurõõmu juba sellest, et suutsin mingi arve ära maksta, siis läksin planeerimise peale paremaks ja palju õnne, nüüd on mul ärevus üleval juba siis, kui märkan, et arve tuli meilboksi ja ikka veel maksmata. Ma uskusin, et kui ma teen töögraafiku sellise, et enne tähtaega jääb lõtk, siis on hea rahulik tööd teha, aga päriselus tähendab see lihtsalt, et kui see enne-tähtaega-lõtku piir kätte jõuab, tunnen ma samu tundeid, mis vanasti tähtaja viimasel tunnil. Ainuke hea asi, et see jätab rohkem jaksu ootamatusi ära hallata.

Rahaga ka. Vanasti muutusin murelikuks, kui mul polnud kontol üldse raha või vähemgi. Siis läks rahaelu stabiilsemaks, enamasti midagi ikka oli ja ärevus hakkas saabuma siis, kui oli alla kolmekohalise numbri – noorema minu mõttes puhta jõukuses. Nüüd olen siis veel suuremasse stabiilsusse jõudnud ja ärevaks kisub juba alla neljakohalise numbri. Okei, osalt on see põhjendatud: kui tuleb sügisene maksumaksmise laks, lähebki paari nädala jooksul mitu tuhat üles, ja ma hoian oma kontol trupi raha ka. Aga tegelikult ei ole asi selles. Ma vean kuhugi piiri ja ütlen, et sellest piisab, ja siis lähen sealt allapoole vajudes närvi. Kõik jõed voolavad merre ja meri ei saa mitte täis.

Seda kohta, kus kõik on tehtud ja turvaline, seda kohta ei ole olemas. Sama hästi võiks kohe laiselda. Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata!

Ja ärevuse vastu aitab ainult ärevuse endaga tegelemine – teen A. õpetatud pseudohaigutust, neelan palderjani, võtan klaasi veini – või üldse mitte midagi. Kui miski ei aita, on parim sellega leppida nagu nohuga. Kui mul on nohu, on tüütu, aga vähemalt lasen ma endal olla. Ootan, et üle läheks ja katsun oma elu ootamise ajal võimalikult mõnusaks teha.

“Pain plus pressure equals suffering,” tsiteeris A. seepeale eiteamida.

Selline vagajutt täna.

2 kommentaari Kellele: “Tühi töö ja vaimunärimine”

  1. väga väga naine said

    Sinupret.
    Nohuga siis.
    Ilmselt mul on väga sobilik organism, allub just sellele ravile hästi, aga see on imeline. Nohuravim, mis töötab sedasi, et tavalise nohu saab ühe loodussõbraliku taimse tabletiga maha, kõva nohuga kulub umbes kolm (esimesel päeval hajutatult võttes) ja väga kõva nohuga umbes 5 + siis paar päeva tuleb hommikul veel üks võtta, on täiesti imeline.
    Ma korra apteegis kuulsin, kuidas proviisor ostjale ütles, et no xymelin on ikka tõhusam kui see Sinupret, see on selline mahe looduslik variant. Kui ma nii kiiresti reageerida suudaksin, oleksin raudselt vaidlema hakanud. Xymelin?! XYMELIN?!?!?! See värk, mida pritsid ninna ja siis see on veel vesisem kui enne? See, mille ainus voorus on, et teeb kinnise nina vahel lahti? Kule, Sinupretti võttes ei lähegi nina kinni üldse!!!! HEI?! Millest jutt?!
    Aga ma ei ole eriline kirreageerija, kui olukord on ootamatu, ma ignoreerin seda ja kiiresti reageerida suudan aint juhtudel, mille kohta olen enne ära mõelnud, et mida ma sellisel juhul teeksin.

    Meeldib

  2. Teresa said

    Mina kui tõeline närvipundar isegi lauluproovi minnes, olen nirvaanalähedases seisundis Pärnus suvitades. Kontsert, muuseum, kontsert, näitus, kohtumine sõbraga, kogtumine sugulasega, süüa ei tee, lõunatan väljas, klassivend helistas, kohtume, sadas, oli külm, mis siis, soojenes, Pargid on ilusad, näitus oli vapustav, pediküür sai tehtud, varsti lähen koju.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: